Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäkkaʔ nu̬u̬ssooliguppinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se
heĺlitellemä heĺlitelläʔ heĺlitelless heĺlitelli hellitama Kas on Se?
`ju̬u̬d `ju̬u̬du `ju̬u̬dut see, kellega on joodud minno iks kosõ vana t́sura, lät́si esä `antulõ, maama viina `ju̬u̬dulõ (rhvl) Se
naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arnnaaśest Se Kos; ma võta arssinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommappuja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ armmullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se
nahk naha `nahka väliskate, nahk nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; `sääntse hangup`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (nahaparkimisest) Se Kos; [ta on] nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos; liha süvväss, `nahka müvväss, pinii sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos
pant `pantu `pantut see, mis on pandud
`purtam(m)a `purtaʔ `purtass puŕt purustama, pudistama [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette taŕri `purtamma Se Kos
pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aivvitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimällääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvänni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos
ru̬u̬g ruvva `ru̬u̬ga paks toit (puder, supp) ahoh savipaoh keedetigir`ru̬u̬ga Se; t́siĺlo tińdikeseʔ, noist keedeti vi̬i̬l `ru̬u̬ga kaʔ, tińdi `ru̬u̬ga keedeti Se; talvõl ku hää ommakkuivadu poraviki ruvvast vai piirakust Se; `peskennigu minno vanast `peśti, ku ruvva kartokit puhasta as arʔ Se Kos; [ta on] nii sikõʔ, et niɫg tingu arʔ, ki̬i̬t tingu nahast ka ruvva Se Kos
sann sanna `sanna 1. saunahoone; saunaskäik `kütke sann, veegeʔ repäń`sanna Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; vanast kõ̭gõ paŕõmb rohi oĺl sann Se; ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida Se Kos; `ait́umma sanna `küt́jäle, sau `sü̬ü̬jäle, vi̬i̬`tu̬u̬jalõ, viha `haudjalõ Se V; olgõvvana vai nu̬u̬ŕ, agassannalda saa aiʔ Se Kos 2. keretäis (peksa)
tarõ tarõ tarrõ 1. tuba küdsedülleevä oĺlittarõh poolkah Se Kos; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos 2. maja tulõ armmullõ naaśest, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos; ku üt́s kotuss tarrõ löönüppaɫama, siss vaśt `joudanu arkkistutaʔ Se Kos; oĺl `koŕssnagattaŕri, `saugakka oĺl Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur