Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

ajama aiaʔ aja ai ~ `aiõ 1. tagant kihutama, kuhugi liikuma sundima latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja 2. läbi torkama, uuristama kariʔ ommannu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavammulgus`sisse Se; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos 3. (habet, karva jne) eemaldama no aiass t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V 4. kuhugi seadma, külge kinnitama väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes`sisse, noid kutsutigi aasaʔ, `aeti kablaʔ Se 5. lükkama, tõukama imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse (jutt harja valmistamisest) Se Kov 6. toppima, lükkima, pistma `aeti olõkkot́is`sisse Se; eüss `aeti `laeni täüś [ahet] Se; havvõʔ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts 7. selga või jalga panema, seljast või jalast võtma ku vihmanõ ilm oĺl, `aeti ärmäk `kaskalõ pääle Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä, ai `vaɫgõ linadsõkkaadsaj`jaɫga Se Kos 8. masinat, tööriista käsitsema [käsikivil] üt́s kivi oĺlittsoris`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäkkivile pääle pant, sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 9. teatud seisundisse viima, mingisuguseks muutma `lat́si kõ̭õ̭ `aeti lauluga ülest Se; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ai pää `ku̬u̬rdõ, lei raa pääle, siss võiuga määriti pääd Se 10. rääkima, kõnelema veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se
esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakassukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺlivviisoʔ Se
haina/maa heinamaa lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mi̬i̬kkotoh olõ õs kavvõli`t́si hainamaid Se Kos
halu halu hallu valu(tunne) puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov| Vrd valu1
kaadsaʔ pl `kaatsu `kaatsu, sg g kaadsa linased või takused meeste püksid mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõʔ linadsõkkaadsaj`jaɫga Se Kos; [sa] `umblõ esäle `päälmätsekkaadsaʔ, püredä ärʔ, siss las timä aja katõkkaadsaʔ `jalga Se
kat́s/kümmend katõ`kümne kattõkümmet kakskümmend lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; mi̬i̬`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos
kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt tulõ Se
linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõllinadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõkkaadsaj`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõllõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ
nadsa·ĺnik nadsa·ĺnika nadsa·ĺnikka ülemus olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlimmustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕidukkardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬ppanõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬meheppańnippaŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolppuhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha aittaha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võikku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬ppõrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
sõ̭notama sõ̭notaʔ sõ̭notass sõ̭not́ 1. sõnu ette ütlema 2. loitsima, sõnuma huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov
ti̬i̬ʔ ~ tiʔ ti̬i̬ʔ ~ tiʔ teid teie, te `ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ti̬i̬ olõ õivvana tü̬ü̬d nännüʔ, olõ õivvanna eɫɫo elänüʔ, ti̬i̬ olt `sääntserrisuʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
timä ~ tiä ~ timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardakḱulʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägattege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veittimmä sinnäp`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõkkaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õittälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop
verst versta `versta pikkusmõõt: verst (1066,78 m) lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos
villak villagu villakut villane jalarätt `seĺgevilladsõ villaguʔ, nu̬u̬kka vanutõdiʔ Se; mul jalaʔ oĺlinnigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma, külssiss `naanut`tiidmä, mis om viɫɫak ja mis om tü̬ü̬! Se Kos; villaguk`koeti, `pańti üt́si sukka, siss nii näʔ oĺliʔ `ohkukõsõʔ Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur