Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

`ehteʔ pl `ehtide `ehtiid ehted `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; mul es olõki `sõlgõ es `ehtiid Se; `määntse vanigõ pääh, `määntse `ehtekkaalah oĺli vanast kõrvulitsil Se Kos; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommajjo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujassaava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgurrahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
`katma kattaʔ katt kat́t kata 1. pealt või väljastpoolt katma, peale laotama nu̬u̬k`kuukõsõ oĺlihhüä katust kattaʔ Se; poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höstekińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; no katõtass lastast katuss Se 2. rõivastega varustama
`otsa 1. (millegi) peale, külge; vastu `sääntse hangup`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos 2. (ajaliselt) läbi, kestel päiv `otsa söömäldäʔ Se; päävä maka ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle Se 3. lõpule; kõhnaks, kurnatuks kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga viŕk Se Kos
`paikama paigadaʔ `paikass paigaśs paika peale panema, lappima mul eläjä `väega `püüssüʔ, ma `paiksi `hindäle tsuvvakkah kaŕa man ärʔ Se; suurõtüḱü `lu̬u̬tõga oĺl laut arppest, mi̬i̬p`paiksi arʔ ja säi arʔ Se Kos
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullallatsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õippudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsattet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõkkaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõkkaadsakkappääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
`saistama saistadaʔ `saistass saistaśs 1. püsti tõusma ni [ma] lähä kodo, ni nakass lat́s kotoh `saistamma Se; lat́s `saista aij`jalgu pääle, vot mis kaḿmidsaʔ Se 2. peale astuma 3. seisma jääma, seisatama Mihha˛il `Petrovits saistaśs ussõ `taadõ, tõmmaśs kerigu ussõ vallalõ Se
säĺg sälä `säĺgä ~ śaĺg śaĺa `śaĺga 1. kehaosa: selg üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh, tu̬u̬ tõi säläga arʔ Se; paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänit́ Se; [rist] haaŕd tu̬u̬ paṕi `mäńtli kińniʔ, tõmmaśs paṕi t́sia säläst `maalõ Se Kos; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar`rõiva ajanus`säĺgä Se Kos; lammass võt́t umavviɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr 2. selga meenutav eseme tagumine või pealmine pool räṕikul oĺl kat́s `pruńti, `jäĺki `pańti kaarusõ sälä pääle Se Ts; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos 3. (sisekohakäänetes) ülalt peale, otsa; turjal(e) jne mille lää es `kargama, oĺl süüd ka vi̬i̬l säläh Se
tagasi tagasi `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jälttagasi Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; lää eik`kiäkittagasi noorõst Se
üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnükkülvvett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigappaastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mattohiiʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur