Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlissuvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; munõ `viśksiväppiḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́surajjoosivap`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguhhabisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma
körts kördsü `körtsü korts, krooge `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov
lakad́siʔ pl lakad́sidõ lakat́sit paju- või pärnaniinest viisud koh oĺlivvesidse niidü hainamaaʔ, [ma] pańni lakad́sij`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; lakad́sikkaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se
nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õisseeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaesśoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se
nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫakkusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üinnõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭koltt́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos
`paikama paigadaʔ `paikass paigaśs paika peale panema, lappima mul eläjä `väega `püüssüʔ, ma `paiksi `hindäle tsuvvakkah kaŕa man ärʔ Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arppest, mi̬i̬p`paiksi arʔ ja säi arʔ Se Kos
t́salk t́salga `t́salka sälk, sisselõige, täke [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ koltt́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse Se Kov
tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlissuvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se
`tõmbam(m)a tõmmadaʔ `tõmbass tõmmaśs 1. tõmbama; (sikutades) välja kiskuma; vedama aho i̬i̬h oĺl üteh poolõh t́sopp ni tõõsõh poolõh t́sopp, kohe [ma] noid hüt́si `tõmpsi Se Kos; kooguga [ma] `tõmpsi tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah Se Kos; vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov 2. (laiali) laotama üle oŕsi oĺl tõmmat rõivass, sõ̭ss oĺl nigu tarõ tett Se Kos 3. märgib asendi või olukorra muutmist 4. tõmbuma [pastlategemisel] tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov 5. energiliselt, hoogsalt tegutsema 6. impers tekitama 7. muud sõ̭ss lehm tuĺl kuumagakkodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́, tõmmaśs kõ̭õ̭ kihägaʔ (hingeldas) Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskatt́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; tu̬u̬ oĺl seera, mia ülest tõmmati (kraapsati), mia [tikul] otsah oĺl Se
`ümbre/`tsõ̭õ̭ri ümberringi tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; suuŕ kari om, makka neid `ümbret`tsõ̭õ̭ri jovva õik`kõ̭iki ärkkaiaʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur