Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kuńok kuńoga kuńokat nagipuu (tere seinas asjade riputamiseks) kuńok oĺl sääne poolõ`aŕssina piuʔ puu, höörik ja lü̬ü̬d `tarrõ `saina Se; kuńoga küleh oĺl kiĺok, kuńoga puu pääl oĺl tiranik kaʔ Se Kos
`lahkõma lahedaʔ `lahkõss laheśs lõhenema; lõhkema säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod
maa maa maad 1. maa, maapind säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se 2. muld, viljeldav pinnas [me] koobaʔ kaibi, havvaʔ, poisittõi talaʔ ja `pańti iks maad sinnäppääleʔ Se Kos; linaga utat maad ja `hernega `väega utõtass maad Se Sa; viiśeńa `päivä variti elopõĺv, et maad `siäku uittu̬u̬l pääväl Se; viin oĺl pidonidõga pant maa `sisse arʔ Se 3. maavaldus, talumaa, talukrunt maaʔ `aeti `kruńti, siss lät́si kruńdi pääle elämä Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; tädi lät́s `Permihe maa üle Se Kos 4. ruumiline vahemaa pääväkene olõ õs vi̬i̬l nõsnuʔ kukkari oĺl joppaɫa maad kotost `kaugõlõ aet Se Kos 5. maa; maakoht (vastand linn) `liinah liinahu̬u̬ĺ, maal maahu̬u̬ĺ Se Kos; maa elo `väega meelüss Se Kos; tu̬u̬l maal `raotass `tammõ, siiä `maalõ lastuʔ `kargasõʔ? väĺk Se Kos
moro moro morro õu säidse süld maa `lahkõss ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; moro pääl oĺl haɫvõp `tsuuri aiaʔ, moro oĺl `väiga suuŕ Se Kos| Vrd muro1
naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arnnaaśest Se Kos; ma võta arssinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommappuja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ armmullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se
paĺass `paĺja paĺast 1. paljas, ilma katteta säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; kat́s `tüt́rikku, mõlõmba paĺastõ `jaɫgugaʔ Se Kos; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov 2. üksnes, ainult vanast oĺl sõir kõva, paĺass kohopiim oĺl, soolaterä ka sehen Se 3. tühi 4. varanduseta, vaene
pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalappäiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nokkraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nippaĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õikkrev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬kkandsuʔ inne üless, selle et sinnät`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg
rassõ/`jaɫga rase tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja `rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku inemine oĺl rassõ`jaɫga, ku näḱk koh, `hiitü sutt vai midä, ku kohe `johtu `käega nii `pandaʔ, nii `saigi pleḱk ńao pääle Se Sa
süli süle `süld pikkusühik: süld (2,13 m) säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se
viga via vika viga, häda tu̬u̬ naańe oĺl rassõ`jaɫga ja rehke tu̬u̬ huśsi arʔ ja latsõkõsõl om suuŕ viga man Se Sa; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku Se V; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur