Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

`hinne ~ `hindä hinnäst enese, enda Od´e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; nööräga käḱiśt `hindä `puuhhõ Se V; eśs tiiä äiʔ `õ̭nnõ `ot́siʔ, õ̭ńn ot́s hinnäst Se; [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod; nii hoolidsi `hindälle rahakopikat Se Kos; kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nimele) Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; kuniga poig es validse kedägi vi̬i̬l hinele [naiseks] Se Pop
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬ttälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õinnaidõ t́sikuga `ümbrekḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
külä- küla oma, külale iseloomulik, küla- nii külä latsõttuĺliʔ Se S; kat́s kolkkülämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teikkirstukõsõ Se Kos; eelä õdagu oĺlikkülänaaśõp`paɫɫuisi lugõnuppaŕgigaʔ Se; külämi̬i̬śs tõi rattaʔ, tõi kodo Se; `johtu sõ̭ss külänaańe `tarrõ Se; mi̬i̬ʔ oĺli külävanõbaʔ, meil `käśti ülest kirotarrahvass Se Kos
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
olinõ olidsõ olist õlgedest tehtud, õlgne innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ (parem oma kehv kui võõra hea) Se
paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullallatsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õippudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsattet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõkkaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõkkaadsakkappääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jottargõb, pańd piḱäpṕuksij`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mattaha nottu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos
uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommappodruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se
`vasta 1. (asendilt) otse vastas, kohakuti 2. vahetusse kokkupuutesse; pihta, külge `käekesep`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka Se Kos; t́sura lei kiŕbidsäga ust `vasta Se J 3. osutab liikumist mingis suunas ku `ku̬u̬ĺjaga mindäss ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos 4. väljendab vastumeelsust, vastuseisu või vastupanu 5. vältimiseks, tõrjeks; raviks, toeks sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos 6. osutab pakutava võtmist oma valdusse ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se 7. (vahetult) enne `vasta `vihma [ma] oĺli iks väsünüʔ Se 8. (millegagi või kellegagi) võrreldes, võrreldav kae määne oĺl siss elo `vasta setä ello Se Kos; ku `uhkõhe ḱaudass no `vasta vanna `aigu Se Kos 9. kellegi poole pöördudes; kellelegi reageerides vastuseks ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnista jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ Se Kos 10. tõttu, pärast a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos
`võismõnõ võine innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ (parem oma kehv kui võõra hea) Se
võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur