Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

`andma ~ `anma `andaʔ and ańd anna 1. (kätte, kättesaadavusse) ulatama lat́s `tahtsõ `väega nissa, mugu anna ja anna Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se 2. loovutama; (saada) võimaldama, osaks saada laskma, pakkuma ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ Se Kos; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah [kihlusele], noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; poisalõ andasõk`kindaʔ käe`valgõst [haua juures] Se; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma, a mõ̭ni anna aikku küüsükiʔ Se Kos; pangõ käŕbigu `salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha, [ma] ańn i ussõ piidalõ suud ja lät́si `vällä Se; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; jummaĺ annamminiäl minno mattaʔ Se; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minetti̬i̬ lellänaisõ tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; `Maaŕa jovva ai imp `joośtõllaʔ, jalakõsõ anna ai imp lupa Se Kos; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; paṕilõ aassappaĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos 3. midagi teatavaks tegema, teatama, ütlema 4. lööma, äigama angõnnigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaekku lää eikkülä `aidu pite latsõvvidelemmä Se Kos 5. tulistama luhilaiva päält ańd kolm `pauku Se Ja
armõtohe väga, palju
hulga palju
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eikkuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
ilmadu tohutu, väga palju
`ilmlik `ilmligu `ilmlikku tohutu, väga, palju
jakk jaku jakku 1. naistesärgi takune alaosa linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä, `paklatsõst `hammõ jakk Se Kos 2. (kõrrelise) sõlm, sõlmevahe 3. liiges 4. piisavus, jaguvus; jätk, pikendus olõ õippungah jakku ku naaśõpPetserehe kääväʔ (ostavad liiga palju) Se 5. muud meil linarrabaduʔ, linakkõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos
kaĺliss `kaĺli kaĺlist 1. hinnaline, palju maksev; väärtuslik mis `kaĺlip ku umallatsõʔ, liin massa ail`lat́si Se Kos; ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se; sangaʔ ommak`kaĺlit t́saposkaʔ Se 2. õnnis, püha, pühalik `taĺsipühi ka `peetäss kolp`päivä, kaĺliss pühi Se S
`kangõhe väga (palju); tublisti
kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ainnikkõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neokkäeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegakkõvastõ käve Se Kos; no nikkõvastõ olõ õip`piḱne kolahhutnukku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnippitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)
`lõpmaldaʔ lõpmatult, erakordselt (palju) `lõpmalda rahvaśs oĺl śaal kerikoh Se
maru maru marru 1. suur torm, maru 2. raev paṕilõ aassappaĺlo (anna sa palju) rahha, paṕp lätt `marru Se Kos
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigappaastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõllasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik krev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingattuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis`sääntsep`puitsõp`peeĺkaʔ, `minkatteŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
paksost 1. paksu kihina, väga palju `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäppaadi ala Se V 2. sageli
paĺlo1 `paĺlo paĺlot mitu, palju
paĺlo2 1. rohkesti, palju nippaĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ Se Pod; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos 2. hoopis, märksa 3. erakordselt, väga, liiga kad́a kiä vi̬i̬l segähhäse ku̬u̬rt `sisse sinnäʔ [kohupiimale], sõ̭ss om iks paĺlo hää Se Kos
paĺlokõsõ kuigivõrra, mitte palju kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit, seenesnä `aigu panda as paĺlokõsõ Se; mi̬i̬ssai kuppaĺlokõsõ rahha, siss paɫgadas sait hobõsõ Se
paĺlond palju, rohkesti vanast olõ õs tu̬u̬d sitta ka nii paĺlond Se Sa
paĺloss kui palju (siis) paĺloss (kuigi palju) tä elläs`saaki is, `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se
`rohkõmb ~ `rohkõp palju; enam, rohkem ku `rohkõp annat, siss olt (oled) iks `armap, `kaĺlip Se
`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnissuud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sattõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõvvanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõtturust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek`külbäppõld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälkkäve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur