Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

habaśk habaśki habaśkit 1. lai rõivas, ürp 2. pealiskaudne inimene; lobiseja
inemine inemise inemist 1. inimene inemine om kuri ku kõtt om tühi, pini om kuri ku kõtt om täüś Se Kos; inemine aɫastõ, hamõh puuh? - künneĺ Se Kos; inemine raud oɫõ õiʔ Se; ega ma ei olõmmuśtinõ inemine, ma olõ nügäne inemine Se 2. elanik
inemine naaber, lähikonnas elav inimene võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos
`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; misti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama
nu̬u̬ŕ noorõ nu̬u̬rt 1. (ea poolest) noor; nooreealine meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema Se; noorõh [ma] häbendelli mehe˛essä ja immä Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naisterahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukkaʔ elämä? Se Kos; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; `vanna varikohe kõ̭iḱ lääväʔ, a `nu̬u̬rdõ varikohe tagasi lää äik`kiäkiʔ Se Kos 2. noor inimene tuĺl nooril tülü Se; noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos; `hindälgi no vaia häbendelläʔ `nu̬u̬ri Se Kos; sikkust oĺl paĺl o, noorilõ oĺl `pilkust kah Se Kos; noorõʔ nu̬u̬ jo tiiäkii `paastuʔ Se Kos 3. uus, värske, vasttekkinud; sag kuu kasvavast faasist keväjä püäʔ noorõ `kuugaʔ [lambaid] Se Kos
sado sao sato mädanenud 1. sadu 2. (mäda) puu; laisk inimene
sańt sańdi `sańti 1. vigane inimene imä iḱk et sańt no ni sańt, kas seo t́sura no inäbät kohegi `kõlbuss Se Kos 2. kerjus; vallavaene kiä midä ańd noilõ sandõlõ, vanast oĺl `santõ paĺlo Se; nu̬u̬ppiimämmis sandõlõ `ańti, `vi̬i̬di paṕilõ õ̭ńnistaʔ Se Kos
surnu surnu surnut surnud inimene surnu om, siss pandass lakkõ surnu kottalõ lina Se
unõ/kot́t unine inimene, unekott
uppunuʔ uppunu uppunut uppunud inimene; uppuja
`vaenõ `vaesõ vaest 1. vaene, vähese varaga (inimene) `vaesõl oĺl õ̭ks kitasnikaʔ Se; lääsissu varanduss ka tuuɫõ `taiva `nõ̭alõ, sõ̭ss jääsissa ka ni `vaesõst ku maʔ olõ Se J; vanast oĺl iks `vaesõpi `rohkõp ku noʔ Se Ts; mi̬i̬kküläh `sääńtsit `vaesit olõki is, kel `lat́si olõ õs Se Kos 2. vilets, kehv, nigel
võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se
`õigõ `õigõ `õigõt 1. aus, õiglane (inimene) kõ̭iḱ oĺli iks `õigõr`rahvaʔ, midägi putut õs olõʔ Se 2. tõeline, ehtne, päris nii om vanarahvass jo kõ̭nõlnuʔ ja tu̬u̬ om `õigõ kah Se 3. täpne

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur