Seto sõnastik

puhass ~ puhaśs1 `puhta puhast 1. mittemäärdunud, -prahine; puhtust hoidev laṕiga [ta] lei paast piteh, sõ̭ss sai ahi puhass Se; `puhta teräʔ joosiʔ eräle, nu̬u̬p‿`pańti kot́ti Se; kadsa oĺl tu̬u̬ (lina), mis oĺl ärs‿suit, puhass, `präätämise jaost Se; kua sõit́ hüä käe poolõ, tu̬u̬l sõrmuss kõ̭õ̭ lät́s valusabast ja `puhtabast Se Kos 2. veatu, laitmatu; täielik suuŕ paariline pada, `pańti sinnäp‿pu̬u̬ĺ`pańgi `tuhka, vesi pääle, `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; siss või õi tappa iḿmist, ku ta `pahru `otsõ, siss olõ õil‿liha puhaśs (söögiks kõlblik) Se; varass jätt vajagi `saina, a tulõkõnõ jätä eim‿midägiʔ, tege `puhta tü̬ü̬ (hävitab kõik) Se 3. millestki tühi, paljas määne neli `kaalu linnu saanuʔ, a kõ̭iḱ puhaśs, `paĺli ärʔ Se

Täienda sõnaraamatut