Seto sõnastik

hand hanna `handa 1. (elusolendi) saba, händ [ma] pańni vanõmba räbigu pääle, siss saa õs mustass, ku lehm hannaga `rehke Se P; tõ̭nisspääväl ku peremi̬i̬śs sü̬ü̬ t́sia `handa, sõ̭ss kasusõ suurõk‿kesvä pääʔ Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; oĺl nõgõ̭ĺ lehmä hanna seeh Se 2. riietuseseme alumine (seljatagune) osa sarahvańni hand oĺl virdsanõ Se; Oka tõmmaśs [seeliku] hanna ülest ku päävävari Se 3. tarberiista (taga) osa, vars, käepide `ku̬u̬tõga [ma] lei keśvil hanna arʔ Se; noh, hüäʔ hannaʔ oĺli jo keśvil peräh, `sääntseʔ Se 5. rida, rivi 6. sabas, järel

Täienda sõnaraamatut