Seto sõnastik

kudama kutaʔ kuda kudi kua 1. (telgedel, varrastega jne) kuduma lõngast riiet, silmkoeesemeid jne; võrku valmistama ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanu, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnuk‿kruudiʔ suurõmbaʔ Se; vöid `haarti `ü̬ü̬se kutaʔ Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ linatsõst langast ja villadsõl‿lõimõʔ Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, sõ̭ss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nik‿kutak‿kah, haŕ- gi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; umak‿`koeduʔ villadsõ `rõivaʔ oĺli ärmägu Se Kos 2. punuma, põimima viiso kutak‿kopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; pilonõglaga [ma] koi (niplasin) piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos 3. kividest laduma maakivest `koimi aho `sisse, savi ala ja maakivi pääle Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se