Seto sõnastik

häll hällü `hällü 1. häll, kätki hüä lat́s tunnuss `hällü Se Kos; mi̬i̬śs meeleldäʔ, hopõń jaɫaɫdaʔ- lat́s ja häll Se Kos 2. kiik lihavõttõ `aigu oĺl seo mäe pääl häll, tõõsõ mäe pääl häll Se Kos; kiä ańd kat́s munna, kiä kolʔ hällü tegijäle Se Kos; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält, seo om hällü ääĺ Se Kos; paŕgiga (hulgakesi) saa ain‿nik‿kõvastõ põkadaʔ, katõgese saa põkadaʔ, sõ̭ss lätt häll kõvastõ Se; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh Se; vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kas‿sataʔ Se

Täienda sõnaraamatut