Seto sõnastik

`sü̬ü̬mä süvväʔ sü̬ü̬ sei ~ `seie 1. toiduks tarvitama, sööma haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se; nüüd ommak‿kõ̭gõsagamatsõs‿söögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ Se; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ (söömises mõõdukas olla), liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; [ma] tuĺlip‿paɫakõsõ maad arʔ, siss `seie Se; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. einestama (teatud söögikorra ajal) 3. närima; purema rajas‿süüdeväʔ, noh täis‿seiväʔ Se

Täienda sõnaraamatut