Seto sõnastik

käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav‿`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommam‿mõtsaʔ, sinnäk‿`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes‿`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕik‿ka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ ars‿sõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius

Täienda sõnaraamatut