Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 595 artiklit

ahnik ahnigu ahnikut ahven kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni Se Kos; ahnik om ka hüä makuss Se Sa
ahnõh ~ ahnõʔ `ahnõ ahnõht ~ ahnõt ahne, ahnitseja paṕp om `väega ahnõʔ Se; meil oĺlippoisiʔ ilma`ahnõʔ Se
aho/laud ahju avaust kattev plaat no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se; karaśki küdseti aholavva takah Se Kos; ku ahi ärkküttü, pühiti ahi `höste ärʔ ja `pańti sinnä aholaud ette Se Kos; aholaud `pańti ette, karranõ Se
aid aia `aida 1. tara ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; hõbõhhõtsõ aiapośtiʔ Se Kos; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos 2. tarastatud maa-ala `aida oĺl tett kańepit kaʔ Se Sa 3. õu
aig ao ~ ajo `aigo aeg mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; tsuvva oĺlissuvidsõ aoh Se; no oĺl tü̬ü̬aig, no läpe es minnäʔ Se Kos; läḱeʔ (mingem) puśsigaʔ, saa rutubahe, saa aopääle kerikohe Se; lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõkkaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se
alalõ alles, olemas meil om ka üt́s ossaägli kardohkit `äestäʔ, meil om parhillaki vi̬i̬l alalõ Se P
`algnõst (maailma) algusest milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se
all all, allpool; omal kohal (alaosas) verrev põllõkõnõ oĺl i̬i̬h ja põllõl härmäkenegi all Se Kos; all oĺl taari haań Se; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos| Vrd alah
`alla alla, allapoole; omale kohale (alaosas) [ma] kaḱi linna ja pisi ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; [nad] `veiettaharriśtteie mano, ti̬i̬ pääle, [kõndimisvõimetu] latsõ pańni `maahha, mähevä tu̬u̬ latsõ jaɫakõsõ kińniʔ, loiva jumalasõ̭nakõist, sai mu latsõkõsõl jaɫa `aɫɫakkõrragaʔ Se Va| Vrd ala
alonõ alodsõ ~ alotsõ ~ alosõ alost 1. millegi alune (koht, ala, ruum) mi̬i̬n`näeki is ku susi tuĺl `pindre alotsit pite Se S; kirgad́si oĺlivvereväʔ, lae alotsit pite käveväʔ ja `ümbre aho Se 2. endisaegse naistesärgi takune alaosa seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [särgi] alosõga, ni kirbul elo väläh Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se
alt alt, altpoolt; omalt kohalt (alaosast) `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; tiä är and hińge alt (annab kõik ära) ku täl midä om Se; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos
armaśs `armsa ~ `arma armast ~ `armat kallis; armas vanal kah om ahi armaśs Se Kos; häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sa olt vi̬i̬l `armap ku umallatsõʔ Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se
`aŕssin `aŕssina `aŕssinat endine pikkusmõõt: arssin (71,12 cm) seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; ma osta ail`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se Kos; kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu Se
asi aśa `aśja 1. igasugune üksikobjekt: asi, tarbeese; mänguasi tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; oĺl õks pant paĺlo `aśju maa `sisse kaʔ Se Kos 2. sündmus, toiming; tegevus, töö; põhjus siss jäi perämädsess tu̬u̬ asi, inäp es ti̬i̬ Se A; ega aśa man pidi olõma uma ḿark (tarkus) Se; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pinke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ, ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh, sõ̭ss saa vilä suvi Se Kos 3. ekskrementeerimisest umal aśal [ma] iks ärkkäü Se V; umalõ aśalõ [ma] lät́si, `sõ̭sski pidi lehess käeh olõma ja`tuu̬ga mahatõllõma [sääski] Se Kos 4. midagi väärtuslikku, kasulikku
asõl `asklõ asõld talitus, askeldus mallää kodo, ti̬i̬ `asklõ arʔ Se; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se; veli üteĺ: tu̬u̬d tohi õittetäkku `asklõlõ ka läät, üt́s piät kõ̭õ̭ `präätämä Se Kos
`august `augusti `augustit ~ `augusti/kuu august `augusti kuuh kurõllät́siʔ Se Kos; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se
ede- ees-, esi- `t́sialõ [tapmisel] ede jaɫa aɫa tsusatass, koh tu̬u̬ süä om Se Kos
ede/pu̬u̬ĺ ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos
edimäne edimädse ~ edimätse edimäst esimene peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl [matuserongile], toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; paasapäiv, tu̬u̬ om ega `aaśtaga edimätsel `augustil Se
`eestläne `eestläse `eestläst eestlane, mittesetu `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; `eestläseʔ piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss Se
egi iu ekõ jõgi egi om `väikene Se; tätä tuĺl läbi iu, hämmäśs jalakõsõʔ arʔ Se; havvõʔ ja leppmaimõʔ oĺlimmi̬i̬ iuh Se| Vrd jõgi
egä egä eḱä ~ egät 1. iga(sugune) egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhakkeedetäse arʔ Se| Vrd ega2, õga 2. igaüks
ei ~ eiʔ ~ i ~ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eittahas`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mattiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õihhäpü eip`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
elläi eläjä eläjät 1. elusolend; kariloom ti̬i̬ʔ eläjäle kaḿmidsõkõnõ, `hämmüss ärʔ, ni `kat́skiʔ Se; eläjiid kappiät et läpe eim`maadaʔ Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh eläjit (seitse looma) Se; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (uss) tsusaśs Se 2. silmahaigus; nahahaigus mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse siĺmä `sisse lei eläjäʔ, nu̬u̬ oĺliv`valgõ ku linaluuʔ Se; eläjäʔ ommav`vaɫgõkku linaluuʔ, nu̬u̬llöövä siĺmä `sisse Se; ma pańni tuvagu `lehte pääle ja `naksiva `vällä tulõma eläjässiĺmä sarna seest Se Pop; elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ, kohe kellelegi lei, kelle käe `sisse vai jala `sisse Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se; eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommavvagadsõʔ Se Pop
elo elo ello 1. elu(solu), eluvõime ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos 2. liikumis-, töövõime, tervislik seisund; kasvuhoog 3. elamine, tegutsemine, liikumine 4. elamise ajaline kestus: eluaeg, iga, elukäik [ta] `vi̬i̬di elost aost `türmä kuni surmaniʔ Se Pop 5. igapäevane eksisteerimine, eluaja möödasaatmine; elulaad, -viis, -kombed noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop 6. majapidamine; mingass ti̬i̬ʔ ello piät? Se; `aeti Sibirähe, jäi kõ̭iḱ elo `maahha Se; inemise saa as hukka, a elo `paĺli ärʔ Se Kos
elo/igä eluaeg `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril Se; mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se
elämä elläʔ eläss `eĺli 1. elama, elus olema pujakõnõ `eĺli ja paabakõnõ Se Pod 2. ajaliselt eksisteerima eläde ni oṕidõʔ, uĺlih arkka koolõdõʔ Se Kos; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se; kuppaĺlo om jummaĺ`andnup`päivi, nipaĺlo elät Se Kos 3. igapäevases elus osalema ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; laisa naisõga `pi̬i̬stlet elleh Se Kos; eläge eśs, `laskõ meil ka elläʔ Se 4. elunema, asuma mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimissääl kuu `aigu Se; koɫmõgese veleʔ `eĺleväʔ Se Pod; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; siss ku sügüse piḱäʔ ü̬ü̬ʔ ja kõ̭iḱ hubisass ja habisass, siss joht taha aissiih elläʔ Se 5. kokku elama tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos 6. kogema mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se
eräle teistest eraldi, lahus `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p`pańti kot́ti Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕ väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se
esiʔ2 1. eraldi, omaette proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ, a tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱükkõ̭iḱ küleh Se 2. erinev, teistsugune
`eśsümä `eśsüdäʔ eśsüss `eśsü eksima ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ, siss saat jälʔ ti̬i̬ `pääle tagasi Se Kos; muppääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
esä esä essä isa kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; `eĺli esä katõ pujagaʔ Se Kos; lät́s sõ̭ss mehe˛ esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mińni `ütless mehe˛esäle: ma ei nakassukka (sinuga) `sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos
esäne esädse esäst 1. isane, isa(s)- 2. viljatu, kehv kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nippaĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos
ette 1. ette(poole); eespoolsele alale (rakkesse, toiduks, kaitseks jne) munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäkkaʔ nu̬u̬ssooliguppinile ette Se; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos; ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos; mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; koh oĺl nulganaańe jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 2. enne, varem; (ajaliselt) kaugemale meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos 3. tegevus- või mõjusfääri [ma] lät́si paṕi ette rät́t iks pääh Se 4. muud tütäŕ lugi kõ̭iḱ üte kõrraga ette mis vaia Se
haav1 haava `haava vigastatud koht, haav haav `kaśvi kińniʔ, a nokka om raan tundaʔ Se
`haiguss `haigusõ `haigust ~ `haigut haigus, tõbi oĺl `lindvat, toda `haigut ka oĺl Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se
`haigõ `haigõ `haigõt 1. haige (olend) meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S 2. valu(tunne); valus 3. paise, paistetus ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se
haik haigu `haiku haigutus kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se
hain haina `haina 1. (kasvav) rohi; taim sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksi ja lauli, śaal kol `aaśtakka kasu es hain Se Kos; timä (uss) aja keväjält keśe, jätt kohe haina pääle, ku tu̬u̬d kesse kiä näḱk, siss kõ̭iḱ haina mant `koŕssi arʔ Se 2. niitmiseks määratud rohi; talvine loomasööt, hein no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; ku ruast `laotat `maahha hainaʔ, siss hainaʔ ommavvaaluh Se P; mehe˛ esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos 3. heinategu mul mi̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal Se Kov; ku `ḱauti haina man, siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ Se; pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; haina `aigu iks oĺlivviisoʔ Se
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommassõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommahhalhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännükkah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś
halluss ~ halluśs1 halusa halusat valus; valu(tunne) ma lesädä¸ siss om jälppaŕõb, siss puusaʔ olõ õinni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T| Vrd valluss
`halvuss `halvusõ `halvust ~ `halvuist viga, pahandus, ebameeldivus, halbus tõõsõ `haɫvusõʔ näet iks kõ̭gõ, uḿmi viku`näeki eiʔ, inämbjago õ̭ks `halvust Se Kos; tal om kavaluist viländ, `halvuist kuuld arʔ, muidu uikkuulõʔ Se
hamõh ~ hamõʔ `hammõ hamõht särk hamõh om kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se; umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ (pärast lapsesündi) `hammõ Se; mis sääl ummõldaʔ, vanna `mu̬u̬du kõvõra `puuga `hammõʔ, ega siss `kraega `haḿmit poisal olõ õs Se; `hammõ imä (särgi pihaosa) ni `hammõ `käüseʔ oĺlil linadsõʔ, `hammõ alonõ oĺl `paklatsõst jakat Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos
hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõkkesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel
hank hangu `hanku konks; konksja või haralise otsaga tööriist `i̬i̬rood́sikul om ka sääne hank man Rõu; päternit `koeti linatsõst, noid tet́ti hangugaʔ Se; linakkeerutõdi ärʔ, sääne hank oĺl, hangugakka pööreti Se Kos; `sääntse hangup`pantu lakkõ, [ma] pańni naha hangu `otsa (naha parkimisest) Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos
harilik hariliku harilikku harilik, tavaline om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se
haud havva `hauda auk; koobas; surnuhaud koonikkerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ, meil kaibõtass haud ette Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se
hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
`heitüm(m)ä `heitüdäʔ heidüss `heitü ehmatama, heituma nip paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ Se Pod; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se
`helde `helde `heldet helde; lahke timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos
heĺlik heĺligu heĺlikut hellitatud, hellik taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se
hińg1 hińge `hińge 1. (inimese) hing kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se 2. arvestusühik (inimeste loendamisel) 3. inimese sisemine olemus, sisetunne tiä ar and hińge alt (annab kõik ära), ku täl midä om Se; timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õimmidägiʔ Se Kos
`hińgämä hińgädäʔ `hińgäss hińgäśs 1. hingama [ta] pitsähhüt hõ̭ngu kińniʔ, om rassõ hińgädäʔ Se 2. saladust varjama
hinneh ~ hinneʔ `hinde hinneht kiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; ku lina `häste oĺl är `aigunuʔ, siss võt́t `hinde vallalõ Se
hobõsõ/raud hobuseraud hobõsõ ravval om kümme `mulku Se
`hoitma `hoitaʔ hoit hoit́ hoia 1. hoidma, säästlikult kasutama, säilitama kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕk om `leibä `hoitaʔ Se Kos; [sa] hoiaʔ hot́ `aaśtak vai kat́s, keldoʔ omma siss kõ̭gõ alalõ Se; [rasva]tsagimakõnõ hoiõti `puhtakõnõ Se 2. kalliks pidama 3. kellegi eest hoolitsema; järele vaatama, valvama ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se; ku ilosahe ja `ausahe ma hoiõ uma latsõʔ Se P; üt´s läśknaańe oĺl, sõ̭ss tuu̬ võ̬t́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos; maama iks hoit hüv́vi `lehmi, latsutass Laigassit Se 4. kaitsma, varjama jummaĺ hoiattoda näiot, kiä joodikõlõ lätt mehele Se 5. mingis kohas või olukorras olla laskma, sundima 6. toitma, ülal pidama 7. jahmatust, kohkumist väljendavas hüüatuses jummaĺ hoiakkas seräknit olõ õi üteh, latsõttuld teku uiʔ Se
`hoituma `hoitudaʔ hoiuss `hoitu säilima kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvakkõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja
hull hullu `hullu pöörane; jube lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; kulõ itse naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos
huśs huśsi `huśsi uss, huśs pańd arʔ jala Se Kov; huśs ai kat́s `nõkla suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaesśoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se
hu̬u̬ĺ hoolõ hu̬u̬lt hool, mure; hoolitsus, järelevalve ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos; liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos
hõhvakõnõ dem < hõhv olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa
hõim hõimo `hõimo sugulane; suguvõsa kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim Se
hõĺoma hõĺloʔ hõĺoss `hõĺlo aeglaselt liikuma mõ̭ni lut́ik om nitt́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos| Vrd heĺoma
hädä hädä hätä 1. raske olukord; vaev, raskus; puudus, viletsus taa hät́ti jää äiʔ Se; unõga om `pistü hädä, lasta õikkui `maadaʔ Se 2. viga, haigus, tõbi poolõni `aaśtagani oĺl lat́s hädäh Se; maʔ eśs kogoni rehe `siugu, esi oĺli paks ja rehe `õkva ja latsõlõ nakaśs `küĺge hädä Se 3. vajadus, tarvidus, soov kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos
hädäline hädälise ~ hädälitse hädälist vigane; abivajaja vanast oĺl hädäli`t́si inäbä ku noʔ Se Kos; mehe˛imä üteĺ, et śoo (poiss) `jäässkinä hädäline Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagama`t́si hädäli`t́si Se Kos
häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ainnikkõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kassataʔ Se
`hälvämä hälvätäʔ `hälväss hälväśs halvama nu̬u̬ŕ mi̬i̬śs om ärhhälvät Se Kos| Vrd `hälbämä
hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivahhämmessäläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisittuĺlikkodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
härm härmä `härmä 1. härmatis ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos 2. õhuke riie timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägakkińniʔ Se
härä/piim vedelik seisma pandud kohupiima peal kohopiim `pańti [talveks] külmä vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl häräpiim Se; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ peteti et om häräpiim Se
hääh mis, ah (küsivalt) hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se
`häüstäm(m)ä `häüstäʔ `häüstäss häüśt häbistama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eikkuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
iho/katõh ~ katõʔ -kattõ -katõht kehakate `rõivańardsokõnõ säläh, iks ihokatõʔ om Se
i̬i̬st 1. ruumiliselt eest, eestpoolt; eespoolselt alalt, esiküljelt kual päśsi hopõń vallalõ i̬i̬st (rakkest) Se 2. ajaliselt enne, eelnevalt imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep`perrä Se Kos; määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se 3. asemel, asendajana lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; mat taha nottu̬u̬d, ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P 4. vastu, väärtuses; võrra; tasuks kerikost `vi̬i̬di sinnässüvväʔ, kerigu raha i̬i̬st ostõti [vanadekodusse] Se Kos; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ `vasta `võtmise i̬i̬st, õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri liina i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos 5. käest, tegevus- või mõjusfäärist eemale latsõʔ habõʔ üt́s tõõsõ i̬i̬st tu̬u̬d t́sia kamarat Se; kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos
iḱäv igävä igävät igav mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P
iĺjä/päiv kalendritähtpäev: eliapäev, 25. juuli iĺjäpäiv vai jakapäiv, tu̬u̬ om üt́s Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬kkutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se
illanõ illadsõ ~ `iltsõ illast hiline; hiljutine lehmäʔ jäikka `iltsõst `nüssäʔ, aig om illanõ Se; tiiäkkas `Maaŕa ka ĺatt taa varahhitsõga (varase bussiga) vai ĺatt `iltsõpaga? Se Kos; ütekkadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavassügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos
ilma1 1. (millestki) ilma palanukkäveʔ eśs `korjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos 2. tasuta vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st, no om ilma Se| Vrd ilm3
imeh `imme imeht ime mul sai `väiga imeh (imestasin väga) Se; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; vot om imeh Se Kos
imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujassaava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlillinadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
imäk ~ imäkäss imäkä imäkät emakas imäk om `haigõ Se; imäkoda vai imäkäss tu̬u̬ om üt́s kõ̭iḱ Se; sõ̭saral käü imäkäss `vällä kõ̭õ̭ Se
imäne imädse imäst emane kõ̭õ̭ olõ õi esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah Se; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõmmuśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik
`istma `istuʔ istuss `istõ 1. istuma ega `istuh tulõ õimmidägiʔ Se; ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; istutass pääle nigagu perse ärp`pit́süss `istuh Se Kos; mi̬i̬ʔ lotoda siih, nu̬u̬ŕ istuss, tu̬u̬l om iḱäv Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; mõ̭ni säidse katõsa `aaśtakka joʔ ku [ta] istuss tüŕmümajah Se Kos; muntkõrra `kungut kah `maahha, ku pińgiotsakõsõ pääl istut Se; pu̬u̬ĺpühä õdago [ma] lät́si jälkkohegit`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P 2. ühisketrusest osa võtma maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah, `tuĺti `perrä ja võt́i voḱi kaʔ, `ket́rsi sääl Se; `tüt́rigu õ̭nnõ käve `istmah Se; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah [kaasa] Se
itse itse itset ristiema; vanem sugulane riśtämm `omgi itse Se; esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
`iäkene dem < iǵä tiid kuppiḱk seo `iäkene vi̬i̬l om elläʔ Se Kos
`iälgiʔ iialgi muppääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
jago jao jako 1. jaotatud või jagatud osa (tervikust) vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; `ku̬u̬ĺja pandass kohe `külmä jakku (ruumi), muido nakass `hõ̭nkama Se; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se 2. teatud hulk, määr koogugat`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos 3. omand 4. teatud aeg, ajavahemik, periood kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; ütekkadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavassügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos 5. piirkond mehe oĺliʔ ka Ukrai·na jao päält Se V 6. liik, sort, tõug 7. muud sait jako? (kas taipasid) Se; siss olõ õittaloh määnestki jako (edenemist), ku `võ̭õ̭rap`präätäseʔ Se Kos
jaka/päiv jaagupipäev: 25. juuli `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬kkutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; jaka`päivä kolʔ `päivä `peeti, midägi tetä es Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et arkkakudõs`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae novvanar`rõipõgi `pandvassiidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagakkõ̭iḱ oĺlijjalavveridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
joʔ 1. (ajaliselt) juba om mul tu̬u̬ hädä olnujjoʔ Se; hummogult [ma] ai kaŕa `mõtsa, õdagult kodo`aeti, oĺl pääväkene jo jumalih Se 2. ju, muidugi leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi [pulma] Se
joonõh hoolitsetud; korras ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se
joud jovvu `joudu 1. (füüsiline) tugevus, jõud `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [hobusega] saa õi jovvugattetäʔ, vaja märgugattetäʔ Se Kos 2. majanduslik seisukord 3. mõjuvõim
jumala täiesti, päris siih om iks jumala (hea) elo Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se
jumalagaʔ hüvasti tuĺliva vanõmba jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eittiiäʔ Se; meil linarrabaduʔ, linakkõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬ttiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiakkas seräknit olõ õi üteh, latsõttuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitagujjummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kuppuŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
jälle jälle jälehhet jäle, kole mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; taa asi lät́s jokkõ̭igilõ jälehhess Se
`jätmä jättäʔ jätt jät́t jätä jätma; säilitama, alal hoidma tuĺliva vanõmbaʔ jumalaga `jätmä Se; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; prośsatamine om jumalaga `jätmine Se; tütärd `Krasnaja·ŕskihe iks jätetänü es Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se
jüri/päiv jüripäev: 23. aprill ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se
ka1 ~ kaʔ ka, samuti munõvoori jäl oĺl hainamaa tahe kaʔ Se Kos; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos| Vrd kah
kaalad́siʔ ~ kaaladsõʔ pl kaalat́sidõ kaalat́sit setu naiste hõbemüntidest keed kaalad́si ommaki nu̬u̬t t́saposkaʔ Se Kos; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik kaaladsõʔ Se; kaaladsõʔ ja kaalakõrd om üt́s Se
kaala/kõrd väikestest hõbemüntidest setu kaelaehe `ütlek kaaladsõʔ, kaalakõrd vai kaalarahaʔ, tu̬u̬ om üt́s Se
`kaaldanõ `kaaldadsõ `kaaldast krae; kaelus `kaaldanõ oĺl olõmah, a kõvõra `puugaʔ, tu̬u̬ tähendäss, et lõigati üte poolõgaʔ Se; `kaaldanõ om `ümbre kaala Se
kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarakkahriti `huhmrõh Se
kaaŕt kaaŕdi `kaaŕti kaart üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga (mängukaartidega) kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
kabõ̭ĺ kabla `kapla pael, nöör; köis ku `Maaŕa `vasta võta aiʔ, siss ḱulʔ lähä pää pääle vette vai kabla `otsa (poon enda üles) Se; kańebi kablaʔ oĺlikkõvaʔ Se; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä (tööjalatsite valmistamisest) Se Kos; pangu uikki̬i̬lt `kapla, `laulkõʔ ja olgõr`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; viie kablaga härmävidäja kiri (koemuster) Se Kos
kadõ kadõ kadõhhõt kadetseja, kade võhlul vinü üivvili ja kadõl kasu uikkari Se; muni inemine om kadõ, täl eit`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvakkukkiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sississ `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõnnigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaekku lää eikkülä `aidu pite latsõvvidelemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, makka neid `ümbret`tsõ̭õ̭ri jovva õik`kõ̭iki ärkkaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kaǵa vaat(a) kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
kahhaŕ kahara kaharat haraline; kohev lina om jo kahhaŕ `väegaʔ, lina kukk lätt vett täüś Vas U; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt Se
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimissääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingassai, kõ̭iḱ kaibih`hauda Se Kos; mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegarrassõk`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonikkerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́ittu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp puu `sisse Se Kos
kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õimmidägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se
kala kala kalla kala mine eloiäst `türmä kallo peräst Se V; kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se; ku suuŕ `kärbläne situss, kõrrapäält kalol vaglappääl Se Pod; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalappäiegaʔ Se; langaga pandasõkkaɫaʔ üle orrõ [kuivatamisel] Se; timahavva oĺl kaɫɫa `väega `kõvva kiä püv́vivä Se V
kammandam(m)a kammandaʔ kammandass kammańd ~ kamandam(m)a kamandaʔ kamandass kamańd toimetama, õiendama ma iks inäbä suvõl paŕgõ, suvõl om hüä väläh kammandaʔ Se
kannahhama kannahtaʔ kannahhass kannahti kannatama, taluma mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; makkannahha ail`laiska Se
kańnikõnõ kańnikõsõ kańnikõist kannuke `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos
kaṕp kaṕi kaṕpi kapp ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd kaap
kapst/`maaŕa/päiv paastumaarjapäev: 25. märts (u.k.j. 7. aprill) ku om kapst `maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos
kaput kapuda kaputat kapukas, lühikese säärega sukk vanast oĺlinnaistel ka kirolitsekkapudaʔ Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se; `kiŕjugakkapuda oĺlippoisal kah Se Ts; kapuda oĺlippiḱäʔ, taɫɫakõsõl`ĺuhkukõsõʔ, kõ̭iḱ `ɫamba viɫɫast Se Kos; täl ommakka `sääntsekkapuda `antuʔ aŕs- ti poolõst Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos
kardohk ~ kardohkass kardohka kardohkat kartul küdset kardohk Se; meil om ka üt́s ossa äǵli kardohkit `äestäʔ Se P; kardohkit keedeti ni hämmätüst tet́ti kaʔ Se Kos| Vrd kardok
kardohkanõ : ku om pää kardohkanõ, siss olõ õil`laula Se Kos
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis nottetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬kkõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
kari1 kaŕa `kaŕja kari ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo Se Kos; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; vanast `ḱauti `mõtsu piteh kaŕa- gaʔ Se Kos; vanast kõ̭iḱ kari käve külä ütte Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se; kaŕalatsõmmõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
kari2 kari kaŕri riidekoi ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; kariʔ ommannu̬u̬, kes `rõivalõ ja villalõ ajavammulgus`sisse Se; lööväkkaris`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
kaśs kaśsi `kaśsi kass lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ, tu̬u̬ um kaśsi i̬i̬st Se Kov; kaśs om kõva `tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V
katai kadaja kadajat ütekkadajamaŕa oĺlikkeväjält, `ümbre juunikuu Se Kos; kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ Se Kos; `tõrdohe tet́ti taarilõ olist siɫd, kel olõ õs `oĺgi, tu̬u̬ tõi kadajaossaʔ Se; kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov
kat́s katõ kattõ kaks egäüt́s siss vei, kiä muna, kiä kat́s t́sassonahe Se Kos; nädäli kat́s olt (oled) ärʔ, ni jalttahat `sanna Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; vanast `ańti õ̭ks `rinda latsõlõ katõni `aaśtagani Se; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se
kat́si kaks, kahekaupa no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, koolimaia olõ õs, päivi kat́si (kaks päeva) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kat́si pät́si andass poodih `leibä Se; inne t́surappańni loomka pääle `vi̬i̬ri pite kõ̭iḱ kat́si muna `maahha Se
kat́sildõ kahtpidi; kahelt poolt vaheliti tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; ku olõ õs hainadsõ olõʔ `väegaʔ, oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek`kuukõsõʔ, panda es kat́sildõ vai nii `vaelidõ Se Kos
`kat́skiʔ 1. katki, puruks hiiŕ `hambiid küüsü üiv`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se 2. murdunud `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se
kat́s/kümmend katõ`kümne kattõkümmet kakskümmend lät́s sõ̭ss mehe˛esä sügüse Pelikov̀va kat́skümmend `versta hainamaa pääle `hainu `tu̬u̬ma Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; mi̬i̬`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos
kat́s/tõi·śs/kümme kaksteist `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs `kümne `pääga patt `vällä Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se; kell kat́stõi·śskümme `ü̬ü̬se, siss ommaki vanassitaʔ jalal Se Kos
katõsa `katsa `katsat kaheksa katõsa tarro om Se; ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos
kavaluss ~ kavaluśs kavalusõ kavaluist ~ kavalust kavalus tu̬u̬l om kavaluist viländ Se
kebet́sk ~ kebet́ski kebet́ski kebet́skit kangapool, kääv t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se; kebet́ski eśs [ma] tei, puinõ kebet́ski oĺl, suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se
keeleʔ pl `ki̬i̬li `ki̬i̬li lõkspüünis velepoig teḱk lavvudsõkkeeleʔ Se; velepoig teḱk keeleʔ, haŕoʔ lät́sik`ki̬i̬li Se; teil om klõḱs, a meil kutsutasõkkeeleʔ Se
kehi/`kiäki mitte keegi kehi kedägi olõ õiʔ śaal tarõh Se; kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se
`keŕge `keŕge `keŕget 1. kaalult kerge 2. vähest vaeva ja pingutust nõudev, lihtne, hõlpus nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se 3. pingutuseta toimuv, nobe 4. ergas, mittesügav (uni)
`keŕgeppä lihtsamalt tiä iks om `Maaŕa, a `üĺti `keŕgeppä et Mańni Se Kos
kerik kerigo kerikot ~ keŕk `keŕko `keŕkot 1. pühakoda, kirik a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra Se Kos; ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ Se; nikavva koonik`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; kerikist kińgiti puhadeĺnähe, rahvass vei Se 2. jumalateenistus `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri Se
kessev ussi nahk, kest mul om hainalosõ kessev tarõ pääl Se| Vrd keśe, kesi
kevväi keväjä keväjät suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik, `kaetass määne kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
keväjäne keväjätse keväjäst kevadine kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; keväjäne iä kõsisass õ̭nnõ Se; sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se
ki̬i̬ĺ keele ki̬i̬lt 1. kehaosa: keel pangu uikki̬i̬lt `kapla, `laulkõ ja olgõr`rõ̭õ̭msaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; ma olõ õil`lamba ki̬i̬lt söönüʔ Se; kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; sõ̭ss lehm tuĺl kuumagakkodo, `ki̬i̬ĺgi suust väläh, nii lõõtsut́ Se Kos; siih või eikkõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsekkeeleʔ om siih Se; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. kõne, rääkimine; kõnevõime 3. suhtlemisvahend: keel sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa`jääde hät́ti Se; t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se
`ki̬i̬tmä `ki̬i̬täʔ ki̬i̬t ki̬i̬t́ keedä keetma; toitu hautama imäl illahtu tu̬u̬`kiisla`ki̬i̬tmine Se; imä pańd puuviɫɫakkusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ahoh savipaoh keedetigir`ru̬u̬ga Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhakkeedetäse arʔ Se; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäkkaʔ nu̬u̬ssooliguppinile ette Se
kimmäss `kimmä kimmäst kindel, tugev ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
kirp kirbu `kirpu kirp ku kirp sei, siss ku [ma] höörähhüti, siss oĺl jalg `kat́ski kirbul Se P; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se Kos; kirp lät́s kindsu `küĺge purõma, ma hõõrahhudi [hame] alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos; timä niɫg kirbu arʔ ja ki̬i̬t kirbu nahast ruvva vai tege `kinda päḱäʔ Se
kirst kirstu `kirstu 1. riide-, viljakirst tõõsõl pääväl lät́sim`mõŕsa sugulasõ `kirstu (veimevakka) `vi̬i̬mä `mõŕsalõ, kutsuti kirst vai kaśt Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst (veimevakk) ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; siss oĺli iks kirstuʔ, siss olõ õs `kaapa, no ommakkaabaʔ, ei olõk`kirsta Se Kos 2. puusärk ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä, kavvass sa `amtat, vi̬i̬ `sisse `pańti kirst Se; havva `kaibjaʔ, `mõśkjaʔ, kirstutegijäʔ, nu̬u̬ ommak`ku̬u̬ĺjasulasõʔ Se; `kirstuttet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ ja rõivass pääle jälssinnällastalõ Se; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se
kirvõss ~ kirvõśs `kirvõ kirvõst kirves [sa] mälehtät, vanast oĺlik`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se; ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se
`kiskma `kiskuʔ kisk kiśk kisu 1. tõmbama, tirima, sikutama kurat́ keele otsah ripõndõllõss, a hüvvä sõ̭nna kurgust kisuʔ Se; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk, `kapluga kistass üless Se; haik kisk inne suud ammulõ Se; [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov; kooguga `tõmpsi [ma] tuha `vällä, kruuśs oĺl otsah, muido saa õi hüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos 2. kitkuma
`kitsuss `kitsusõ `kitsust kitsikus kup`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se
kivi kivi kiv́vi 1. kivi `katla `pańti uja `vi̬i̬rde kivve pääle, uja veereh havvutõdi `püüki Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se; liinah kivigi kaĺg jala all Se Kos; imä puhaśt haŕasõkõsõ arʔ ja sõ̭ss kablakõsõga köüt́ kińniʔ, sõ̭ss peräst ai laḱka ja sinnäppuistaśs sõmõriid `sisse, kivi sõmõrakõisi (harja valmistamisest) Se Kov; toolõ võit õ̭ks `viina tetäʔ, kel om kivi keele pääl (oskab suud pidada) Se Kos 2. käsikivi või veski jahvatav kiviketas `veelkal oĺl ka koɫo nigu kivi man Se 3. (vesi)veski uja veereh oĺl kivi, tu̬u̬ jahvat́ kõ̭kkõ Se; üt́s poiśs perä`ri̬i̬kesega kivil käve Se
kiä kink kedä (partitiiv langeb kokku sõnaga kes) 1. kes kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se; kelless (kellel siis) om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kõ̭igil ostõt Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; elläi oĺl sääne olnuʔ, kohe kellelegillei, kelle (kellele) käe `sisse vai jala `sisse Se; `põlkõ kiä `põlgvaʔ Se| Vrd kes 2. mis vi̬i̬ pööräʔ kiä `tõmbasõs`sisse, inemise vi̬i̬ ala Se V 3. keegi angõ nokkiä muɫɫõ surma ru̬u̬ht Se; ei olõkkinga (kellegagi) sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; kas Annõ ka lät́s puśsi pääle vai lät́s kinga `autoga üteh? Se| Vrd `kiäkiʔ
`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik`kiäkittagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arppuhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eikkotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õihhäpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ armmullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski
klepatama klepataʔ klepatass klepat́ parandama, paikama `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se
klõḱs klõḱsi `klõḱsi lõks (püünis) teil om klõḱs, a meil kutsutasõkkeeleʔ Se
kohe 1. kuhu pääkaŕuss oĺl iks vanõb, kiä noid `lat́si rät́it́, kost käändäʔ ja kohe aiaʔ [karja] Se Kos 2. kuhugi lät́si aoʔ `tõistõ, lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; tohot taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos
kohetuss kohetusõ kohetuist kerkima pandud taigen, eeltaigen vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; ku [ma] tõõsõ leevä kohetuist pańni, siss `liodi tu̬u̬ `kuklikukõsõ arʔ, siss lät́s leib `hapnõmma Se Kos; `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om Se; ütest leeväst [ma] jät́i `sääntse `kuklikukõsõ kohetuist Se; läbi sõgla [ma] kuŕnssi `kiisla kohetusõ arʔ Se; `kuurniga kohetuss olõ õs ni sakõ ku leevä tahass Se; õdagult [ma] pańni kohetusõ `hapnõma, ü̬ü̬ hapaśs Se Kos; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
kohheɫ ~ kohel kohela kohelat kohev, kerkinud üt́sindä es saanuki nikkohheɫ leib, a katõgese [me] kaśti iks `kõrdapiteh arʔ Se Kos; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saikka hüäppliiniʔ, ku soodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se
kooń ~ kooniʔ kuni õga `vaenõ õ̭ks oĺl uḿmi lastõ man ja `eĺli koonik`ku̬u̬li Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta Se Kos; nikavva koonik`keŕkoh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se; halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt tulõ Se
korron korona koronat paastu ajal keelatud söök `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos
koruʔ kõrgune tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
kos 1. kus `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkikkos jäiʔ Se 3. väljendab kõneleja suhtumist kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśe ni latsõ ku mehekkõrraga `sanna Se V; sinnällää es `pańgigiʔ, lää es, lää es, kos (kus sa nüüd), `väikukõnõ Se Sa
koss kossa `kossa linadest palmik setu naistel mul om parhillakka linonõ koss Se; kossattet́ti linost, [ma] `hiusõgappaĺmidsi kossaʔ kokko vahru `mu̬u̬du Se Ts; `kossõga oĺl rassõ, säidse künnärd oĺl `rõiva tüḱk, mähḱ`ümbre pää Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsekkossaʔ Se Ts
kottalõ 1. kohale, (millestki) kõrgemale; lähedale surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se 2. (kellegi, millegi) kohta, suhtes| Vrd `kot́silõ
kraḿm kraḿmi `kraḿmi gramm täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos
kruv́v kruv́vi `kruv́vi kruvi a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
`krõ̭ńgli `krõ̭ńgli `krõ̭ńglit kringel `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ńgliraasakõsõsseeh Se
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehekkõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kui 1. kuidas näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (saab pikselöögi) Se; kiä kui kütt sanna Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se 2. kuidagi siss [nad] käsikittu̬u̬`vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna, et vaest vanapatt timä kui arp`põrgohe veesiʔ Se Kos; unõga om `pistü hädä, lasta õikkui `maadaʔ Se; [ma] ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss tõmmati iks tu̬u̬ pind kui `vällä Se; tiiä äinnaid kunigit tehnädäkkui taa hüä elo üle Se Kos 3. väljendab määra või ulatust lehm kaḿmitsah, `aigupite ḱau ja sü̬ü̬ kuipaĺlo Se; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü (usse) oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah (surnud) Se; kel kui (kuidas) `lõikuss lätt, kui (kuivõrd) `höste Se| Vrd ku 4. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt 5. kindlakskujunenud umbmäärastes väljendites 6. sidesõna: kui ka | Vrd ku
kuionukõnõ kuionukõsõ kuionukõist kuivetu, kõhetu muni `ku̬u̬ĺja om `väega ärkkuionukõnõ Se
kuiss kuidas `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; poisikkõrro `kaŕksiʔ, vastatside üt́s tõõsõlõ, `tahtsõkkaiaʔ, kes kuiss `kargass Se
kuiv kuiva `kuiva 1. väga vähese veega või niiskusega, kuiv kuiv vili tu̬u̬ jo sõkku `höste Se; hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva (vähese rögaga) köhhä Se; ku oĺlikkuiva iɫmaʔ, siss niisama `tu̬u̬ralt kap`peśti rüḱi Se Kos 2. kuiv aeg, põud ku kuiv om, [te] `rühkek`külbäʔ Se
`kukro`kukro `kukrot kukal a mul om `kukru `kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
kuld kulla `kulda 1. kuld; kuldraha tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss, saanum mullõ kuld ni rattaʔ Se Kos; olõ õittälle `kohkis`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se 2. midagi väärtuslikku, head
kulõʔ kõnetlusvormel: kuule kulõ itse-naaśõkõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
`kuḿpma `kuḿpiʔ kuḿp `kumpõ kuḿbi kompima; kompamise teel kindlaks tegema ku mat`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäkkińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; hiirek`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõtterä `saĺvi [rhvl] Se Kos
kunds kundsa `kundsa 1. jala kand; (suka, jalatsi) kannaosa imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ Se Kos; tallugat tet́tiʔ, `kundsa es olõ noil kah Se T; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭ koltt́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 2. konts
kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlinnigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arnnaaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõssõ̭sarõkkõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäppinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasikkunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha aittaha aiʔ Se Kos; tiiä äinnaid kunigit tehnädäkkui taa hüä elo üle Se Kos
kunnakõnõ dem < kunn kunnalägä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se
kunna/läǵä konnakudu kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se
kuri kuŕa `kuŕja 1. kuri, tige, halb, paha hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos 2. pahandus; halbus; kurjus kuŕalõ õ̭ks keṕpi [ma] kopuda, vihalõ `nuia nukuda, tulgu uiʔ üteh (rhvl) Se; jänese tegeväk`kuŕja kaʔ, `uibiid `ku̬u̬ŕvaʔ Se 3. vandesõna: kurat
kuśk kusõ `kuskõ kiisk kuśk om üle kaɫɫo kaɫa Se; `kõ̭iki luiõga [ma] sei nu̬u̬kkusõs`sisse Se Kos
kusõ/kala kiisk kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se
`kut́ja `kut́ja `kut́jat matuse- või surnu mälestamise toit mul oĺl `kut́ja annomgi käeh, `tahtsõ matusõ pääle minnäs`sü̬ü̬mä Se Kos; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; `kiisla ja `kut́ja oĺlip`puhtõ söögiʔ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; t́siĺlo länigukõsõʔ, noidõga `vi̬i̬di `kut́jat Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama, kõ̭iḱ aig palass `kut́ja man tu̬u̬ künneĺ Se Kos; paṕp kaditass kadinitsaga noid `kut́jit Se
`kuuldmine `kuuldmise `kuuldmist kuulmisvõime hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se
kõ̭gõ1 1. pidevalt, alati, ikka a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 2. täiesti, täielikult| Vrd kõ̭õ̭13. (väljendab ülivõrret) kõige koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se 4. väga, päris, täiesti| Vrd kõ̭kõ, kõ̭õ̭1
kõ̭gõ/sagamanõ ~ kõ̭kõ/sagamanõ -sagamatsõ ~ sagamadsõ -sagamast igasugune, kõiksugu(ne) kõ̭gõsagamatsõssöögiʔ võedass üteh Se; naid `päivi om kõ̭gõsagama`t́si Se; timäl ommallaulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀si hädälit́̀si Se Kos; nüüd ommakkõ̭gõsagamatsõssöögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa| Vrd kõ̭gõsugumanõ
kõhn kõhna `kõhna ~ kõhna kõhna kõhnat 1. kõhn, lahja, kuivetu 2. nõrk, mitte vastupidav 3. vilets, kehv; vaene meil om ka muntkõrra `väegakkõhn leib Se; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, küsüti ku kõhnõb tütäŕ, pidi `andma Se
kõ̭igildõ igati, igat moodi nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se L
kõ̭iḱ kõ̭gõ ~ kõ̭igõ ~ kõ̭õ̭ kõ̭kkõ ~ `kõ̭ikõ 1. igaüks, viimane kui üks kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. terve, kogu; kogu hulk olõ õittälle `kohkis`surma, no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 3. igasugune ilmah `kõ̭iki om, kõ̭kõsagamat́̀ si hädälit́̀si Se Kos; kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos
kõ̭kõ 1. (väljendab ülivõrret) kõige tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se; [tapetud sea harjastevõtmisel] tulõgakkõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1 2. väga, päris, täiesti kõ̭kõ vanast oĺl ambaŕ, ambarist `tu̬u̬di sü̬ü̬t eläjile Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos| Vrd kõ̭gõ1, kõ̭õ̭1
`kõlbuma `kõlbudaʔ `kõlbuss `kõlbu kõlbama sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik`kõlbuss Se Kos; [ma] `sü̬ü̬ki ka ańni, miä õ̭ks `kõɫbu Se; tõrõlaʔ kuk`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; rasuraik `kõlbu us kohegiʔ Se
kõ̭nõlam(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlass kõ̭nõĺ ~ kõ̭nõli ~ kõ̭nõlõm(m)a kõ̭nõldaʔ kõ̭nõlõss kõ̭nõĺ rääkima, kõnelema tu̬u̬d `hirmu es olõʔ, et ei mõistannaadakkõ̭nõlamma Se; ei olõkkinga sõ̭nakõist inäp kõ̭nõldaʔ Se; vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; olõ õinnännüʔ, määness tu̬u̬ kistavaŕs, a imä kõ̭nõli Se; üt́silde kõ̭nõlasõʔ, tõõsildõ `muutva arʔ Se; seoh kańdih õ̭ks kuulõ õs `mõisit kõ̭nõldavat Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se
kõrd1 kõrra `kõrda 1. ajaline korduvus; esinemissagedus ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless Se; kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se 2. kordamööda täidetav kohustus, järjekord 3. ring, tiir; rida, rivi suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakikkaaladsõʔ Se; rüv́vil ilostust oĺl tu̬u̬ pudsu all ja pääle pudsu oĺl sääne haĺass `ahtakõnõ siidikene ütelt kõrralt Se Kos; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱükkõ̭iḱ küleh Se; `rõivap`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah (hunnikus, reas) kõ̭iḱ, [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se 4. komme `taĺs ipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jokkell kat́s ülest Se 5. korrus 6. (nõuetekohane) seisund, elukorraldus olõ õi inäp `kõrda õit`tolku Se
kõrragaʔ 1. ühe korraga; samaaegselt kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśeʔ ni latsõʔ ku mehekkõrraga `sanna Se V; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se 2. kohe ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis) Se Kos
kõrraline kõrralitse kõrralist ~ kõrralinõ kõrralitsõ kõrralist 1. korralik, nõuetekohane näiol um kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodottullaʔ Se 2. kordne, realine `mul ommakkolmõkõrralitsõ t́saposkaʔ Se; apaŕ oĺl kolmõ kõrraline Se
kõtt kõtu kõttu kõht inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; `põrsa oĺlivvi̬i̬l kõtu seeh ja susi kakaśs iḿmisel kõtu puruss Se Kov; muɫɫõgi [ta] näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se; küüdse`väŕmmisest saa õikkõtutäüt Se Kos
kõva kõva kõvva 1. koostiselt tihe, tahke vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt Se; meil om kõva maa, kõva `kaibaʔ Se Kos 2. jäik, paindumatu 3. vastupidav; tugev, korras kual pää oĺl kõvõp, tu̬u̬ kańd `savvu Se; kadajaviisoʔ ommakkõvaʔ, kõvõmbakku paiudsõʔ Se P; kańõbi kablaʔ oĺlikkõvaʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ Se 4. kange, tugevatoimeline hüä kõva viina teḱk ku piiretüse Se; [ma] lasi ussõʔ `aknakkõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvakkülmäʔ, siss `küĺmit toroʔ arʔ Se Kos 5. terve, mitte katkine 6. füüsiliselt tugev, tubli 7. vali
kõvastõ 1. vastupidavalt, kindlalt paŕgiga saa ainnikkõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V; mul `väega neokkäeʔ ja olaʔ `haltasõʔ kõvastõ Se Kos 3. valjusti; suure häälega `piḱne `väegakkõvastõ käve Se Kos; no nikkõvastõ olõ õip`piḱne kolahhutnukku nüüd Se 4. kiiresti hopõń lät́s kõvastõ i̬i̬h minemä, `poiskõnõ jovva as kińnippitäʔ Se 5. jõukalt 6. väga (palju)
`käändlemä kääneldäʔ `käändless kääneĺ käänlema, keerlema sivvuhädä om, ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess nigu huśs Se; [sa] är `rõiva lahudõ `säĺgä kääneldeh Se
`käümä `kävvüʔ käü ~ käüse käve ~ `ḱauma `ḱavvuʔ ḱau 1. astuma, kõndima; (kuskil mingil eesmärgil) käima ma oĺli katõsa `aaśtakka vana, ku kaŕah alosti `ḱavvuʔ Se Kos; kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos; tütäŕ iks nurisass et ḱau iks ilosappa, ḱaugu ui ni poganahe Se; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańõ, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V 2. imperatiivis: minema kasima 3. oma asendit või kohta muutma, liikuma vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 4. sõitma Mõla puśsi`u̬u̬tustõ ḱau puśs, a kavvõmbahe ḱau uiʔ Se 5. kerkima (tainas); käärima (õlu) seppä `pańti, siss `laśti `ḱauma kohetuss inne Se; pliini kohetuss `laśti sepägak `ḱauma Se 6. kulgema, suunduma 7. müristama piim siss ka `hapnõss ruttu arʔ, ku `piḱne ḱau Se 8. muud lasõk`ḱavvuʔ (tee kiiresti), tu̬u̬ttälle kõ̭iḱ kraaḿ, mis vaia Se Kos; paṕp õ̭ks olõ õinnaidõ t́sikuga `ümbrekḱaunuʔ (tegelenud) Se Kos
käüss `käüse ~ `käüsse käüst ~ ḱauss `ḱause ḱaust varrukas, käis ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üinnõ̭nna `käüssehe Se; tu̬u̬d kutsuti ḱauss, mia ribah oĺl Se; `hammõ alonõ oĺl `paklanõ, `käüse oĺliʔ `ahtakõsõ Se; `hammõ `käüsse all ommallaastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se; `hammõ imä ni `hammõ `käüseʔ oĺlil linadsõʔ Se Kos; hamõh oĺl kolmõ jakuline: `hammõ imä, `käüseʔ ja alonõ Se; [ma] pańni alavi̬i̬rt pite kaarusõ `ümbre `käüste Se; mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek`käüste Se; ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnukkruudissuurõmbaʔ Se; tu̬u̬l vanaimä `käüsel oĺl pudsukõnõ otsah Se Kos; t́suraʔ ka oĺlittseesnambaʔ, ḱau es nigu noʔ pindsak ḱaust pite säläh Se Kos
`köŕtmä `köŕtiʔ köŕt `körte köŕdi krookima `hammõ `käüsse all ommallaastokakõsõʔ, päält om köŕdit Se
`külbmä `külbäʔ külb küĺb külbä külvama ku kuiv om, [te] `rühkek`külbäʔ Se; ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek`külbäppõld arʔ Se| Vrd `külvmä
küleh küljes, otsas, kuhugi kinnitatud tõbi om ka küleh (kallal) Se; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehekküleh Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahakküleh Se; `piprõh`häitseseppuustalt, olõ õik`kõtru küleh Se; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhańnigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se
küĺg küle `küĺge 1. kehaosa: külg ku ḱulm küle all, sis läm´mi nõ̭na all Se Kos; [surnu] `kirstuttet́ti, sõ̭ss `lasta ka `pańti ja küle alap`pańti `hü̬ü̬vli lastuʔ Se; ma lesädä¸ siss om jälppaŕõb, siss puusaʔ olõ õinni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T 2. eseme vm külg või üks pool
kümme `kümne kümmend kümme hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se
künneĺ `kündle künneld küünal kerikoh pandass `ku̬u̬ĺjalõ künneĺ, a kotoh pandass `kündle raha Se; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõivaʔ man Se; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; t́sassonah iks oĺl `kündlekaŕbikõnõ ja oĺl `kündliid ka Se Kos; kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `kut́ja om kańnikõsõh, kerikuh pandass tu̬u̬ kańnikõsõ manu künneĺ paɫama Se Kos; kirstu mano pandass ka paĺlokõsõ `kündlit Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arppuhastuss Se| Vrd küünäĺ
`küündle/päiv ~ `kündle/päiv küünlapäev: 2. veebruar `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; `kündlepäiv om eloiä viiel`tõi·śkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se
küüsümä `küüssüʔ küüsüss `küüsse küsima; pärima poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos; kiä inne küläh `haigõst jäi, sõ̭ss jälm`Maaŕa poolõ `ru̬u̬hhi küüsümä Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; repäń küüsüss: määness sõ̭ss sul tu̬u̬ kari ka om? Se; muni kaess, et vana inemine, kõrraga and asõma (istekoha bussis), a mõ̭ni anna aikku `küüssükiʔ (paludagi) Se Kos| Vrd küsümä
`lahku eraldi latsõllääväjjo suurõst, meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se Kos
`lahkõma lahedaʔ `lahkõss laheśs lõhenema; lõhkema säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neollatsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õimmeil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aikkumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jäljju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaessuuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõlläbi maśsina ärʔ, jaahtlihattetäseʔ Se; lasõkḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺlivvanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegappaĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõllaiv, `toukap`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
lat́ik lat́iga ~ lat́igõ lat́ikat ~ lat́igõt ~ lat́k `lat́kõ `lat́kõt latikas [ma] salidsi lat́igallanga `perrä, iks kat́s lat́ikat kokko Se; rasõ̭v om hüä lat́ikõl Se Pod; lat́igõ lahasti poolõst ja havvõʔ, `kuivi ärʔ kalaʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ Se
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
latsõ/loomakõnõ dem < latsõlu̬u̬m muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt ni võõdõti latsõloomakõnõ `vällä Se
laud lavva `lauda 1. saelaud kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos 2. saelauast (tarbe)ese, hrl söögilaud ku saa õs õga pu̬u̬ĺpühä `pińke ja `laudu `mõskaʔ, siss oĺl jo asi (olukord) haɫv Se P; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; veli pańd [viina] pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ Se; kuttuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śaalt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se; ku riśteti arʔ, siss tet́ti tu̬u̬ riśtjät́̀si laud Se; noid (matuselisi) ka ravitass, õdagutsõlõ lavvalõ kõ̭iḱ kutsutasõʔ Se 3. söögikord `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se
leevä- 1. leiva- leevä vaśna oĺl, juurõtuist iks `jäeti Se 2. vilja- täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ Se; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos
leeväkene dem < leib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se
lehmäkene dem < lehm olõki ei mul lehmäkeist, hõhvakõnõ om Se Sa; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; lehmäkene sai raanat mõtsah Se Kos
leib leevä `leibä 1. leib ahoh kõrvati tu̬u̬ [linnase] leib vi̬i̬l ärʔ Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; pido `aigo leeväpaɫap`pańti lavva `vi̬i̬ri pite, siss viinagaʔ `hämmü ärʔ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku sai Se; leib su̬u̬l `pańti lavva pääle, lavvarät́t aɫa Se; siss lõigata ail`leibä väidsegaʔ, kuttõõsõlleeväʔ ahoh, muido lätt leib `lahkiʔ Se; `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti [linnase] leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä Se; leevä [ma] vaĺadi ärʔ, ilesti ärʔ, siss sai leeväl illośs ku̬u̬ŕ Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. vili ku aidah `leibä, sõ̭ss laudah `kaŕja Se Kos; pangõ käŕbigus`salvõ, sõ̭ss leeväle and iks `vaihtõpääl kost tu̬u̬d hõ̭ngukõist (õhku) Se; tuɫõ õilleib leśatõh, tuɫõ õimmat́t `maatõh Se Kos; annamissullõ munõ puudakõsõ `leibä kah, `leibä meil om Se Kos; `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leevägaʔ Se
leinäline leinälise leinälist leinaline no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
lell lellä `lellä isa vend, onu tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; `Maaŕa pää põkku ei annaʔ, muidugu ai tulõma, minetti̬i̬ lellänaise tü̬ü̬ ärʔ Se Kos; ku määnegi rehkendüss oĺl, siss lelläpoig jäl opaśs timmä Se
lepäne lepädse lepäst lepapuust tehtud, lepne siih või eikkõ̭kkõ kõ̭nõldaʔ, lepädsekkeeleʔ (edasirääkijad) om siih Se
lesätämä lesätäʔ lesätäss lesät́ ~ leśatama leśataʔ leśatass leśat́ lesima tuɫõ õilleib leśatõh, tuɫõ õimmat́t `maatõh Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos; ma lesädä, siss om jälppaŕõb, siss puusaʔ olõ õinni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T
liha liha lihha ~ liha lihaskude, liha piim ja liha `oĺlgi korron Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; iḿmist võii tappa, ku ta `pahru `otsõ, siss hukkat liha arʔ, siss olõ õi liha puhaśs, siss om liha kõ̭iḱ verine Se; liharaasaga nühiti pańn üle Se Kos; haĺlitõdu oĺliʔ liharaasaʔ, mia timä tõi tü̬ü̬ mano Se
liha/`tõrdo lihatõrs, -tünn ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se
liha/võõdõh ~ liha/võõdõʔ -`võ̭õ̭tõ -võõdõht ülestõusmispühad, lihavõtted lihavõõdõʔ oĺl kõ̭gõ suurõp pühi Se; liha`võ̭õ̭tõ `aigu tet́ti ka `sõira Se Ts; liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ, a suvidsõpühist väŕmiti sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se; inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu tu̬u̬ om urbõpäiv Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; ilosa ubinakku liha`võ̭õ̭tõ munaʔ Se; lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
liiń liini `liini rinne eśs liini all (lahingutegevuse piirkonnas) `eĺli, selle mattiiä mis sõda om Se Kos
liisnalt liigselt, liiga timä oĺl liisnalt sikõʔ, olõ õs veid́okõsõ sikõʔ Se; nokka õ̭ks om mõ̭nõl jälʔ liisnalt `lühkese `rõivaʔ Se; tä es olõʔ, et tä liisnalt jõi kunagiʔ Se
lina lina linna 1. lina; linakiud kańõbi hinneh om kõvõp ku lina hinneh Se; linnu kakuti käsitsillaʔ, sõ̭ss olõ õs maśsinit Se Sa; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; kos sattet́ti linost, [ma] `hiusõgap paĺmidsi kokko kossaʔ vahru `mu̬u̬du Se Ts; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; munaloomka linaluist `höste tet́ti, `pańti lavvakõnõ ja linak`korgõmpa Se; ku linap`pehme olõ õs, siss lää es luukkülest Se; nigu linna rabati `lamba `nahka. nahk `pańti präälka pääle, lina rabajaga rabati siss Se; kolgõti tu̬u̬ lina põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap`parrap`pehmeʔ Se; `aeti linno `laotama otsani `väikost Se Kos 2. linasest materjalist ese surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se
linanõ linadsõ linast linane vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ, a paĺloss noʔ om linast? Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõllinadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh Se; päternit `koeti linatsõst Se; linatsõst `koeti `hammõ `käüseʔ ja `hammõ imä Se Kos; mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl, ai `vaɫgõ linadsõkkaadsaj`jaɫga Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ ja linatsõst langast ja villadsõllõimõʔ Se; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts| Vrd linonõ
lina/seemen linaseeme `huhmrõh iks suŕb nu̬u̬llina`si̬i̬mneʔ, siss teḱk lina`si̬i̬mne `maaslat Se; kõ̭iḱ tarõ hõ̭ngaśs tu̬u̬d lina`si̬i̬mne `maasla `hõ̭ngu Se Kos; ku lina`si̬i̬mnit saŕati, tu̬u̬ sari oĺl sääne pad́akõnõ Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõʔ `ańti `t́siolõ Se; lina seemen om `väegappeeńokõnõ Se Kos
`lindva `lindva `lindvat rabandus, lendva puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et ar om `lindva löönüʔ Se L
liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsekkossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
linonõ linodsõ linost linane mul om parhillakka linonõ koss Se| Vrd linanõ
`liuglõma livvõldaʔ `liuglõss livvõĺ liugu laskma `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõʔ `liugliʔ, oĺlissuurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos
lopõ-lapõ laheda, ladna olemisega kui om imä lopõ-lapõ, nii lat́s kah Se
luhv́t luhv́ti `luhv́ti õhk aŕ stiʔ ummaʔ, siss iks `võŕkvaʔ [puhituses lehmi], sääne ora om, `tu̬u̬ga `tsuskasõʔ, tulõ tu̬u̬ luhv́t (gaas) `vällä Se; ussõ pilokõnõ oĺl jätet, tu̬u̬d `luhv́ti lät́s säält `vällä Se| Vrd luht́
lumi lumõ lummõ lumi `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; ku om kapst`maaŕapävä lumi katusõ pääl, siss jüribä om aiaveereh Se Kos
luḿp luḿbi `luḿpi lomp kes sinnäl`luḿpi jalppaĺlo `ḱaugiʔ, hädä sinnämminnäʔ Se Kos; kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh Se; vesi oĺl otsani nii luḿbi vi̬i̬ arvuline, ku [ma] leevä kohetusõ pańni Se Kos; kunnakkrogisiʔ keväjält tah luḿbih Se
lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nitt́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
luts lutsu `lutsu luts kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa ni, kõ̭kkõ kaɫɫa saat Se Kos
luu/sikõʔ erakordselt ihne om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se Kos
lõhn lõhna `lõhna 1. lõhn ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos 2. õhk külm lõhn nõst sau ülest Se
`lõikama lõigadaʔ `lõikass lõigaśs 1. (terariistaga) viile, tükke jne eraldama; pooleks või osadeks tegema muɫɫõgi näüdäśs, kui om lõigat kõtt [keisrilõikega] Se; kuttõõsõlleeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail`leibä väidsegaʔ Se; täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; `poiskõsõl oĺliv viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V; ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss [ma] muidogi arppoodi iks, väidsega `lõiksi vähämbäst Se Kos; lööväkkaris`sisse, `lõikasõʔ villaʔ arʔ Se Kos 2. kastreerima, kohitsema t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se 3. jooksma, lippama
`lõunõ/tuuĺ lõunatuul ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬ppoolõ tulgu uik`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnättaha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist
läǵä lää läḱä löga kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se
läḿmi `lämmä läḿmind 1. soe täl oĺl tu̬u̬ edimäne `lõikamine läḿmind `leibä Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; villanõ sukk alaʔ, `pańti rät́t pääle, sõ̭ss oĺl jalalõ läḿmi Se Ts 2. soojus; soe ilm a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos
läńg läńgä `läńgä halb läńg om iks läsä elo Se Kos
läśk1 läsä `läśkä lesk hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se; sa jäät `varra läsäss Se Pop; läńg om iks läsä elo Se Kos
`lühkene `lühkese `lühkest lühike nokka õ̭ks om mõ̭nõl jälʔ liisnalt `lühkeseʔ `rõivaʔ Se; tallukõsõʔ nu̬u̬k`koeti `lühkeseʔ Se; kaŕalatsõmmõõdi umma `vaŕjo, ku viiś jalatäüt sai, siss oĺl vari `lühkene, oĺl vaia kari kodo aiaʔ Se| Vrd `ĺuhkukõnõ
ma ~ maʔ muʔ minno ~ maḱki(naʔ) mina, ma üt́s maʔ õ̭nnõ olõ jäänüʔ, kõ̭iḱ omma ärkkooluʔ Se; timä nii suuŕ ei olõkku maʔ, om madalap minno Se; nakaśs mi̬i̬śs mukkallarmitsama: ti̬i̬ttu̬u̬ tõtõst Se La
`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäppiḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidähhäü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se
`Maaŕa `Maaŕa `Maaŕat neitsi Maarja ikoon `maaŕapäiv om suuŕ pühä, tuvvass `Maaŕa siiä `mäele, sõ̭ss viiäss jäl tõõsõl pääväl `alla Se
`maaŕa/paast maarjapaast no tulõ jal kuu ao peräst tulõ `maaŕa paast, tu̬u̬ om kõ̭gõ kat́s nädälit Se Kos; sügüse oĺl `maaŕapaast Se Kos
`maaŕa/päiv maarjapäev: 25. märts `maaŕapäiv om suuŕ pühä Se
maaśsõlits maaśsõlitsa maaśsõlit̀sa ~ maasõlits maasõlitsa maasõlit̀sa vastlanädal õigeusklikel maaśsõlits om ilma `algnõst saaniʔ Se; `pi̬i̬trepävä timä räüt́ (jäi voodisse) ärʔ, inne maasõlit̀sa `ku̬u̬li arʔ Se; naaśõʔ maaśsõlit̀sa peiʔ kolm `päivä Se Kos| Vrd maaśõnits, maśtelitsa
maik maigu `maiku maitse kadaja maik om `väega hüä [lihasuitsutamisel] Se Kov
`maitsma `maitsaʔ maits mait́s maidsa maitsema `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; ku latsõssaikkańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant `kaitsaʔ Se; prośsonat maidsõtass kõ̭kõ inne, ku olt (oled) söömäldäʔ Se Kos; mattei uudsõt, kae no võtammaidsaʔ `uutsõ `leibä Se
maja maja maia 1. ehitis, maja siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbittuĺliʔ Se; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt`tassa mi̬i̬ttalolõ (rhvl) Se; uma kodo iks kullakõnõ, uma maja maŕakõnõ Se Kos 2. majapidamine sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod
makuss magusa magusat 1. magus uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos 2. maitsev leevä veerenńoo `koldõʔ oĺliv`väega magusaʔ Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se; vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `herne jahvast sai `väega hüä pliiń ja `väega saippliinimmagusaʔ, ilosa vahadsõʔ Se 3. mõnus; rahulolev tuĺl makuss unõkõnõ, [ma] lät́si vi̬i̬l aounõlõ Se
makõ makõ magõhhõt 1. mitte soolane, mage mesi om `paĺlalt makõ Se 2. maitsev, magus kadajamaŕost sai ka `väiga hüä taaŕ, tu̬u̬ oĺl makõ ja hüä Se Kos; röest sai iks magõhhõp taaŕ ku keśvist Se 3. mahe, meeldiv susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se; makõ helü, illośs helü Se Pod 4. lahke; ülimalt meeldiv
mass1 massa `massa siseelund: maks massa [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; mass iks om paŕõp kuttäü Se
maśtelitsa maśtelitsa maśtelit̀sa vastlanädal õigeusklikel imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääĺ, seo om maśtelitsa ääĺ Se Kos| Vrd maaśsõlits, maaśõnits
mataĺ madala madalat madal, mittekõrge, püstsuunas lühike, vähe ülespoole ulatuv timä nii suuŕ ei olõkku maʔ, om madalap minno (minust lühem) Se; pähitse ala `pańti tsaḱim, muido oĺl pähine mataĺ Se Kos
matõma·tika matõma·tika matõma·tikat matemaatika kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
meri mere merd meri meid merd piteh `vi̬i̬di laivagaʔ, jäi vi̬i̬l `merde kińnittu̬u̬ laiv Se; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; [ma] käänä suu Soomõ poolõ, hiidä meele meŕri poolõ (rhvl) Se Kos
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigappaastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõllasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik krev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingattuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis`sääntsep`puitsõp`peeĺkaʔ, `minkatteŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
`mihkli/pühiʔ mihklipäev `mihklipühi om sügüselt joʔ Se
mi̬i̬ĺ meele mi̬i̬lt 1. mõistus, aru mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos; kas haigul mi̬i̬ĺ om, haik kisk inne suud ammulõ Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäkkińniʔ Se 2. meeleolu; tahtmine tü̬ü̬mihettuĺlikkaʔ hüäl meelel, maninu õ̭nnõ Se Kos; ku om iks kodo kõrraline, om hüä mi̬i̬ĺ kõ̭igil kodottullaʔ Se 3. mälu tulõ õi inäp mund sõ̭nna `mi̬i̬lde Se 4. oim, oimukoht
mi̬i̬śs mehe mi̬i̬st 1. mees, meesterahvas mi̬i̬śs oĺl kõrraline ja talo oĺl tubli Se Pod; no `väega varitass, naiste`rahvattaha õimmeestega üteh `sanna minnäʔ Se; ku `ku̬u̬ĺjaga läät ja meesterahvass tulõ `vasta, sõ̭ss saa meeste `ku̬u̬ĺjass takah Se Kos; mehil oĺl vi̬i̬l `rohkõp tallakõisi ku naistõ`rahvil Se Kos 2. abielumees, abikaasa ku ma oĺli `mõŕsa vai noorik, lät́si sinnämmehekodo, pidi olõma sõrmusõʔ, lat́silõ `andaʔ Se S; mehe esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; a [mu] mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; mul sõ̭sarõmi̬i̬śs `väegat`tahtsõ läḿmind `leibä Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; [ma] sai siiämmehekodo, sõ̭ss `hiiŕssi tu̬u̬d voḱki nigu üsigi `jousõ Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa: uu, mehele taha, uu, mehele taha, uu, mehele taha (laste mängust) Se; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; kua sai kõ̭kõ inne `viŕksega `otsa tu̬u̬d põrmadu `lauda piteh, toolõ üteldi et sassaat kõ̭kõ inne mehele kaʔ Se Kos; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se
mineḱ minegi minekit minek kaḱimi säält minekit mant arʔ Se; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekistii·ŕ- väʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se; `eht́ke iks `eht́ke innebüsi astõkita, minekitä (rhvl) Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se; paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eip pühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos| Vrd mineng
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
mink/peräst mispärast minkperäst lellänaańe sa võit kavva elläʔ Se; tõrõlaʔ kuk`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; a minkperäst nä laḱka lät́siʔ (lahutasid) Se
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge arkkodo, misti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
`muanõ `muadsõ muast mudane, porine `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos
mulk mulgu`mulku auk; avaus kariʔ ommannu̬u̬ʔ, kes `rõivalõ ja villalõ ajavammulgus `sisse Se; tsuvval `kundsa võt́t mulguʔ, pańni paiga pääle, siss jälkkäve Se; `tõrdul oĺl sääne mulk vai haań`pańti, siss śaalt `laśti alt tu̬u̬d `taari Se; hobõsõ ravval om kümme `mulku Se; proimõmuɫguʔ oĺli esiʔ Se; sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; `poiskõsõl oĺliv viśsravva all, lät́s iä `lõikamise `mulku ja uppu arʔ Se V
muĺl muĺli `muĺli mull vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V
muna/paast lihavõttepaast muna paast tulõ, om säidse nädälit Se Kos
muna/pühiʔ pl lihavõtted no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
munt/kõrra mõnikord kuŕgikka `häitsese muntkõrra puustalt Se; meil om ka muntkõrra `väega kõhn leib Se
`murrõlinõ `murrõlise `murrõlist murelik no om lihavõõdõ iks leinäline, munapühi om `murrõlinõ (rhvl) Se Kos
must1 musta `musta 1. (värvilt, värvuselt) must; tume, tõmmu muni pada pain kah, suṕp saa must Se V; rüüd́ oĺl must, linanõ Se Ts; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; üt́s soŕt [puravikke] om ohembat ja tõõnõ, mis mustas`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; leib kõrvati vi̬i̬l ärs`sääntsess, sõ̭ss sai tu̬u̬ taaŕ `väega must, sääne illośs Se Kos; toro oĺlis`sääntsemmustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos 2. määrdunud, kasimata [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar`rõiva ajanus`säĺgä Se Kos; siss [ma] lät́si tu̬u̬ mäe päält kaibi tu̬u̬d `su̬u̬la, must küll oĺl, a siss sai tarõ (soola eest sai ehitusmaterjali) Se Kos 3. mustus
mustakõnõ dem < must 1. must täpike kunnaläǵä om luḿbih vi̬i̬ seeh, tu̬u̬ lää seeh ommas`sääntsemmustakõsõʔ, säält saavakkunnakõsõʔ Se 2. väike must sipelgas kaśah koh mustakõisi pesä om Vas
must/rästäss musta`rästä `mustarästäst musträstas musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se
mu̬u̬d moodo `mu̬u̬du 1. mood, maitselaad 2. komme, tava, harjumus vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s, a no om mooduh Se 3. kuju, olek; viis, laad ta es saa `kuagi moodo pääl ollaʔ, võt́t hõ̭ngu kińniʔ Se; olõ õivvanna`mu̬u̬du kirmassit kah Se; makkak`kaŕksi tu̬u̬d`mu̬u̬du, ku `tüt́rik oĺli Se; meil oĺl vinne `mu̬u̬du höörik hu̬u̬v́ Se
mõlõmbaʔ pl mõlõmbidõ mõlõmbit ~ mõlõbaʔ pl mõlõbidõ mõlõbit mõlemad käsi käe mõsk, mõlõmbaʔ `tahtvav`vaɫgõst Se Kos; kat́s `tüt́rikku, mõlõba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬mmõlõba `üt́li et ritk Se Kos
mõro mõro mõrro 1. mõru, lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod; mi̬i̬śs lökkeli, ni `väegammõro sai ŕoon Se; üte `vi̬i̬ga [ma] lähädi ärsseeneʔ, siss vali sõgla pääle, siss ju̬u̬śk tu̬u̬ mõro vesi `vällä ärʔ Se Kos 2. pahane, kuri
`mõ̭õ̭tma `mõ̭õ̭taʔ mõ̭õ̭t mõ̭õ̭t́ mõõda mõõtma vanaimä oĺl nii rikaśs, ku ütest salvõst `tõistõ mõõdõti hõpõ `ruublitüḱke `mõ̭õ̭tmõgaʔ Se; ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; kaŕalatsõmmõõdi umma `vaŕjo, et mito jalatäüt saa Se; ma osta ail`laula `aŕssinagaʔ, mõõda ail`laula `meetrigaʔ (rhvl) Se
mägi mäe mäḱe 1. mägi `mõtlõkka ku kavvõndast üle tu̬u̬ mäe, üle oro hiit́ miiniga siiäʔ mi̬i̬`aida tu̬u̬ Iĺjä pühäse Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääl Se Kos; mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jäljju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos 2. (väliskohakäänetes) kõrgemal asuv talu(tare) [ma] pańni mõsu perä`ri̬i̬kese pääle ja kisi süvä lumõga jäl `mäele Se
mälehtäm(m)ä mälehtäʔ mälehtäss mäleht́ 1. mäletama mälehtät, vanast oĺlik`korgõ `sukru pääʔ, säält `raoti mant `kirvõgaʔ, sa mälehtä äiʔ? Se; [ma] mälehtä, ku jossai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; kas sammälehtä eikku imä kot́iga sinno kaŕah üteh kańd Se| Vrd mäletämä 2. mälestama õdagu mälehtä ma sugulaisi ja `armapi Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; massa õ̭nnõ, külssiss paṕp ka mälehtäss `ku̬u̬ĺjit Se
mäŕk märgu `märku ~ ḿark ḿargo `ḿarko ~ mäŕk mäŕgi `mäŕki 1. arusaamine, tarkus, taip ega aśa man pidi olõma uma ḿark Se; `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se; [latikaid] `kuivama piät kaʔ `ḿarko pite Se; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos; `leibä olõ õi mäŕk tetäʔ, a mäŕ k om `leibä `hoitaʔ Se Kos; `oṕkõ, `oṕkõ latsõkõsõʔ, egassis `märku sälägak kanna aiʔ Se Kos 2. märguanne
määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlittuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegissõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S
mürgüne mürgütse mürgüst terasest tehtud, terasene t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se
naaśekõnõ dem < naańe| (abielu)naine kulõ itse-naaśekõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
nahanõ nahadsõ nahast nahast tehtud, nahkne mul om pant nahanõ varatnik [palitule] Se; haŕonahadsõp`paĺto kraeʔ Se
naĺakass naĺaka naĺakat naljakas timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; pulmaʔ õ̭ks oĺlinnaĺakaʔ Se S
nali naĺa ~ naĺla `naĺja nali `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinniguttõrõldassaa Se Kos; timä mõist `naĺja pitäʔ Se; ilo iks ette tulõvaʔ, naĺaʔ ummak`küĺge nakahhanuʔ (rhvl) Se; nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se
ńardsokõnõ dem < ńarts `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
ńauga ńauga ńaugat iriseja timä om sääne halv inemine, sääne ńauga Se
`ńaugma `ńauguʔ ńaug ńauǵ näuguma; irisema timä om sääne halv inemine, sääne ńauga, kes ńaug ütte `viisi Se
nelä/päiv neljapäev kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos; siss [nad] käsikittu̬u̬ `vaesõlatsõ neläpävä õdagult `sanna Se Kos; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos; neläpävä (sündinud lehm) oĺl Nińno Se Kos
ni(i)/paĺlo niipalju, niivõrd nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arppalotõt Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos
ni(i)/pia niipea, kohe kaśs om kõva tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se
ni/kavva niikaua, seni nikavva koonik`keŕ koh oldass, nikavva om haud kaʔ kaibõt Se
nikuĺ nigula nigulat 1. nigulapäev: 6. detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se 2. pühak Nikolaus (Nikolai) Nigula `puuśli ette oĺl jäänüllaḿbikõnõ paɫama Se
`niɫbõ `niɫbõ `niɫbõt (limaselt) libe tuha vesi om `niɫbõ Se
nummõŕ `numbrõ nummõrd number a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
nut́t nut́i nut́ti 1. õienupp, -tutt 2. pea a mul om `kukru kruvvõgaʔ, nut́t nummõrdegaʔ (rhvl) Se Kos
nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
nõdõrm nõdõrma ~ nõdõrmõ nõdõrmat ~ nõdõrmõt 1. hällivibu raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se 2. abivahend terade uhmris surumisel teŕri surbuti, sõ̭ss tet́ti nõdõrmõgattu̬u̬ `peḱli, `peḱligassurbuti Se
nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õisseeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaesśoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se
nõ̭na nõ̭na nõ̭nna 1. (inimese, looma) nina imä murõht́, et kas seo nõ̭na no `jäässki rippa Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõʔ `höste kirotamma Se; imä pańd puuviɫɫakkusõga nõ̭na pääle ja ki̬i̬t́ tu̬u̬d ru̬u̬ht Se Kos; ku [sa] läät `mõŕsa `mõisahe, käḱkü üinnõ̭nna `käüssehe (rhvl) Se; `käekesep`päśsi vaɫɫalõ ni oĺl Vaśso `vasta ah́o `nulka, nõ̭naluu `lahkiʔ Se Kos; rebäne jõvva õs inäp `piiri pitäʔ, liha nõ̭na all ja śoogu uiʔ Se 2. millegi esiletungiv ots viiso kuta kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; [pastla] kundsal oĺl kõ̭õ̭koltt́salgakõist, a nõ̭nalõ lõigati viiś`t́salka Se 3. muud sääl (pommitamise ajal) tohi is nõ̭nnagi `vällä tsusadaʔ Se Kos
nädselmä/hain vesihein seo om nädselmähain, taad t́siaʔ `väegassööväh`höste Se
näid́sik näid́sigo näid́sikot ~ näit́sk `näit́sko `näit́skot teenijatüdruk a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańõ salahuisi võõdõt ja paṕp üteĺ, et seo om meil näid́sik Se Kos; seo olõ õinnaańe, seo om näid́sik ja näid́sigo latsõʔ Se Kos; paṕp üteĺ näid́sikollõ, et vaja neollatsõʔ `ilma `saataʔ Se Kos; sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last, üt́s tütäŕ, tõõnõ poig Se Kos
`ohkõnõ `ohkõsõ `ohkõist 1. õhuke kussõḿ jalaga hõõruti tuha pääl, sai `ohkõnõ Se; susi kõ̭õ̭ ileśt ki̬i̬lt ohembast nigu täl saass magõhhõp helü Se; poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat Se| Vrd `ohkokõnõ 2. madal (vesi)| Vrd õhukõnõ
olõma ollaʔ om oĺl olõ 1. (olemas) olema; asuma; elama ot sa suuanik, jätätkit`tütre vai puja põllu pääle, esi olõt oodussil ja `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; tu̬u̬ üteĺ et ma jovva eśs ka olt (õlut) `ostaʔ, ma `üt́li: `olku ui nii torrõ õiʔ Se Pod; eläjä löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu, nu̬u̬ ommavvagadsõʔ Se Pop; kuttõõsõlleeväʔ ahoh ommavaʔ, siss lõigata ail`leibä väidsegaʔ Se; nail olõ õil`lat́si olõmahkiʔ Se 2. abiverb liitaegade koosseisus mustal rüv́vil muud es olõki is ku kaaruss oĺl koet nii `ümbrek`käüste Se
oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
ora ora orra ork tiiä äiʔ kuiss naid [puhituses] `lehmi võŕgitass, sääne ora om, `tu̬u̬ga [arstid] `tsuskasõʔ Se
oŕo oŕo oŕot orikas t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se| Vrd orik
orrav orava oravat orav oraval om suuŕ hand Se Kov
ossa/äǵli karuäke meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P
otav odava odavat odav mehesõ̭saŕ üteĺ nii, et naańe om ni otav ku sann: naańe koolõss, sann palass Se
ots otsa `otsa 1. millegi algus- või lõpposa ma pańni kokko tu̬u̬ rüv́vi ja rai `kirvõga otsa `maahha Se; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se; määness tu̬u̬ säńg oĺl vanast, kutsuti kaśsipińk, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk Se; mi̬i̬śs tõi mõtsast kat́s halo `otsa Se Kos; tu̬u̬d `kaeti, ku `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos; paĺlo rahvast käve `väegaʔ, kaessiin oĺl üt́s ots, sääl kingoh oĺl tõõnõ ots Se 2. otsasaamine, lõpp; surm makkai kasetidõ pääl, sääl olõ õs `rahval `otsa (laulupeost) Se 3. laup, otsmik üt́s tark oĺl Petserih, `kaaŕtidõga kai, käe pääle kai ja otsa pääle kai Se Pop; ku jaanipävä hummogult `mõtsa `aeti `kaŕja, mõ̭ni tõmmaśs lehmäle tõrvaga vai `täütäga otsa pääle riśti Se Kos 4. väike olend, nolk
paasa/päiv apostliku õigeusu kirikupüha paasapääväl oĺl Obinitsah kerik, eesti `preestri oĺl ja vinne `preestri, tu̬u̬ om ega `aaśtaga `augusti kuuh Se
`paastma `paastuʔ ~ `paastaʔ paast paaśt paastu paastuma vanast `surpti teŕri ja tet́ti `sääńtsit `sü̬ü̬ke ku paastõti Se; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se; [ma] oĺli otsani jumala söömäldäʔ, nii paastõti Se; ma paaśti, jovva õi `paasta inäp Se; noppaast harvakult mõ̭ni Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigappaastõti Se
paastu- paastumisega seotud paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, `siäti kardoka suṕi `sisse Se; kańõpi määts oĺl paastu sü̬ü̬ḱ Se; vanast surbuti teŕri ja tet́ti `sääńtsit paastu `sü̬ü̬ke Se; oĺl suvistõpühi `ri̬i̬di ja `ri̬i̬dine päiv paastu päiv Se; ku `sü̬ü̬dävä päiv oĺl, sõ̭ss `sü̬ü̬di lihagaʔ, ega pastupävä es süvväʔ Se Kos; `täämbä süvvä eikkoronat, `täämbä om pastu päiv Se Kos
pabojakõnõ dem < paboi maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana, täl om pabojakõnõ Se
padi2 pad́a `pat́ja paks, tihe `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegappad́ast Se; ku `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (seapõrnast ilmaennustamisel) Se Kos; naka aikḱulm, mul pad́ar`rõivassäläh Se; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv Se Kos; poravik õ̭ks um padi Se; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se
pahr pahru `pahru kult t́sika, kua om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru Se Kos
paik1 paiga `paika 1. koht, paik häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se 2. singulari sisekohakäändeis: (ettenähtud, oma) kohal, kohale, kohalt ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu, a ku `paika jäät, magama `hiität, siss tegevä eläjä vallu ja `surma Se Pop
palama pallaʔ palass `paĺli 1. põlema seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; mehesõ̭saŕ üteĺ nii, et naańe om ni otav ku sann: naańe koolõss, sann palass Se; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos; ma võta es künneld kätte paɫama, et mul umaʔ `rõiva man Se; kukkülä `paĺli, siss oĺl kat́s `versta mõtsah `kuuma Se Kos 2. valgust andma kraśsina anomakõnõ keśk tarrõ `paĺli, kolm neĺli voḱki `ümbre lavva Se Kos 3. kõrbema kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se
`paĺlalt naturaalselt, lisanditeta mesi om `paĺlalt makõ Se
paĺlo2 1. rohkesti, palju nippaĺlo [ma] `heitö, et jäi palavahe tõppõ Se Pod; mul om paĺlo `hõimo Se Pod; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se Kos 2. hoopis, märksa 3. erakordselt, väga, liiga kad́a kiä vi̬i̬l segähhäse ku̬u̬rt `sisse sinnäʔ [kohupiimale], sõ̭ss om iks paĺlo hää Se Kos
`paɫɫuss `paɫɫusõ `paɫɫust palvus eelä õdagu oĺlikkülänaaśep`paɫɫuisi lugõnuppaŕgigaʔ Se; t́sassona man `peeti siss tu̬u̬d `paɫɫust Se Kos; seenesnä om `ku̬u̬ĺja paɫɫuss õdagide Se
`pallõma pallõldaʔ `pallõss pallõĺ 1. soovi või palvega kellegi poole pöörduma [ma] `õkva hüä sõ̭nagap`paɫssi Se 2. jumalat paluma, palvetama massassada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlimmustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕidukkardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬ppanõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬meheppańnippaŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolppuhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha aittaha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
papõŕ `paprõ papõrd paber ma mul om `papriid kah, mingattuld läüdädäʔ Se Kos; `kaŕja ka [ma] lät́si, söögikene oĺl mul iks `paprõga `karmanigah Se Kos
parandama parandaʔ parandass parańd 1. parandama, remontima mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda Se Kos 2. paremaks muutma
`paŕkma `paŕkiʔ paŕk `paŕkõ paŕgi 1. parkima ma iks inäbä suvõl paŕgõ, suvõl om hüä väläh kammandaʔ Se 2. isukalt sööma mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se
paŕõmb paŕõmba paŕõmbat ~ paŕõp ~ parõb paŕõba paŕõbat soodsam, kasulikum, ma lesädä¸ siss om jälppaŕõb, siss puusaʔ olõ õinni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; `sukmańn oĺl kalõvanõ, oĺl kohe paŕõmbahe `paika minnäʔ Se Ts; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg Se; inemine taht ello paŕõbat ja kala ot́s vett süvebät Se Pod; mass iks om paŕõp kuttäü Se; T´siberih oĺl liisnat maad paĺlo, kõ̭iḱ lät́si paŕõmbat ello `ot́sma Se La; koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se
patt patu pattu 1. patt `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos 2. vanakurat a merest tuĺl katõtõ·iśs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; [ta] võt́t kańõbi teräk`karmanigast ja visaśs patulõ Se Kos
peeńokõnõ peeńokõsõ peeńokõist ~ `peeńkõnõ `peeńkõsõ `peeńkõist mitte jäme, peenike oĺl rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; hanguga pööreti peeńokõnõ kabõ̭ĺ Se Kos; lina seemen om `väegappeeńokõnõ Se Kos; oĺlip pirrukõsõllahuduppeeńokõsõst `väegaʔ Se; ku `peeńkõsõ langaʔ, saa `peeńkõnõ rõivass Se
peesütämä peesütäʔ peesütäss peesüt́ ~ `peestämä `peestädäʔ `peestäss peeśt soojendama latsõvvaheʔ `aknõst ja lauliʔ: kõŕdsilińgi liigutajaʔ, kõŕdsipińgi peesütäjäʔ `tahtsõ `säĺgä `peestädäʔ Se; mi̬i̬śs peeśt sanna ja vei imä `sanna Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se
pehmeh ~ pehmeʔ `pehme pehmeht 1. pehme, mitte kõva käsi koĺgidsaga kolgõti tu̬u̬ põ̭õ̭tka arʔ, siss [ma] kai, kas ommap`parrap`pehmeʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõv tege `pehmest Se Pod; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep`pehmest Se Kos 2. heasüdamlik, leebe
`peḱlikene dem < `peḱli mul ka määne `peḱlikene om, `minkassoḱkiʔ Se
periss täiesti, üsna, päris periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se
perre/mi̬i̬śs peremees no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts| Vrd peremi̬i̬śs
perril perilä perilät ree seljatugi mul saań om ja periläʔ Se Kos
`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
perä- viimane; tagumine, tagu- `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se; ku perä pät́s jo `leibä, sõ̭ss pangõ leevä kohetuss Se
pesä pesä pessä 1. (linnu, looma) pesa musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä (pesakast) Se 2. vankri kere koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos
`petmä pettäʔ pett pet́t petä tüssama, petma, valetama pettäkka võit, petännigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; kohopiim `pańti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬piim, a lat́silõ kõ̭õ̭ peteti et seo om häräpiim Se; paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos; illośs pereh oĺl, tu̬u̬d ma eippetä eikkitäʔ Se; [ta] käve petteh, tu̬u̬ `mõistsõ `väega pettäʔ Se
`pi̬i̬sümmä `pi̬i̬südäʔ `pi̬i̬süss `pi̬i̬sü soojenema jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäppeesü üiʔ arkkah Se Lu
piḱäline piḱälise piḱälist pikk, kauge tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
pini pini pińni (isane) koer, peni määne pini, sääne nimi Se; siss inäp pińni ravidsa aikku susi kaŕa man Se; inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ Se Pop; [ma] vei pini`poiga (kutsikat) pisile Se Kos
pinnaline pinnalidse pinnalist pinnuline ruih om arttsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos
`pistü 1. püsti [käsikivil] üt́s kivi oĺl all, sinnä oĺlittsoris`sisse `raotuʔ, sõ̭ss tõõnõ pu̬u̬l oĺl pääl, sõ̭ss oĺl üt́s vits sinnäkkivile pääle pant sõ̭ss oĺl nui `pistü sääl [käsikivi] siseh, sõ̭ss `tu̬u̬ga `aeti `ümbre ja jauhõti Se La 2. täiesti, päris, lausa unõga om `pistü hädä, lasta õikkui `maadaʔ Se Kos
pite 1. pidi, mööda; piki toro oĺlis`sääntsemmustaʔ, `sainu pite videliʔ Se Kos; tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se Kos; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos 2. kinni hoides peremi̬i̬śs võt́t rebäse taga `jaɫgu pite `säĺgä Se 3. järgi, millelegi vastavalt timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se; `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos; ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos
pitsähhütmä pitsähhütäʔ pitsähhüt pitsähhüt́ korraks pitsitama [ta] pitsähhüt hõ̭ngu kińniʔ, om rassõ hińgädäʔ Se; ta [emis] pitsähhüt́ ärʔ `põrsa Se
pliidene pliidedse pliidest paene meil om `väega pliidene, om kõva `kaibah `hauda Se
pliidine pliididse pliidist halvasti kerkinud, plink kussoodagaʔ [pliin], siss om tiä kohheɫ, olõ õippliidine, ilma om pliidine Se
pliit́2 pliidi `pliiti paas, paekivi pliit́ om kivi Se; mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ Se Kos; nipaĺlo jäi alalõ ku pliidi laut, `pliitega laut, kõ̭iḱ oĺl arppalotõt Se
`poiskõnõ dem < poiśs| poisike, nooruk `poiskõnõ vihasi ärʔ ni lät́s aida aɫa Se Kos; `poiskõnõ üteĺ: meid om ka esä rihmagap`pesnüʔ, meil joht olõ õi nikkavva sinidse joonõʔ Se Kos; ku̬u̬l olõ õip`poiskõsõss, et ku̬u̬l võtt kiä saa kätte õ̭nnõ Se Kos
poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäkkoh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aikkelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagahhulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommatt́suraʔ, vana ommappoisiʔ, kel olõ õin`naisi Se S; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
pokań pogana poganat vastik, roojane, ropp; sündsusetu `eestläse piä äi hainalosit poganass, a meil `peetäss, ta pokań om kaʔ Se; niippoganahe [noored] lät́siʔ jo et pokań kaiaʔ Se; poiśs om puŕoh, tu̬u̬ olõ õiʔ ni pokań Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se
poḿm poḿmi `poḿmi pomm kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos
poravik poraviki poravikki puravik poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat ja tõõnõ, mis mustas`sääntseʔ, nu̬u̬ umma õ̭ks jo `väega ilosaʔ Se; talvõl ku hää ommakkuivadu poravikiʔ ruvvast vai piirakust Se; seenekeisi iks saa õikkuivadaʔ, poravikki inne [ma] `kuiv́ssi Se| Vrd porovik
praaśnik praaśnigu ~ praaśniga `praaśnikku ~ `praaśnikka õigeusuliste külapüha, pidu sügüse oĺl üt́s praaśniga päiv, kutsutass viiśeńa Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivappaṕik`küllä Se L
prihoo·da prihoo·da prihoo·dat kogudus nu̬u̬pprihoo·dajja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos
prośsatama prośsataʔ prośsatass prośsat́ jumalaga jätma prośsatamine om jumalaga `jätmine, paṕp `ütless, et prośsatagõ ärä Se
prośson prośsona prośsonat armulaualeib prośsonat maidsõtass siss, ku söömäldä olõdõ, tu̬u̬ om `väikene leeväkene Se
`puhtõʔ pl `puhtidõ ~ puhetõ `puhtiid ~ `puhtit matused, peied kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S; kõ̭iḱ hõim kutsutass kokko, ku `puhtõʔ ommaʔ Se; `puhtillõ tahetass ka `sääńtsiid inemiisi, keɫ `aigu om `ku̬u̬ĺjat mälehtäʔ Se; kup`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; mõ̭nõʔ puhetõ `aigu jututasõʔ Se
puu1 puu puud 1. kasvav puu musta`rästä jaost om pant `puuhhu pesä Se; nööräga käkiśt `hindä `puuhhõ Se V; ma olõ puu `ku̬u̬ri `viisaga kaŕah käünüʔ Se Kov 2. puitmaterjal; küttepuu ma olõ nigu puupala üt́sindä Se 3. ese või eseme osa kuńok oĺl sääne poolõ `aŕssina piuʔ puu Se; kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos; oĺl sääne üt́s puu ja tõõnõ puu oĺl otsah, oĺl kablaga jo pant, `üĺti ku̬u̬t́ Se; präälka oĺl üt́s puu oĺl, all oĺl sääne `puukõnõ, laud pääl Se
`puuduss2 puudu hääh? mul om jok`kuuldmist paĺlo `puuduss Se; ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se
puus puusa `puusa 1. puus ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; ma lesädä, siss om jälppaŕõb, siss puusaʔ olõ õinni halusaʔ, küleki halusaʔ Se T; paiupiĺl oĺl piha pääl, puumõ̭õ̭k oĺl puusa pääl Se Kos; mehe˛esä lei kõ̭õ̭ kätt `vasta `puusa Se Kos 2. voldikimp pikk-kuuel (puusade kohal) kiä iks ummõĺ rüv́vi üte siilogaʔ, sõ̭ss puusannu̬u̬ ribahhasõʔ, a ma `umbli katõ siilogaʔ, tu̬u̬ ribahha as Se
puuslaat́ puuslaadi puuslaat̀i hobuste hingeldustõbi, puuslak hobõnõ `väega lõõtsut́ ja köhe `kuiva köhhä, siss `üĺt i, et tal om puuslaat́ Se
põld põllu `põldu põllumaa, põld `mitmõh paigah oĺl noid `põlda meil Se; põld olgo nii tett, ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; keɫ kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos
põĺv põlvõ `põlvõ 1. (jala)põlv mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd kiŕbidsä ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi aɫa Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos; timä saa aiʔ ütte `jaɫga painahhutappõlvõst Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se 2. taimevarre sõlmekoht 3. inimpõlv ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos 4. elujärg
`põrgo `põrgo `põrgot põrgu paṕp kõ̭õ̭ t́sia säläh tänitäss: ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; tuĺl jo timä śaalt `põrgost Se Kos
põrn põrna `põrna 1. siseelund: põrn ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, tu̬u̬d `kaeti, kas tagapoolõ ots om pad́õb vai edepoolõ ots (ilma ennustamisest) Se Kos; põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 2. kaatsade rombikujuline vahetükk
põrotama põrotaʔ põrotass põrot́ põrutama; tugevasti lööma kuk`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; `kaeti, et käsi `kat́ski ei olõʔ, põrotõt om Se
päiv päävä `päivä 1. (kalendri)päev; tööpäev timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa järrä pääle Se; kuppaĺlo om jummaĺ `andnup`päivi, nipaĺlo elät Se Kos; egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se; pääkaŕuss oĺl egapäivi kaŕalinõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si (kahe päeva kaupa) kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos 2. päike kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se; inne `päivä (päikesetõusu) käve pää- kaŕuss jokküllä pite, `puhkõ tu̬u̬d trupa Se Kos
päńnil pänilä pänilät ~ pännüĺ pänülä pänülät koirohi milless pandass pänilä `hainu `kaapa Se Kos; ku pänilä haina lõhn om, siss karrõ kaṕpi lää äiʔ Se| Vrd pällüḿ
pää/koĺo pea; kolju täl om pääkoĺo `väegahhüä Se
pääl ~ ṕaal 1. (asendatav adessiivilõpuga) peal, pealispinnal; pealpool hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl Se; uja ṕaal oĺl siɫd Se Kos; lubata õs kivi pääl saistaʔ Se; suurõbakõsõ latsõ oĺli maa põrmadu pääl Se; kalav`viśtäse śaal orrõ ṕaal Se Kos; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕalatsõl puusa pääl Se Kos; pöörä pääl `veeti kangast, piḱkä kangast saa aivvitäki saina pääl Se; poraviki `kuiv́ssiʔ raadi pääl Se; ku nimällääväʔ ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl Se; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se 2. viitab kohale, kus ollakse või midagi toimub tah palo pääl kanarikku pite `ḱauti kaŕagaʔ Se; ni Sergol ka matusõ pääl `kraami külät, sai süvvänni juvvaʔ Se Kos 3. väljendab ajalist seost `hospodikõnõ, [ma olen] katõsakümmend säidse, `katsass pääl! Se 4. viitab tööle, tegevusele poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se 5. viitab sellele, kellel miski on kohustuseks vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullallatsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õippudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsattet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõkkaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõkkaadsakkappääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
pää/liin pealinn muppääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos
päält ~ ṕaalt 1. (asendatav ablatiivilõpuga) pealt, pealispinnalt; pealtpoolt vü̬ü̬d ka [ma] koi, niisamatõ pańni varva pääle, üt́s lang alt ja tõõnõ päält Se; meestel oĺl iks päält `põĺvi `hammõʔ Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos 2. viitab kohta või suunda mehe oĺli ka Ukrai·na jao päält Se V 3. (ajaliselt) pärast umalõ imäle ni meheimäle [ma] ańni iks päält latsõ [sündi] `hammõ Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se 4. arvelt, eest, kohta egä lehmä päält oĺl päiv [karjas käia], a `laḿbidõ päält olõ õs Se 5. üle, rohkem kui ku saa kual iḿmissel pujaʔ, sõ̭ss mia päält `kümne, tu̬u̬ saa paṕilõ Se Kos 6. järgi, eeskujul olõ õimmakka lu̬u̬d tark, makka olõ tõõsõ päält `oṕnuʔ Se Kos; anna no iks tõsõlõ ka `ḿarku, sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt Se Kos 7. koos meeltetaju märkiva verbiga
pää/luu pealuu mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh (peas, meeles), kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos
pää/vü̬ü̬ villastest lõngadest põimitud lai pael setu naistel (liniku sidumiseks ümber pea), peavöö päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nikkutakkah, haŕgi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; päävü̬ü̬ om kõ̭iḱ `seĺgevillanõ Se Kos
pühi pühi pühi 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha määnegi pühi oĺl Se; `taĺsipühi ka om iks pühi Se; lihavõõdõʔ oĺl kõ̭gõ suurõp pühi Se; kut`taĺsipühi `keśkmätse pühi makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; pühi hummok Se; `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬kkutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se| Vrd pühä 2. au sees olev, pühaks peetav timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; päält kellä katõtõi·śs`kümne `üĺti et om pühi ü̬ü̬ Se| Vrd pühä
pühä pühä pühä ~ pühhä 1. kombekohaselt pühitsetav tähtpäev, püha siss `oĺlgi jo pühä majah, ku klaasiga laḿbittuĺliʔ Se| Vrd pühi 2. jumalakartlik 3. pühitsetud, jumalast õnnistatud; pühaks peetav paṕp haaŕd üldäʔ et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, noom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; jummaĺ es saĺliʔ, et [ma] pühä kivi `lauta vei, `piḱne lei lauda paɫama Se Kos| Vrd pühi 4. ehmatus-, imestushüüatus
püksiʔ pl `pükse ~ ṕuksiʔ pl `ṕuksõ `ṕuksõ ~ ṕuks ṕuksi püksid kelless om poisal linanõ ṕuks vai hamõh, kehi`kelgi ei olõʔ, kõ̭igil ostõt Se; es olõvvanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuksiʔ, tuvvasõtturust Se Kos; vanast `koeti `väega ilosaʔ `juńtlikatsõʔ ṕuksiʔ, `valgõ ja verrev ja sinine Se; ṕuksiharost ńardsunõ kot́ikõnõ oĺl kaŕa latsõl puusa pääl Se Kos; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah Se
raan raana `raana arm haav `kaśvi kińniʔ, a nokka om raan tundaʔ Se; ku [sa] midä `lahksadõ arʔ, jääss raan Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbattähendäse ütte Se
raanakõnõ dem < raan a ärssüttü tu̬u̬ nõ̭na, raanakõnõ om inne nätäʔ Se; ku tiiä äiʔ, sõ̭ss tunnõki õiʔ, raanakõnõ om inne nätäʔ Se Kos
raasakõnõ dem < raas| raasuke `pańti iks kuna määne liharaasakõnõ, leeväpala kuna `pańti [karja minnes kaasa] Se Kos; `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõsseeh Se
raha raha rahha ~ raha raha vanast olõ õs nii rahho kaʔ, mingaʔ `ostaʔ Se; vanast olõ õs liisnit rahhu `rahval Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahakküleh Se; no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos; linost oĺl kõ̭kõ suurõb raha`saamine Se; paṕilõ aassappaĺl o rahha, paṕp lätt `marru Se Kos; külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahaga ja leeväga Se; `hospodikõnõ, `taivakõnõ, kas nu̬u̬rrahaldaʔ ommaʔ Se; ku sattõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos
rahakõnõ dem < raha rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
raputamma raputaʔ raputass raput́ ~ `raptama `raptaʔ `raptass rapt raputama kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes`sisse, sõ̭ss oĺl lastõl hüä `raptaʔ Se Kos; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass Se Kov
rassõ1 rassõ ~ rasõva rasõhhõt ~ rasõvat 1. kaalult raske seto `rõiva ommav`väega rassõʔ Se; pańgi oĺlip`puitsõʔ, rassõ oĺlinnii, et es jovvavvett tuvvaʔ Se; Vaśso või eimmidägi `nõstar rasõvat Se 2. füüsiliselt raske, vaevanõudev Mõlah om `väegarrassõk`kaibaʔ [hauda] Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
rassõ/jalaline -jalalidse -jalalist rase naańe jäi kodo rassõjalaline Se; ku inemine om rassõjalaline, sõ̭ss [sa] heidüde, sõ̭ss jääss latsõlõ `haiguss Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt Se J
rassõ/`jaɫga rase tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja `rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa
rasõ̭v rasva `rasva rasv nokkeedetäss rasõ̭v arʔ, sulatadass rasõ̭v arʔ, siss pandass tu̬u̬ rasõ̭v `vahtsõst `ki̬i̬mä Se; lat́igõ `rasva pandass `paika ka vi̬i̬l Se Pod; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod; paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se
raud ravva `rauda 1. materjal: raud inemine raud oɫõ õiʔ Se; `rauda `säetäss, tu̬u̬d kõ̭gõ üldäss, et vaia klepataʔ Se 2. rauast ese tseetska om tsakaʔ sääne raud Se; hobõsil kulladsõ ravvakkõ̭iḱ jalah Se; Irboskah `pańti meid `raudõ (käed raudu) Se
raud/-lu̬u̬m raudkang; raudvarb raudlu̬u̬m om ülest pant, vanast last hällütedi, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se
rauh rauha `rauhha neer `rauhhu mant `võeti ka rasõ̭v arʔ Se; egäl eläjäl om kat́s `rauhha, rauhakkeedetäse arʔ Se; kat́s `rauhha, üt́s rauh Se Kos; `lambal ommav`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos
`rekisti̬i̬·ŕmä `rekisti̬i̬·riʔ rekisti̬i̬·ŕ `rekisti̬i̬·re rekistee·ri registreerima hot́s koɫmõst päävästki rekistee·riʔ ärʔ, sõ̭ss olt (oled) õ̭ks riśtiinemine Se Kos; mis noʔ mehelemineḱ om, `ri̬i̬de `rekisti̬i̬·ŕväʔ, `i̬i̬spä läävä eräle Se
rihits rihidsä rihitsät väike luhamõrd üt́s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
rihm rihma `rihma püksirihm meid om ka esä rihmagap`pesnüʔ Se Kos
`ri̬i̬de `ri̬i̬de `ri̬i̬det reede suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; suurõneläpävä ja `ri̬i̬de, ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos| Vrd `ri̬i̬di
`ri̬i̬di `ri̬i̬di `ri̬i̬dit reede `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; kas `ri̬i̬di vai pu̬u̬ĺpühä vai neläpävä kuna tu̬u̬d `leibä küdseti Se; oĺl suvistõpühi `ri̬i̬di Se; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; liha`võ̭õ̭tõ `ri̬i̬di ja neläpäiv, ku midä vaja tulõ, tõõsõ poolõ `küüsümä mingu uiʔ Se Kos| Vrd `ri̬i̬de
riisi/`suurmaʔ pl riisitangud `kut́ja om kańnikõsõh, mesi, riisi`suurmaʔ, või, `krõ̭ngliraasakõsõsseeh Se; riisi `suurmit `pańti mano `põŕkna piirakilõ Se
rinnalinõ rinnalidsõ rinnalist rinda imev; rinnalaps, imik periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se; minnäʔ vaia hainalõ, rinnalinõ lat́s, koess sallatsõ jätät Se
riśt/esä ristiisa tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se
riśti/sõ̭saŕ ristiema tütar `riśtämä tütäŕ om riśtisõ̭saŕ Se
riśti/veli ristiema poeg `riśtämä poig om riśtiveli Se
riśt/ämm -ämmä ~ `riśtämä -`ämmä ristiema `mõŕsal oĺl `loohkap kumardaʔ [pulmas], ku riśtämm ka kõrval Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se; riśtämm iks oĺl kõ̭õ̭ kõrval, tu̬u̬ `andõ `ańdja Se; maḱki (minagi) oĺli sääl Truba küläh `riśtämäpu̬u̬l oĺli `istmah Se; `riśtämä tütäŕ om riśtisõ̭saŕ, `riśtämä poig om riśtiveli Se
ritk rida `ritka mustrõigas `ritku om katõ sugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; t́orgatimi rida arjja hõõrimi arʔ, riivemi ärjja pańnimi poslamaslat pääle Se T; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬mmõlõba `üt́li et ritk Se Kos; `ritka ka [ma] olõ kaksõnu Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naakkasusõ esiʔ Se; `sääntsett́oorgaʔ, t́oorkatõdi är ridaʔ Se S; tet́ti sääne ńardsust ritk, tu̬u̬ köüdeti sinnävvallalidsõ pińgi `küĺge, pińk tuĺl kõ̭õ̭ ridagakküle pääle (lastemängust) Se Kos
ŕoon ŕoona `ŕoona mäda-, mäerõigas ŕoona omma jo `väega kõvammõroʔ Se; `ritka istutõdass, a ŕoonaʔ naakkasusõ esiʔ Se; tu̬u̬ mi̬i̬śs võt́t suurõ `luidsatävve `ŕoona ja pańd kõrraga `suuhtõ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon Se Kos
ruih rohe ruiht 1. puutüvest õõnestatud piklik küna, mold ruih om arttsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos; sõ̭ss õ̭ks mi̬i̬ssei puulivvast ja köŕbe `ru̬u̬ga rohe peräst Se Kos; vana`aoline t́sia ruih, tu̬u̬ [ma] pańni kummalõ ja naha pańni rohe pääle (nahaparkimisest) Se 2. puutüvest õõnestatud künataoline paat, ruhi
ruḿm ruḿmi `ruḿmi ratta rumm [ratta] ruḿmi seeh om stolka, ravvanõ Se
rutumbahe ~ rutubahe kiiremini nu̬u̬h`hammõʔ, midä rutubahe vaia om, nu̬u̬ʔ ummassiin Se; läḱeʔ puśsigaʔ, saa rutubahe Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se
`ruubli/tüḱk hõberubla; setu naiste hõberubladest kaelaehe sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱükkõ̭iḱ küleh Se; mul olõ õir`ruublitüḱü `kõrda `kaala `pandaʔ Se; suuŕ `ruublitüḱü kõrd, nu̬u̬ ommakik`kaaladsõʔ Se
rõibõh ~ rõibõʔ `rõipõ rõibõht 1. korjus, raibe 2. kirumissõna: raisk olõ õs sõ̭ss siidikaputit, kae novvanar`rõipõgi `pandvas siidikapuda `jalga Se Kos; neollatsõ`rõipõkkassukugikkuulõ õiʔ Se Kos; paaba`rõipõʔ, kas teil om ka mi̬i̬lt, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos
rõivass ~ rõivaśs `rõiva rõivast ~ rõõvass`rõiva rõõvast 1. kangas, riie; riidetükk `rõivańardsokõnõ säläh iks ihokatõʔ om Se; vanast oĺl rõivass kõ̭iḱ valu linanõ Se; äǵli sälä pääl `vantõdi rõivass Se; vanaimäle sõ̭ss `ańti päält latsõ [sündi] määne rät́t vai määne põllõrõõvass Se; sõ̭ss pańni `määntse `rõivatüḱü `aknõ ette ja `vaɫmiss Se Kos; salasittet́ti, śaal oĺlissuurõr`rõivakkoh `maadaʔ Se 2. riideese, kehakate seto `rõiva ommav`väega rassõʔ Se; `rii̬di om ̬ patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; säidse künnärd oĺl `rõivatüḱk (linik), [ta] mähḱ`ümbre pää Se; tuhaga sai rõõvass ni puhass et rägisi Se; sulõng oĺl hüä süvä, sulõng `rõividõ jaost `oĺlgi Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se; `ku̬u̬ĺja `rõivappalotadasõ arʔ Se; toolõ `vaesõlõlatsõlõ oĺl võõrassimä uma latsõ mustar`rõiva ajanus`säĺgä Se Kos; maʔ sõida õiʔ, hiĺlokõidsi lasõ minnäʔ, paṕi `rõivaʔ artt́siugudõʔ Se Kos; inne `mõśti [surnu] õ̭ks arʔ, sõ̭ss `pańti `rõivilõ (riidesse) Se S; pudsu `koeti pulgakõistõ pääl, timä lõigati laḱka, siss oĺl kõ̭iḱ kahhaŕ alt, a üt́s ots jäi `rõiva veere `küĺge Se; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos 3. kangas, riideese kariʔ ommannu̬u̬kkes `rõivalõ ja villalõ ajavam mulgus`sisse Se
rõ̭nd rõ̭nna `rõ̭nda rind; rindkere; rinnaesine vanast `ańti õ̭ks `rõ̭nda latsõlõ katõni `aaśtaganiʔ Se; mõ̭nõl oĺl tett rõ̭nna ette ka vi̬i̬l pilo Se; kõ̭iḱ aig [ta] käve käsi `rõ̭ndu pääl, `süämeh iks pusk, `süämeh pusk Se; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaia kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos| Vrd rind
`rühḱmä `rühkiʔ rühḱ`rühke rühi visalt tõttama, kiirustama, rühkima ku kuiv om, [te] `rühkek`külbäʔ Se; rühiti asõld tetäʔ, rühiti tü̬ü̬d tetäʔ Se
sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nossaa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õissust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õihhüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakassukkas`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõssina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õivviländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se
`saama saiaʔ saa sai ~ `saiõ 1. endale või enda kasutusse saama, kätte saama saanum mullõ taa kuld ni hõpõ ni tõld ni rattaʔ Se Kos; määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; võikku ta ku̬u̬l kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se Kos; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se 2. tunda või kogeda tulema; teatavaks saama 3. mingisuguseks muutuma, kujunema; uut seisundit omandama mass, ku [ma] keedä, saa sääne `suurmanõ Se Kos; utõti utõti nikavva ku `peḱli sai kesvä `ku̬u̬riga kokko Se V; ku `mõŕsa kumaŕd `jalga, sõ̭ss oĺl `valgõ räbik säläh, tu̬u̬ räbigu siilo sai `muagaʔ Se; paaba `aŕstsõ nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos 4. sündima, ilmale saama sai sõ̭ss tu̬u̬l näid́sikol kat́s last Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ nu̬u̬ppõrsaʔ Se Kov 5. tekkima, sugenema; hakkama mul sai `väiga imeh Se; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa; [ma] võta neĺli jako kõokõllast ja üt́s jago elektrisinist, saa `väega illośs rohiline Se; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja sai paŕõmb Se Kov; `muŕtass eläjä ärʔ, elläi saa nõrk Se; sis sõ̭saŕ visaśs klaasikõsõga vett `maahha, sai nii suuŕ meri Se 6. pääsema; sattuma, juhtuma, (kuhugi) jõudma tuĺl jo timä säält `põrgost, sai ti̬i̬ pääle Se Kos; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ Se Kos; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa Se Kos 7. võimeline olema, võima, suutma; võimalik olema, võimalust omama timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside`kraamõgaʔ Se Kos; taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; sai nii suuŕ meri, ku timä (vanapagan) es saa takah tullaʔ Se Kos 8. väljendab koos tud-partitsiibiga (translatiivis) tegevuse lõpetatust lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; tütäŕ ka kahit́s, et kagu saa õs mul `mintüss Se Kos 9. väljendab tulevikku ku suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de ku om `lõunõ tuuĺ, sõ̭ss saa hüä kevväi ja läḿmi Se Kos
saaniʔ saadik, alates milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; taa om jo `väikost saaniʔ heĺlik Se
sangaʔ pl setu naise hõberahadega kaelaehe sangaʔ ommak`kaĺli t́saposkaʔ Se; sanga omma esiʔ, kel om [kaelas] kat́s `kõrda, kel kolm `kõrda `ruublitüḱükkõ̭iḱ küleh Se; sangaʔ oĺlik`kaala saliduʔ Se Kos
saṕp saṕi saṕpi sapp saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ saṕp om nii mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod
seebi/kivi seebikivi no keedät iks `si̬i̬pi, no om seebikiv́vi, keedät Se
seeh (asendatav inessiivilõpuga) sees, seespool no om tä kõ̭iḱ kulla seeh Se; lat́sil oĺl rajaʔ pääh, sääl loomakka seeh Se; ku üt́s niit́ kakõśs ärʔ, saa õi nii jakadakkui vaja, ni sõ̭sarik seeh `omgi Se; võimaśsinal oĺliʔ aaris seeh, aarikkäve seeh `riśti Se| Vrd siseh
seenesnä seenesnä seenesnät õhtune jumalateenistus ku seenesnä ka lätt, siss andass egalõ ütele `küündle kätte palama Se; seenesnähe iks vaja minnäʔ ja raha viiäk`kündle pääle Se; seenesnä om `ku̬u̬ĺja `paɫɫuss õdagide Se; ku `ku̬u̬ĺja hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se
seletämä seletäʔ seletäss selet́ 1. seletama, selgitama imä selet́ kua kilõhhõhe, kua torõhhõhe, siss śaalt [ma] opõgi nu̬u̬llauluviiekeseʔ Se Kos 2. selge(ma)ks muutma kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se
selle sellepärast timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; vanast selle paastõti, et olõ õs lihhu nii ja lehmäʔ anna as `piimä Se; eśs liini all (sõjategevuse piirkonnas) `eĺli, selle mattiiä mis sõda om Se Kos
seo seo `seod ~ sedä ~ setä see (siin) a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; ku no seo põlvõ rahvass taad sõta `näesi eiʔ Se Kos; mi̬i̬jjo sõ̭a`aigu eśs säi siih setä põrmandut Se; kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ, mu imä setä kõ̭nõli Se; setä `paastu om säidse nädälit Se; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; ku ruńg rapsahhut́, [ma] `mõt́li, et kas `seoga no `maada sai Se Kos; ma oĺli siss rassõ`jalgnõ setä `poiga Se; kuiss `vaesõstlatsõst vallalõ saasiʔ, ku õ̭nnõ uma lat́s olõsiʔ, a setä olõsi eiʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; paṕp üteĺ et seo om meil näid́sik Se Kos; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõĺ oĺl Se; täl oĺlijjaɫavvigalitsõʔ, sedä`mu̬u̬du `jaɫguga `lapsõ Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos| Vrd śoo
seto seto setot 1. Petserimaa eestlane, setu üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; seto `rõiva ommav`väega rassõʔ Se; seto lińk om viiś`aŕssinat piḱk Se; seto `hammõ alonõ om kirbu maśsin, kirbu surmariist Se 2. setu(de)le omane a tu̬u̬ nii kutsuti et `iśtjäʔ, kutsuti nii, seto kommõ oĺl sääne Se S
si̬i̬ṕ seebi `si̬i̬pi seep sõ̭ss es tetäs`si̬i̬pi, no keedät iks `si̬i̬pi Se; tuhk om seto si̬i̬ṕ Se Kos; mi̬i̬m`Maaŕalõ sai timahava kat́skümmend paɫɫa tu̬u̬d `si̬i̬pi Se Kos; tarõ sainaʔ ni laeʔ ni kõ̭iḱ `mõśti lipõga ni seebigaʔ Se; aho man oĺl sääne suuŕ pet́solgass tett, sääl oĺlinnu̬u̬sseebipalaʔ Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se; kual latsõl oĺliʔ sälä pääl tuŕo pääl haŕasõʔ, sõ̭ss `vi̬idi `sanna, `pańti haŕastõ pääle laṕikõnõ, tet́ti seebiga kokko Se P
siiä ~ siiäʔ siia `maaŕapäiv om suuŕ pühä, tuvvass `Maaŕa (ikoon) siiä `mäele, sõ̭ss viiäss jäl tõõsõl pääväl `alla Se; ne `boisja (´ära karda´ vn), kui sa siiättuĺli, nii sa siist ĺaat Se
silm silmä `silmä ~ siĺm siĺmä `siĺmä 1. nägemiselund: silm siĺmässuurõkku otspajappääh Se; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala `hindälle saa Se; t́suraʔ ka õ̭ks jõiʔ, nigu mi̬i̬ĺ oĺl pääh, ḱau us sikõ-sakõ siĺmäkkińniʔ Se; sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless Se; `umma `siĺmä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; kana`ńaoga `mõŕsa, tu̬u̬ näe eissiĺmist Se; kurusslauk seletäss `siĺmi, om siĺmile hüä Se; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; eläjäʔ ommav`vaɫgõkku linaluuʔ, nu̬u̬llöövä siĺmä `sisse Se; `väega suuŕ siĺmä viga om Se 2. silma meenutav eseme osa, avaus sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se 3. kuri silm, kaetaja meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; `üt́liväʔ, et tu̬u̬ ka siĺmäst om löönüʔ, tu̬u̬ elläi (nahahaigus) Se
sisaśk sisaśki sisaśkit ööbik sisaśk om kõ̭õ̭ uja veereh Se
sivvu/hädä lapse närvihaigus (põhjustatud raseda ema kohkumisest ussi nähes) sivvuhädä om ku lat́s `siĺmiga kõ̭õ̭ `käändless, ülest kaess ja ki̬i̬lt aja `vällä, jah, nigu huśs Se
`soḱma soḱkiʔ soḱk sokkõ soḱi puruks sõtkuma vanast `ańti nu̬u̬ssoḱidu oɫõʔ lehmile Se; `soḱmine vai `surbmine, tu̬u̬ üt́s kõ̭iḱ Se; tsaiu seeh lät́sikkruusap`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; mul ka määne`peḱlikene om, `minkassoḱkiʔ Se; maśsinaga `soḱva olõʔ arʔ, vätsütäsep`pehmest Se Kos
śoo śoo śood see (siin) huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaesśoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se; tsõdsõ teḱk roho, üteĺ: anna hobõsõlõ śoo `suuhhõ ja saa sullõ hopõń terveh Se Kos| Vrd seo
sooda sooda soodat söögisooda vanast olõ õs soodat Se; `hapnõ piimä `sisse `kastõh saikka hüäppliiniʔ, kussoodagaʔ, siss om tiä kohheɫ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos
soolanõ sooladsõ ~ soolatsõ soolast soolane mis noʔ pääle pudru soolatsõst om? Se; tińdimehekkaʔ käveʔ, munõvoori tõissooɫat́̀sit `tinte Se Kos
soŕt soŕdi `soŕti 1. liik, sort poravik õ̭ks um padi, üt́s soŕt om ohembat Se 2. suguvõsa, suguselts| Vrd sugu1
stolka stolka stolkat rattapuss ruḿmi seeh om stolka, ravvanõ Se
suditama suditaʔ suditass sudit́ 1. hukka mõistma; hurjutama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õihhüä inemine Se; minno arssuditagu, sudita Vasśot Se 2. määrama, otsustama mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; ku paĺlo om suditõt, ni paĺlo elät Se Kos
sugumanõ sugumadsõ ~ sugumatsõ sugumast taoline, sugune `ritku om katõsugumat̀´si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se
surma/riist tapariist seto `hammõ alonõ om kirbu surmariist, [ma] hõõrahhudi alosõga, ni oĺl kirbul elo väläh Se Kos
surnu surnu surnut surnud inimene surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se
suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnukkruudissuurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõttulõppalasõʔ Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlissuurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglappääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännükkah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegappad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬ppujassuurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬pprihoo·dajja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lippaṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõssugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd
`suuruʔ suurune kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se Kos
sõit sõidu `sõitu sõitmine, sõit; hoog kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos
sõ̭na sõ̭na sõ̭nna 1. sõna (kõnes või tekstis) halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońttulõ Se; [ma] `õkva hüä sõ̭nagap`paɫssi Se; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se; timäl ommallaulusõ̭naʔ kõ̭kõsagamatsõʔ Se; paṕp haaŕ d üldäʔ et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos 2. pl loits; itk kup`puhtõ ommaʔ, sõ̭ss ikõtass sõ̭nnu (lauldakse itkulaule) Se; paabal oĺlissõ̭naʔ, tu̬u̬ sõ̭nõ, sai käsi `tervest Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommassõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; kumardõdi sõ̭nnogaʔ, [pulmas] kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se 3. teade, sõnum; käsk, korraldus kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kakkullõldaʔ Se Kos; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se; ku mullõ sõ̭na tuĺl sinnä, ma nõrgahtu `maalõ Se; kiä lähembäl, kutsutass sõ̭nagaʔ [suusõnal matusele], iks kõ̭iḱ hõim kokko Se
sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõkku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos
säŕg säre `särge särg kõ̭kkõ kaɫɫa om, ahnikka ni `säŕgi ni `lutsa Se Kos; säre oĺlissoolah ü̬ü̬ päävä, kat́s ü̬ü̬d `päivä Se
söögi- söögi või söömisega seotud; toidu- sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se; söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; latsõl olõ õissöögivahet, lat́s taht kõ̭õ̭ ürräʔ Se
sügüselt sügiseti `mihklipühi om sügüselt joʔ Se; mi̬i̬llei kumanit̀sa sügüselt Se
süä `süäme süänd 1. siseelund: süda täü om `süämega üteh Se Kos; kuttapõti ärtt́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬sseo süä ärʔ Se Kos 2. seoses inimese hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos; mul `väega süä `haltass, ma jovva aikkannahtaʔ Se T; kõrvalt andass süänd, tsüt́sütädäss takast Se Kos; lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäppiḱkä `maalõ Se 3. südamik `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se
`sü̬ü̬däv `sü̬ü̬dävä `sü̬ü̬dävät 1. söömiseks kõlblik 2. mitte paastu(aegne) ku `sü̬ü̬dävä päiv oĺl, sõ̭ss `sü̬ü̬di lihagaʔ, ega pastupävä es süvväʔ Se Kos; `sü̬ü̬dävä sü̬ü̬ḱ om korron, ku paastõti, süvvä äs siss koronat Se; paastu piirak oĺl `maaslagaʔ ja sibuldõgaʔ, ku `sü̬ü̬dävä piirak oĺl, sõ̭ss `pańti rasõ̭v Se
sü̬ü̬ḱ söögi `sü̬ü̬ki 1. söök, toit; söögi-, toidukord nüüd ommakkõ̭gõsagamatsõssöögiʔ, mõista ai midä süvväʔ Se Sa; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ, söögiʔ rat́tih ja `rõivaʔ Se Kos; taa söögitegemine om kõtuasõl Se; `pernanõ teḱk söögi rebäsele kaʔ Se Kos; a noʔ `peetä ei `paastu, tetä ei `sü̬ü̬kegi `sääńtsit Se Kos; `kiisla ja `kut́ja, nu̬u̬ oĺlimmälehtüse söögi, nu̬u̬ oĺlip`puhtõ söögiʔ Se 2. söömine `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu Se
`sü̬ü̬nühe söönult, mitte nälgides ma olõ elänü `sü̬ü̬nühe, ma olõ õi nännü et `puuduss om midägi Se
ta ~ taa taa taad see (kuuldekaugusest eemal) lammaśs kut́s taad rebäst tarrõ tegemä Se Kr; mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; haŕokõnõ ta sü̬ü̬ üiʔ, ta nutsutass vere ar ja [kana] vaĺmist Se Kov; võikku ta ku̬u̬l (surm) kätte saiasiʔ, siss timmä huhetasiʔ Se
`taadõ taha põld olgo nii tett ku `taadõ om illośs kaiaʔ Se Kos; kõtu halukõnõ tuĺl ni imä lät́s puhma `taadõ Se Kos; Mihha˛il `Petrovits saistaśs ussõ `taadõ Se
taga/pu̬u̬ĺ tagumine pool, tagaosa `kaeti, ku [sea] `põrna `vällä `naati `võtma, kas edepoolõ ots om pad́õb vai tagapoolõ ots (sea põrnast ilmaennustamisel) Se Kos
tahehhembakõnõ komp dem < tahe ku sü̬ü̬ḱ om tahehhembakõnõ, om süä `kimmämp Se Kos
`tahtuma `tahtudaʔ `tahtuss `tahtu tahtma, soovima, raatsima `tahtu us `kualgikkodo jäiäʔ Se; kuiss `tahtuss inemisel tõõsõlõ `halva tetäʔ Se; uma põɫɫu pääl `tahtu es `istuʔ Se Kos; muni inemine om kadõ, täl eit`tahtu `andaʔ tõõsõlõ `ḿarku Se Kos
`taiva/täht́ taevatäht sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos
tall talla `talda tald `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos
talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt`tassa mi̬i̬ttalolõ (rhvl) Se
`taĺsi/pühi pl jõulu(püha)d `pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos; `taĺsipühi ka `peetäss kolp`päivä, kaĺliss pühi Se S; `taĺsipühi `paastu oĺl kuuś nädälit Se Kos; vanast `taĺsipühi `aigu käve paṕp `moĺtvagaʔ Se Kos; `taĺsipühi hummogu oĺl sääne kõrd: hummogult `tuĺti jokkell kat́s ülest Se; kut`taĺsipühi `keśkmätse pühi [sa] makadõ, sõ̭ss makat `aaśtaga õ̭nnõ kõ̭õ̭ arʔ Se Kos; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos
`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt`tapmaldaʔ Se Kos; t́siassügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod
tapõluss tapõlusõ tapõlust kaklus, lööming nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se Kos
tark targa `tarka 1. arukas, tark `eestläse om iks targõmba inemiseʔ Se; tõõsõ päävä oĺl jottargõb, pańd piḱäpṕuksij`jaɫga Se Kos; hummok om targõp õdakut Se Kos; olõ õimmakka lu̬u̬d tark Se Kos 2. kaine malĺaa targa `pääga `kaema Se 3. heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop
taro taro tarro mesitaru katõsa tarro om Se
tarõ tarõ tarrõ 1. tuba küdsedülleevä oĺlittarõh poolkah Se Kos; [kas on] vaja vi̬i̬l lat́silõ minnäʔ ette (tülinaks) taŕri `purtamma Se Kos 2. maja tulõ armmullõ naaśest, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos; ku üt́s kotuss tarrõ löönüppaɫama, siss vaśt `joudanu arkkistutaʔ Se Kos; oĺl `koŕssnagattaŕri, `saugakka oĺl Se
tasanõ tasadsõ tasast 1. lame, sile; ühtlane 2. tagasihoidlik, vagune `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos
tasoma tassoʔ taso tasõ 1. maksma, hüvitama, korvama; kätte maksma kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos 2. tasandama 3. masseerima paaba `aŕstõ mu nii ar kku, sannah tasõ ja savi paa pańd mullõ kõtu pääle õdagult Se
`tetse·mbri `tetse·mbri `tetse·mbrit ~ `tetse·mbri/kuu detsember nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se
ti̬i̬1 ti̬i̬ ti̬i̬d 1. tee, rada `Vahtsõliinah oĺl, ku `ku̬u̬ĺjaga [peielised] lät́siʔ, kiä edimäne inemine puttu `vasta ti̬i̬ pääl, toolõ `ańti `viina ja sakuskat Se Kos; `väega liivanõ ti̬i̬ oĺl, inämbä [ma] lät́si iks jaɫagaʔ Se Kos; seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; ku tulõ ti̬i̬l kat́s harro, sõ̭ss sääl `vaeldagõttissõrmusõʔ arʔ Se Kos; tere iks tereh, `traastui, ti̬i̬pääl iks tereh üldäss Se Kos 2. teekond, reis mul olõ õi õ̭nnõline ti̬i̬ Se Kos; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
timä ~ tiä ~ timä ~ tiä tedä ~ timmä tema, ta; see võih, timmä saa naardakḱulʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo, midäss timä timägattege Se Kos; mehe˛esä pańd kuuma kiŕbidsä reḱke `hindälle `põĺvi aɫa, koońt tiä Pelikov̀va lätt kat́skümmend `versta, siss täl om põlvõʔ all `lämmäʔ Se Kos; ma veittimmä sinnäp`Pihkvahe `haigõ`maia Se T; las timä aja katõkkaadsaʔ `jaɫga, siss olõ õittälle nii ḱuɫm Se Kos; timä om `väega `helde hińgegaʔ Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop
`tiukama tiugadaʔ `tiukass tiugaśs narrima, pilkama no jo tiugatass õ̭nnõ et olõ õip`paastu Se Kos; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass Se
tohoʔ imestust või pahameelt väljendav hüüatus: tohoh tohoʔ, sust nossaa kaŕuss, sa olt `vargavaht́ Se Kos; tohot taa hani om tast uja vi̬i̬rt pite kohe `mõtsa lännüʔ Se Kos
tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nokka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivappaṕik`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se
toovotuss toovotusõ toovotust kindel lubadus, tõotus a noʔ om ka `väega rassõttoovotusõʔ Se
toṕsikõnõ dem < toṕs täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüjjaɫoldaʔ Se; `väiga t́siĺlo toṕsikõnõ oĺl Se; ku vi̬i̬l kuna toṕsikõsõ `viina [ma] ju̬u̬, `kośtmah olõ, sõ̭ss kolʔ ü̬ü̬d `päivä laula Se Kos
treṕp treṕi treṕpi ~ reṕp reṕi reṕpi trepp täl om hüä leeväait suurõ reṕigaʔ, suuŕ reṕp om kaʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; `põrgohe om kat́stõi·śskümme reṕi `lauda `alla minnäʔ Se; ku ta nakaśs śa alt `põrgost `vällä tulõma, sõ̭ss reṕi `laudu pääl olõ õs üttegi vanasitta saŕvilist Se
tsagama tsakaʔ tsaga tsagi tsaa ~ t́sagama 1. raierauaga (peeneks) raiu ma Mat́ro tsagi tsagõhhit Se Kos; ruih om arttsaet, tu̬u̬ om pinnaline Se Kos; [sa] verevän`nakrikkeedä arʔ, tsae arʔ, panl`läńkohe, nu̬u̬ ommakikkroosovaʔ Se; tseetskakõnõ oĺl, rohekõnõ, koh `tsaeti peeńokõsõss `väegaʔ verevä `nakriʔ Se Kos; verevä `nakrit `tsaetuisi [ma] pańni sinnä taari `sisse ja `kuŕki lõigi kaʔ ja sibulat ka kiä saĺl (jutt paastutoidust) Se Kos 2. nokaga raiuma
tseetska tseetska tseetskat raieraud tseetska om tsakaʔ sääne raud Se
t́siga t́sia t́sika siga lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntseʔ `sääntseʔ peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos; paṕil uma t́siga `otsõ jop`pahru jatt́siga `laotanussulu arʔ Se Kos; t́sia nõ̭nna `ańti lat́silõ, et sõ̭ss nakasõ `höste kirotamma Se; vanast niɫuta as t́siku Se Sa; üt́si t́sio iks tapõti, t́siassügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; [tapmisel] `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jaɫgu Se Kos; no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr Se
t́siĺlokõnõ dem < t́siĺlo mõ̭ni lut́ik om nitt́siĺl okõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
t́siŕp t́siŕbi `t́siŕpi sirp t́siŕbiga põimõti vili, `pańti unikihe Se; t́siŕbiga [ta] lõigaśs `leibä, nii `vaenõ oĺl Se Kos; ku `piḱne ḱau, `viskatt́siŕp käest `maalõ, tä `tõmbass `piḱse mano Se Kos; t́siŕp om jo `väega mürgüne, tä `tõmbass `piḱse mano Se
`tsukru `tsukru `tsukrut ~ `t́sukru `t́sukru `t́sukrut suhkur `tsukruga `piimä [ta] jõi ja võid ka `sisse Se; vanast `tsukru raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ Se; vesi `pańti ja `tsukrut `pańti ja `heŕnit, kolm kõrd `luidsaga võõdõti `kut́jat Se; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se| Vrd `sukri ~ `sukru
t́sura t́sura t́surra 1. poiss; noor vallaline mees noorõ ommatt́suraʔ, vana ommappoisiʔ, kel olõ õin`naisi Se S; t́surilõ [ma] ańni munnõ hällü tegemise i̬i̬st Se S; hüä läśk om inäp ku haɫv t́sura Se 2. (karjuse) abiline
`tsuskam(m)a tsusadaʔ `tsuskass tsusaśs 1. pistma, torkama `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; mat`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos; `t́sialõ ede jaɫa aɫa tsusatass [tapmisel], koh tu̬u̬ süä om Se Kos; tiiä äiʔ, kuiss naid [puhituses] `lehmi võŕgitass, aŕstiʔ ummaʔ, sääne ora om, `tu̬u̬ga `tsuskasõʔ Se; t́surattuĺli `istõlõ, `tsuśksittikugak `ku̬u̬t́slihe Se Sa; `kut́ja mano pandass künneĺ paɫama söögi `aigu ja `kiisla `sisse tsusatass künneĺ paɫama Se; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos 2. salvama, nõelama hainalonõ ka śaal tat́i aɫɫ, nigu ma kätt küünüdi, nii tsusaśs Se Kos; [ma] kai, jalg jo `paistõdass, piḱk elläi (rästik) tsusaśs Se
`tsuśkma `tsuśkiʔ tsuśk `tsuśkõ tsusi 1. torkima, suskima tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; väidsega tsusiti [pastlale] `tsäĺkmes`sisse Se| Vrd `tsüśkmä 2. narri(ta)ma
tsu̬u̬g tsuvva `tsu̬u̬ga pastel tsuvvaʔ oĺlissuvõl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ nu̬u̬ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko, tsuvva nõ̭na `tõmbass `körtsü Se Kov; tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov; maḱki (minagi) käve kuuś`aaśtakka kaŕah, olõ õs `tsu̬u̬ga õs Se Kos; sügüsepoolõ sõ̭ss iks midägi `jaɫga [ma] `tsuśksi, tsuvvapalaʔ vai mia sai `jaɫga Se Kos; [ma] pańni lakad́sij`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se
tsõ̭gand tsõ̭ganda tsõ̭gandat mustlane tsõ̭gandat ka petä äiʔ mingaki arʔ, tsõ̭gand pett iks sinno Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
tsäi/luits teelusikas tsäi `luidsa täüś`viina om viiś`kraḿmi Se Kos
tsäŕge `tsäŕkme tsäŕgend tärge tsuvvalõ `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov
tuhk tuha `tuhka tuhk tuha vesi om `niɫbõ Se; lepä puust saa tuhk `vaɫgõ Se Kos; tuhk om seto si̬i̬p Se Kos; `rõivap`pańti `püüki, `pańti kõrd `rõivit, siss `pańti jäl tuhk Se; `ri̬i̬di om patt tuhaga `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; koogugat`tõmpsi [ma] iks ärʔ suurõ jao `tuhka Se Kos; vanassitakkävejjaanitulõl tuha asõmal Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos; linanõ rõivass saĺliss `tuhka Se Kos
tuim tuima `tuima tuim, tundetu jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäppeesü üiʔ arkkah Se L
tuli tulõ tuld 1. leegiga põlev tuli; lõke; tuleleek, -säde tuli `paĺli `öüd́si man Se A; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; kuivappirrukõsõ tuɫd läüdädä ummahhüäʔ Se; imäkene, ma olõ kukkatõ tulõ `vaihhõl (kahepoolses ahistuses) Se; `öüd́si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺliʔ kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬ppliiniʔ Se Kos; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ, a tulõgakkõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; Nigula `puuśli ette oĺl jäänüllaḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos; `puhksõmma iks piät tuld Se 2. valgusallika tuli, valgus(tus) mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlittuɫõʔ Se Kos; no `maatass ja suurõttulõppalasõʔ Se; vanajuudaśs tege reḱe, mu sõ̭saŕ pidä tuld Se Pop 3. tulistamine, laskmine kat́s nädälit oĺl tuli külä pääl Se Kos
tulõ/kah́o tulekahju tulõkah́o om kõ̭kõ jälehhep asi Se
tulõ/kah́otäht́ veresoonkasvaja: hemangioom, tulemärk ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J
`tundma tundaʔ tund tuńd ~ `tundsõ tunnõ 1. aistima, tajuma; tunnetama olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttuńd `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos; noh, kuiss tunnõdõkka paŕõbat Se Kos 2. millestki teadlik olema, teadma; kosilanõ tunnõki is sugugittu̬u̬d `tüt́rikku Se Kos; ku mat`tundsõ timä arʔ, kumbõ arʔ, siss köüdeti täl siĺmäkkińniʔ [pimesikumängus] Se Kos; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ? - uma jäleʔ Se Kos
tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund
`tutva `tutva `tutvat tuttav umakülä rahvass om kõ̭iḱ `tutva Se Kos
tõist/kõrra teinekord, mõnikord tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; tõistkõrra om nii, et ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se; a tõistkõrra hobõsõʔ üt́s tõõsõlõ purõvaʔ, siss saa aissikadaʔ Se Kos
`tõistõ teisiti jumaɫakõnõ, kõ̭iḱ om `tõistõ no elo Se Kos| Vrd tõisildõ
tõra1 tõra tõrra tõrelemine nali iks om paŕõmb ku tülü ja tõra ja tapõluss Se
tõrõlamma tõrõldaʔ tõrõlass tõrõĺ ~ tõrõlõma tõrõldaʔ tõrõlõss tõrõĺ ~ tõrõli tõrelema, pahandama tõrõlaʔ, kuk`kõlbuss õ̭nnõ, ku om minkperäst tõrõldaʔ Se; munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ, sai tõrõlda ni sõimadaʔ Se Kos; `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinniguttõrõldassaa Se Kos
tõõnõ tõõsõ tõist 1. järgarv: teine vanast `peeti kol `päivä `pulmõ: üt́s päiv oĺl sajapäiv, tõõnõ oĺl vakapäiv, kolmass oĺl hõimupäiv Se 2. järgmine tõõsõ päävä [ta] oĺl jottargõb, pańd piḱäpṕuksij`jaɫga Se Kos; [tuhk] `aeti `ki̬i̬mä, sõ̭ss timä `saistu vi̬i̬l arʔ tõõsõni pääväniʔ, sõ̭ss tä oĺl nii `seĺge ja puhaśs tu̬u̬ lipõ Se; tõõsõl pääväl veevä [vennad] sõ̭sarõ [mere] `vi̬i̬rde Se Pod 3. muu, mitte see; mitte oma(ne), võõras mattaha nottu̬u̬d ku tõõnõ `ütless mu i̬i̬st Se P; `umma `siĺm ä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se Kos; kõ̭iḱ nätäĺ om `tõisi `päivi, mis hädä sõ̭ss `ri̬i̬di `rõiviid `mõskaʔ Se Kos; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos 4. üks kahe või mitme hulgast edimätse reṕi lavva pääl oĺl üt́s vanasitt üteh otsah, tõõnõ vanasitt tõõsõh otsah Se Kos; ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle Se 5. teistsugune sääl (Siberis) om tõõnõ elo Se Kos
tõõnõ/sagamanõ teistsugune no om tõõnõsagamanõ elo Se Pod
`pandma tähele panema, märkama pangõ ti̬i̬ttähele setä `aśja, ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi Se Kos
`täämbä täna `täämbä süvvä eikkoronat, `täämbä om pastu päiv Se Kos
täü täü `tävvü kops täü om `süämega üteh, täü `pańti iks piirakuss Se Kos
täüś1 hrl indekl 1. millegagi täidetud; midagi rohkesti sisaldav mul oĺl `poissa hamõh vöid täüś Se Kos; taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se; [vennal] lät́s süä täüś (vihastas) Se Pod; pandass `tõrdu [kohupiima] täüś Se Kos 2. teatud piirini jõudnud; ajaliselt läbi mul om t́sial aig täüś, taal saavap`põrsaʔ Se Kos 3. purjus
täüś2 ~ t́auś tävve täüt 1. kogu, terve; täielik 2. millegagi täidetud sõta oĺl kõ̭iḱ külä täüś, morottävveʔ Se Kos; ku om elläi `höste joonõh hoiõt, om liha`tõrdokka tävveʔ Se 3. midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus `leibä oĺl mitu aidatäüt Se; keedeti suuŕ paatäüś suṕpi Se; täl oĺl jo nii `väikene toṕsikõnõ, et ku tsäi `luidsa t́auś`viina mõõda arʔ, om viiś`kraḿmi Se Kos; küüdse`väŕmmisest saa õikkõtutäüt Se Kos; tarõ täüś umatsit, üttegi tunnõ õiʔ? - umaʔ jäleʔ Se Kos
`täütmä `täütäʔ täüt täüt́ täüdä rahuldama, täitma kolm `aśja om mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
tüḱk tüḱü tüḱkü 1. osa tervikust naglalitsõttükü `võidu Se 2. kamakas, mügar, klomp taivaśs oĺl pilve tüḱkä täüś Se 3. võrdlemisi suur kogus, hulk 4. üksikese või isend kat́s kolm tüḱkü oĺl noid `istõliisi, olõ õs `paĺsidõ Se J 5. halvakspanevalt millestki väärtusetust ärmägu tüḱk oĺl kattaʔ Se 6. temp, vigur `tütrukõsõʔ õ̭ks ti̬i̬is`sääńtsiid tüḱkä Se; kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõʔ ni latsõʔ ku mehekkõrraga `sanna Se V
tütäŕ `tütre tütärd tütar a iks mullõ `üĺti nii, et sa olt t́suhna tütäŕ Se P; tütärd `Krasnaja·ŕs kihe iks jätetänü es Se; sannah sõ̭ss `sündü mul tütäŕ Se P; ma olõ kõ̭kkõ nännükkuĺla tütäŕ Se Kos; tütäŕ om põlvõkoruʔ, imäl om vaija kirst ollajjo `rõ̭ndu koruʔ Se Kos
uĺl uĺli `uĺli rumal, loll eläde ni oṕidõʔ, uĺlih arkka koolõdõʔ Se Kos; ilma harimaldaʔ, uĺl rahvass, kes tu̬u̬ midä `tiidse Se; Od́e nii uĺl oĺl, et `hindälle söögile ka kid́si oĺl Se; olõ õs uĺl tsõ̭gand ka, arttund `kaaŕtidõgaʔ, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ Se Kos
uĺli väga, tohutu verd ju̬u̬śk uĺlikõvastõ Se; lat́igõ saṕp om ni mõro, et tu̬u̬ om uĺli mõro Se Pod
uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommappodruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se
umanõ umadsõ umast lähisugulane tu̬u̬ om kat́sildõ umanõ, riśtesätütäŕ ni lellätütäŕ Se; kosilasõ umadsõʔ sannutõdi kõ̭iḱ arʔ Se Ts; `ku̬u̬li tu̬u̬ vana t́suratüḱk ärʔ, umatsit ka kedägi olõ õs Se Kos; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõssugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos
unõ/ńago unenägu seo ilma elo om nigu unõńago Se Kov
unõ/vaiv unevaev sul om unõ`vaiva ni söögi`näĺgä ka om Se
ussõkõnõ dem < uśs no om ahol ussõkõnõ, vanast oĺl aholaud Se
`u̬u̬tma `u̬u̬taʔ u̬u̬t u̬u̬t́ ooda ootama halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońt tulõ Se; tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, ussõh `u̬u̬tva ut́õkõsõʔ, laudah `u̬u̬tva `lambakõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; meil olõ õi `aigu siih `u̬u̬ta õiʔ, ooda sa eśs Se Pod
vaht́ vahi `vahti 1. valvur, vaht sa olt (oled) `vargavaht́, vahi no aida`kiśkjit saʔ Se Kos 2. valve, valvekord poig om lauda man ü̬ü̬vaht́, taa käü vahi pääl Se
`vaiknõ `vaiksõ `vaiksõt vaikne, rahulik `Miiska om sul nii `vaiknõ tasanõ, täl olõ õis`saapa tallaki `muadsõʔ Se Kos
`valgõ `valgõ `valgõt 1. (värvilt, värvuselt) valge; valkjas [te] `pühkeʔ iks hiist hiiŕorruunaʔ, vatust `vaɫgõʔ hobõsõʔ (rhvl) Se Kos; `valgit `heŕnit oĺl ni oĺl härmä`persit, `sääntsekkiriväʔ Se; niidi kapudaʔ oĺliv`valgõʔ Se; ärmägu oĺliv`valgõʔ vai hahaʔ Se Kos; `ritku om katõsugumat́̀si, `mustõ `ritku ni `vaɫgiid Se; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ Se; lepäst ja kõost sai hüä `vaɫgõ tuhk Se Kos 2. puhas kumardõdi sõ̭nnogaʔ, kumardõdi uma hõim, sugulasõ kõ̭iḱ ärʔ, siss sai tu̬u̬ pruut́ valgõst Se; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav`vaɫgõst Se Kos 3. valgustatud 4. (päeva) valgus reheʔ peśsi `valgõst (päevavalgeks) arʔ ja at́i üless arʔ Se; inne jüri`päivä `ḱauti jo kõrro kaŕah inne `vaɫgõt Se 5. valgevoolus
`vaɫgõkõnõ dem < `valgõ lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ SeKov; lasits um sääne illośs `vaɫgõkõnõ Se Kov
vana/imä vanaema vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se; inne kutsuta as hainakõlgust, ku muʔ vanaima `eĺli, kutsuti tu̬u̬d ambaŕ Se Kos
vana/mi̬i̬śs vanamees kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se S
vana/pakań-pagana -paganat kurat, vanapagan vana t́suratüḱk om jo vanapakań Se Kos
vana/rahvass endisaja inimesed vanarahvass kõ̭nõli, et kuuś nädälit ḱau `ku̬u̬ĺja kodo Se; nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se
`vanhuss `vanhusõ `vanhust vanus timä om iks umma `vanhust pite `väega kõva Se
varahhappa varem varahhappa hiideti õdagult magama, hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos
varatnik varatniga varatnikka krae mul om pant nahanõ varatnik [palitule] Se
vastanõ vastadsõ vastast vastne, uus ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos| Vrd `vahtsõnõ
vebru˛ar vebru˛ari vebru˛ari veebruar `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se
veerits veeridse veerist serv, äär näiol om kõrik kõrraline, veerits viieperäline (rhvl) Se
viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos
viiess viiendä ~ viiedä viiendät ~ viiedät viies vanaimäle om ka jago, viiess jago om vanaimäle Se
vi̬i̬/pago veekeeris vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V
viiso/nõgõĺ luu- või puunõelik viisu punumiseks, viisuluda mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, `tu̬u̬gakkapuda `kundsõ ja nõ̭nnu paranda, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos
viiś/`tõiśku (mõlemad osised käänduvad) viisteist `kündlepäiv om eloiä viiel`tõiśkul vebru˛aril (vana kalendri järgi) Se
villak villagu villakut villane jalarätt `seĺgevilladsõ villaguʔ, nu̬u̬kka vanutõdiʔ Se; mul jalaʔ oĺlinnigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; ma vi̬i̬l `pannu teid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma, külssiss `naanut`tiidmä, mis om viɫɫak ja mis om tü̬ü̬! Se Kos; villaguk`koeti, `pańti üt́si sukka, siss nii näʔ oĺliʔ `ohkukõsõʔ Se Kos
vilä- teraviljaga seotud, teravilja sisaldav, vilja- aidah viläsalvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; ku inne `taĺsipühi, inne vastast `aaśtakka kolm `vu̬u̬ri jo puu härmäh om, sõ̭ss saa iks vilä suvi, leevä suvi Se Kos; vilä`taari parhillaʔ ka tetäss Se Kos
viḿp viḿbi `viḿpi 1. ritv 2. lõnga katkemiskoht peeńokõnõ kotuss langal tu̬u̬ om viḿp, nakat kudama, tu̬u̬ `arki kakkõss Se
virk virga `virka usin, virk; kiire tuli om virk Se; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga virk Se Kos; virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr
vooĺu piisavalt, volilt no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si, andass `hainu vooĺu Se Kos; siss olõ õs nii vooĺu ku nüüd om `tsukrut Se
vot vaat(a) ja vot setä üldäss, et ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aiʔ `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; `oĺti nätäĺ `aigu sääl `rossõ vi̬i̬ seeh, jalaʔ hämmeʔ, vot mille `varba `vaihhe oĺlinnii niɫõnuʔ nigu veridse oĺliʔ Se Kos; üt́s `poissarahvass vot lää es mant arʔ, ḱau kõ̭iḱ aig takah Se; vot om imeh Se Kos
vu̬u̬n voona `vu̬u̬na lambatall näiol om kõrik kõrraline, suviviɫɫost `seĺgist, voonaviɫɫost ilosist (rhvl) Se Kos
`võhluss `võhlusõ `võhlust õelus, kadedus kup`pilkuist olõ õiʔ, siss `kitsusõh är elät, a `võhlusõh om rassõ elläʔ Se
`võidma `võidaʔ võid võid́ ~ `võidsõ võia võidma, määrima saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; lat́igõ rasvaga om hüä `võidaʔ ku käeʔ lahenuʔ vai mia Se Pod; mul ommarratta arvvõiõduʔ Se Kos; timä kõ̭gõ `võidsõ ni `mähke jalaʔ härmägakkińniʔ Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos
võim võimu `võimu võim `märku mul om vi̬i̬l, a olõ õi inäp `joudu ei `võimu Se| Vrd `võimuss
või/piim ~ võiu/piim võipiim, petipiim ja või`piimä om kardokidõga hüä süvväʔ ku lehm `väŕskit `piimä ei annaʔ, sõ̭ss om tu̬u̬ võipiim hüä Se Kos
võlg võla `võlga võlg kolm `aśja om mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos
võrgass `võrksa võrgast ~ `võrksa `võrksa `võrksat ergas, agar, kärmas vahetepääl heĺotat, siss jalssaat `võrksap Se; muni lat́s tüḱiss `liuglõma ja om `väega sääne võrgass Se Kos
võrra võrd maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; mul pää hobõsõ `suuruʔ, selle om mi̬i̬lt mere võrra Se
võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se
vähḱ vähä ~ vähe `vähkä ~ `vähke 1. veeloom: vähk vähe liha om kõ̭gõ magusap Se; `vähkä tuĺl `väega paksost sinnäppaadi ala Se V; `pi̬i̬trepävä aja vähḱ ku̬u̬rt Se V; väheʔ joosõ õinnii vett pite Se Kos 2. haigus: vähk mõ̭nõl om vähega `väega suuŕ halu Se Kov
`väikokõnõ dem < `väiko väidsega [ma] `lõiksi vähämbäst, kua oĺl suuŕ si̬i̬ń, a mõ̭ni oĺl `väikokõnõ, nii `oĺlgi (jäigi) Se Kos; `lambal ommav`väikokõsõ rauhaʔ Se Kos; lasits om meil `valgõkõnõ, `väikokõnõ Se Kov; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, `väikukõnõ Se Sa
õdagide ~ õdagidõ õhtul, õhtuti seenesnä om `ku̬u̬ĺja `paɫɫuss õdagide Se| Vrd õdagudi
õdak ~ õdag õdagu õdagut 1. õhtu mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhalvas`sõitvaʔ Se Kos; `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se 2. õhtusöök õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks] Se Sa; saadoriga vaŕo alt śa alt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se
`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne
`õkva1 1. otse mingu uitt́sirgu `mu̬u̬du kost `õkva Se Kos 2. sirgu 3. kohe 4. lausa, päris mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah Se Kos; `õkva iɫodu, kõ̭iḱ [lapsed] kääväkkülä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
`äestämä `äestäʔ `äestäss äeśt äestama meil om ka üt́s ossaäǵli kardohkit `äestäʔ Se P
ääĺ ääle äält viis, heli imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om mäe ääĺ, seo om maśtelitsa ääĺ, seo om hällü ääĺ Se Kos
üiʔ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna) mup pääliin om Vana-Irbosk, sinnä ma eśsü üi `iälgi ärʔ Se Kos| Vrd aiʔ2, eiʔ, uiʔ1, õiʔ, äiʔ 2. (keeldkõne) ära, ärge ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se| Vrd eiʔ, uiʔ1, õiʔ
üle 1. (pealispinda, ruumi) mööda, piki, üle; ülaltpoolt, kõrgemalt kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos 2. mingi vahemaa taha või tagant, teise äärde3. (ajaliselt) jooksul, kestel, mingi aeg läbi; (ajavahemiku) järel, tagant 4. lakanud või lakkamas, mööda(s) 5. peale, lisaks ma olõ üle ti̬i̬ (teest rohkem) `köŕpnükkülvvett Se 6. tõttu tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle noid `päivi ni `väigappaastõti Se; tõistkõrra tulõ üle lastõ ka mõ̭ni sõ̭navaheʔ Se; kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos; mattohiiʔ üldäʔ, mink üle et lõigata as [leiba, kui teised leivad ahjus olid] Se Kos; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se 7. (kellestki või millestki) parem, hinnatum kuśk om üle kaɫɫo kaɫa (kõigist kaladest parim) Se 8. määrapiirist, vajadusest üle 9. osutab sellele, mida või keda keegi valitseb 10. osutab kontrollivat või teistkordset tegevust
üless ~ ülest 1. üles(poole); kõrge(ma)le ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest (õhku) Se Kos; raudlu̬u̬m om ülest pant, raudlu̬u̬m käve nõdõrmaga ülest `alla Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari ja näüdäśs, et `ṕuksõ olõ õiʔ Se; vi̬i̬pago om ku vesi käüse kõvastõ, aja `mullõ üless Se V 2. ärkvele; jalule [hummogult `varra `tuĺti üless Se Kos; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos 3. suureks, täiskasvanuks kat́s last `kaśvi ülest Se Kos
`ümbre/`tsõ̭õ̭ri ümberringi tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; suuŕ kari om, makka neid `ümbret`tsõ̭õ̭ri jovva õik`kõ̭iki ärkkaiaʔ Se Kos
`ütlemä üldäʔ ~ üteldäʔ `ütless üteĺ 1. ütlema, lausuma, rääkima vanast `üĺti: `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; kui vanõmba`üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kakkullõldaʔ Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬vvaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ `ütle es Se Kos; [te] tarõppühit arʔ, `asku veegu ui inne `vällä, ku mullõ ülgeʔ Se; poiśs vi̬i̬l `küüsse, et kas teil ritk om tett vai ŕoon, mi̬i̬mmõlõba `üt́li et ritk Se Kos; kuttapõti ärtt́siga, siss süä hiideti katusõ pääle, `üĺti et vana varõss, sü̬ü̬sseo süä ärʔ Se Kos 2. eeslauljana rahvalaulu esitama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ [laulusõnu], toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep`perrä Se Kos 3. kutsuma, nimetama
üt́s üte `ütte 1. arvsõna: üks peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos 2. üks kahe või mitme hulgast ütte `otsa haŕk, `tõistõ `otsa haŕk, peräst `pańti oŕs `haŕkõ pääle, `katla `pańti orrõ pääle Se; mat`tsuśksi rüv́vihanna ütest poolõst ülest, `tsuśksi rüv́vihanna tõsõst poolõst ülest Se Kos 3. mingi, mingisugune, teatud merese omma ütennoodaʔ Se V; a oĺl õ̭ks `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se 4. sama `vindläse `kutsva iĺjäpäiv, mi̬i̬kkutsu iks jakapäiv, taa om üt́s pühi kõ̭iḱ Se; keɫt pandass kad́a kardokidõga ütte patta `ki̬i̬mä Se; üte katusõ all Se; paɫmõʔ ja raan, mõlõmbattähendäse ütte Se 5. keegi a `lääki es `kolmõ ü̬ü̬d`päivä, nii tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass Se Kos 6. üksainus
üt́si ühekaupa üt́si t́seo (üks siga korraga) iks tapõti Se Kos; no om kõ̭igil üt́si lehmäkeisi ja kat́si (üks lehm ja kaks) Se Kos; [ma] üt́si viha `pesse Se; pridanat `ańti, saa `ruublidõ `ańti ja üt́si `kümnide `ruublidõ kiä ańd Se
`ütsä/tõi·śs/kümme üheksateist nikuĺ om `ütsätõi·śs`kümnel `tetse·mbril (vana kalendri järgi) Se
ütte/`viisi pidevalt, ühtelugu timä om sääne halv inemine, sääne ńauga, kes ńaug ütte `viisi Se
ü̬ü̬/vaht́ öövaht poig om lauda man ü̬ü̬vaht́ Se Kov

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur