Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 126 artiklit

avitam(m)a avitaʔ avitass avit́ ~ `av́tama `av́taʔ av́t 1. abistama timä avit́ meid, mi̬i̬ avidi timmä Se; ku jummaĺ avitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ Se Kos 2. mõjuma, aitama, kasu olema paṕp haaŕ d üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; oh hädäkene, arhharisi [ma] suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ, midägi ei avidaʔ Se Kos; ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitagujjummaĺ Se Kos 3. piisama
egä/üt́s (mõlemad osised käänduvad) igaüks egäüt́s `võidsõ minnäkku `tahtsõ Se; egäüt́s lät́s eräkult `püüdmä kallo Se Pod; no ommahhalhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos| Vrd egaüt́s, õgaüt́s
ei ~ eiʔ ~ i ~ 1. ei (preesensi ja perfekti eitussõna `umma `siĺmä näe eip`paĺki, attõõsõ `siĺmä näet arppurugiʔ Se| Vrd aiʔ2, uiʔ1, õiʔ, äiʔ, üiʔ 2. keeldkõnes kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se| Vrd uiʔ1, õiʔ 3. eitussõna: ei 4. mitte (sugugi) elolt eittahas`surma `hindäle tetä eiʔ Se; vanast `peeti `paasta, noʔ ei `peetä eiʔ Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mattiiä ei muial eiʔ Se| Vrd õiʔ 5. ega kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; no olõ õihhäpü eip`peĺgü Se; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; maʔ umma miniät Vilo vallaga `vaelda õiʔ ei Petseri li̬i̬na i̬i̬st anna õi arʔ Se Kos
esi/`hindä iseenese kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ Se
haaḿ haami `haami puukraan `tõrdul oĺl haaḿ Se; [linnase] leib `pańti tüḱä [taaritõrde], muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä Se
`haardum(m)a `haardudaʔ haaruss `haardu jätkuma eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L
habisõma habistaʔ habisõss habisi kohisema, kahisema meil ju̬u̬śk uja niguhhabisi õ̭nnõ Se
halhoo·ś halhoo·si `halhoo·si kolhoos no ommahhalhoo·siʔ, a siss oĺl egä üt́s uma põllu pääl Se Kos; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ Se; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännükkah Se| Vrd kolhoo·ś, koloo·ś
hammass `hamba hammast hammas kardohka murraśs poolõss, pańd `haḿbihe (sõi ära) Se Kos; mattahasih`hamba päälemmidä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; vanast `tsukrõ raas leeväga purõtõdi arʔ ja `ańti lat́silõ, purõtama pidi jah, latsõl olõ õs `hambiid Se; siibaldal`lindass, `hambildappurõ? - püss Se Kos
hanguh kõveras virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos
hani hani hańni hani peremi̬i̬śs üteĺ rebäsele: määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; peremi̬i̬śs ai edimätse õdagu kaŕa kodo, olõ õiʔ ütte hańni Se Kos; nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos; verevättuɫbaʔ, `vaɫgõ ait? - hani Se Kos
haralikanõ haralikadsõ haralikast haraline põdra sarvõʔ ummahharalikadsõʔ Se
harilik hariliku harilikku harilik, tavaline tä om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se
harinam(m)a haridaʔ harinass harisi ~ harinõm(m)a haridaʔ harinõss harisi harjuma halv sõ̭na harinass, hüvvä sõ̭nna vaia `u̬u̬taʔ ja `ot́siʔ koońttulõ Se; oh hädäkene, arhharisi [ma] suidsutamisegaʔ Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos
`haukama haugadaʔ `haukass haugaśs hammustama, `võtkõ no midä haugadakka üteh Se Kos; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai, jalhhaugaśs Se
havvutam(m)a havvutaʔ havvutass havvut́ hautama koh [ma] näi ujaveereh `naisi, siss `üt́li et, naahhavvutasõp`püüki Se| Vrd `haudma
heĺoma heĺodaʔ heĺoss `heĺlo liikuma, kõndima `läämi siss heĺoma vai? Se; ku ḱaut, ku heĺot, sõ̭ss olõ õi vallu Se Pop; hiiŕ iks sinnähheĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́skikot́iʔ Se Kos| Vrd hõĺoma
hii-haa ih-ah-haa [tüdrukud] `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos
hiilka hiilka hiilkat trääs hiidähhiilkat, kiä mu `mõŕsat põlg Se Kos
hiiŕ hiire hiirt 1. hiir näe es kedägiʔ, hiirt es harakat Se; hiiŕ iks sinnähheĺoss, koh omma iks saiateräʔ ja kulat́ski kot́iʔ Se Kos; hiiŕ `hambiid küüsü üiv`võɫgo, ku taht nii kot́i `kat́ski ürä Se; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕ- si pite, joosõ õirrot́iʔ `ru̬u̬ǵmit pite, hiirek`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõtterä `saĺvi (rhvl) Se Kos 2. pl kaelanäärmed; näärmepaistetus hobõsõlgi oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku hobõsõl hiireʔ oĺliʔ, siss piimä `sisse pandass hobõsõ sitta Se
`hiitmä `hiitäʔ hiit hiit́ hiidä 1. viskama, loopima; lööma kuttapõti ärtt́siga, siss süä hiideti katusõ pääle Se Kos; mattahasih`hamba päälemmidä `hiitäʔ (tahaksin süüa) Se Kos; `kõ̭iki palanu pääle ka `ańti. hiideti muni rahamark kaʔ Se Kos; hobõsõ rüńni hiideti lehmile ette Se; hiidetäss üle matusõ noid `kińdit, poisalõ andasõk`kindaʔ käe`valgõst Se; hopõń hiit́`auto ala Se; mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se| Vrd `heitmä 2. sööki tõstma, ammutama; kallama no lät́s siss `kiisla `ki̬i̬mä, hiideti `kiisla `liuda Se Kos 3. käega lööma; ristimärki tegema; trääsa näitama mi̬i̬śs võt́t mütsü pääst, hiit́ mitu `vu̬u̬ri `riśti ette Se; hiidähhiilkat, kiä mu `mõŕ sat põlg Se 4. sõlme või aasa tegema ku [sa] arʔ eśsüdeʔ, siss ti̬i̬ vü̬ü̬ `päitest riśt, `süĺgä sinnäs`sisse ja hiidä `sõĺmgiʔ Se Kos; `tüt́rik vü̬ü̬ `päitest teḱk riśti, hiit́ sõlmõ ja vanast sitast `päśsi vaɫɫalõ Se Kos 5. pikali heitma ku [sa] ärnnärvehhüdeʔ, siss saa aikkohegi minnäʔ, siss taht piḱkä `hiitäʔ Se 6. karva vahetama
hiitümä `hiitüdäʔ hiidüss `hiitü ehmatama, ehmuma, heituma `tüt́rik oĺl ärh`hiitünü Se Kos| Vrd `heitüm(m)ä
hind hinna `hinda väärtus, hind pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; lina peie päält oĺl hind Se
`hirmuma `hirmudaʔ `hirmuss `hirmu hirmu tundma, hirmuma `tüt́rik oĺl ärh`hiitünü, ärh`hirmunuʔ Se Kos
`hiŕs hirre hirt palk mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos; kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite, joosõ õirrot́i `ru̬u̬ǵmit pite (rhvl) Se Kos
hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvakkõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja
`hullama hulladaʔ `hullass hullaśs vallatlema, hullama huulõ `väŕmmisest saa aikkelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagahhulladaʔ Se Kos
hummog ~ hummok hummogu hummogut hommik pühi hummok Se; hummok om targõp õdakut Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se; ku [lehm] kaŕast `maahha jääss, siss tõõsõ hummogu om [perenaine] varahhappa hoolõh Se Kos
huuĺ huulõ huult huul huulõ `väŕmmisest saa aikkelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagahhulladaʔ Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as hämmgiʔ Se Kos
huulits huulidsa huulitsat tänav sõda tuĺl huulitsit piteh, `aidu piteh Se Kos; liinah ommahhuulidsa höölädüʔ, tamalattaḿbiduʔ Se Kos
`hõikma `hõikuʔ hõik hõiḱ hõigu korduvalt hüüdma, hõikuma tütäŕ jäi lavva nuka pääle norotama, tõõsõhhõigihhõigiʔ, ni es tulõki inäp üless Se
häbehhüseʔ pl häbehhüste häbehhüisi naise välimised suguelundid, häbemed eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
häbü häü häpü häbi häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se; no olõ õihhäpü eip`peĺgü Se; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se Kos| Vrd häpe
hädäkene dem < hädä oh hädäkene, [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ Se Kos
`hälvämä hälvätäʔ `hälväss hälväśs halvama nu̬u̬ŕ mi̬i̬śs om ärhhälvät Se Kos| Vrd `hälbämä
hämm hämme `hämme 1. märg, niiske eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivahhämmessäläh oĺliʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal [märjas kohas], üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; huuĺ sai hämm, ki̬i̬ĺ saa as `hämmgiʔ Se Kos; `väega nakaśs `vihma valama, valama, poisittuĺlikkodo, kõ̭iḱ hämmeʔ Se 2. niiskus, vedelik kõiv `peĺgäss jo `hämme Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se Kos
häpe häpe häpet häbi sul olõ õihhäpe `kinkõstkiʔ Se| Vrd häbü
`häädümä `häädüdäʔ `häädüss `häädü hävima, kaduma mi̬i̬h`häädü palamisega arʔ, et jää äs `kleitigi `säĺgä Se| Vrd `häömä
`höste 1. hästi, ilusti; korralikult mia [ma] ti̬i̬, ni kõ̭iḱ om `höste Se; ti̬i̬v`väega `höste elädeʔ Se; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höste kińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov; kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se; eikkuulõʔ ei näeʔ ni `höste ku näi Se Kos; mupperemi̬i̬śs maśs raha ka `höste Se Kos| Vrd `häste, `hüäste 2. palju kruuss um `höste vähäp ku tuuɫ Se
hüd́si hüdse hüst süsi ravvanõ ku̬u̬k oĺl `kruuśsigaʔ, kruuśs oĺl otsah, muidu saa aihhüt́si `vällä `kiskuʔ Se Kos; [ma] tulõ kodo, siih `mut́ku tuha lõhn, hüdsele kõ̭iḱ paɫanuʔ Se Kos
`hü̬ü̬lämä höölädäʔ `hü̬ü̬läss hööläśs hööveldama liinah ommahhuulidsa höölädüʔ, tamalattaḿbiduʔ Se Kos
iho iho ihho 1. keha, kere 2. nahk; nahaalune lihaosa virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos 3. emakas
ilm2 ilma `ilma 1. maailm; maapealne elu no ommajjo kõ̭iḱ tu̬u̬h ilmah (surnud) Se Kos; pujassaava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss, a ilma `algnõst saaniʔ oĺl ka tu̬u̬d Se Kos; `tüt́rik sai `ilma (maa peale) tagasi uḿmi `ehtidegaʔ Se Kos; kat́s kikkakõist üle mäe `taplõsõʔ, saa aikkokko kunagi ilma pääl? - siĺmäʔ Se Kos; paĺlo käve iks tä maad maśsindõgaʔ, poolõ `ilma pudardõgaʔ Se Kos; nimä olõ õs vi̬i̬l `ilma saanuʔ (sündinud) nu̬u̬p`põrsaʔ Se Kov; käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre, `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu, sünnüss lat́s `ilma, sõ̭ss latsõl paĺlo viku (õpetussõnad rasedale) Se V; ütesä puutäüt olõ ma toonuʔ `lat́si `ilma Se Pod; ilma imeh, üt́s pallai küle all, tõõnõ vi̬i̬l aia pääl kuioss Se; ku [ma] arkkoolõ, siss naka aittu̬u̬h ilmah (teispoolsuses) kedägi häbendellemä Se Kos 2. inimesed, rahvas pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; kittü eiʔ eiss hinnäst, las iɫm kitt Se; ku `mitmast küläst tulõva kokko, kos sääl `joudsõ ilmalõ [kingitusi] `andaʔ Se; sõta taha aiʔ, olgurrahu maa˛ilmalõ, rahu riśti`rahvalõ, siss õ̭ks ilm eläss Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos
jaahebakõnõ komp dem < jaah´ ku hüä oĺl `põimaʔ, ku oĺl jaahebakõnõ, ku oĺlir`rõivahhämmeʔ Se Kos
jalg jala `jalga 1. kehaosa: jalg vanast `võ̭õ̭ti haŕassit ni kaḿmitsit, lat́s `saista aij `jalgu pääle, vot, mis kaḿmidsaʔ Se; piḱk pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; inne `ḱauti `paĺja jalaga `rohkõp Se Kov; `tahtu us kińni j`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et arkkakudõs`saapaʔ Se; üte jala otsah (ühel jalal) [ma] `kaŕksi viiś`versta käńgäldäʔ Se; `jaɫgo `käńkti aida reṕi pääl Se Kos; kae novvanar`rõipõgi `pandvassiidikapuda `jalga Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; tä kõ̭gõ kapõŕd jalost, saa õs `ḱavvuʔ Se; [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagakkõ̭iḱ oĺlijjalavveridseʔ Se Kos; [tüdrukud] `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos; t́siga lät́s alt paṕi `jalgu Se Kos; siss [ma] kumardi kolm kõrd jumalalõ `jalga (kumardasin maani) Se; oĺl sääne mu̬u̬d, kosilasõlõ mano ja kumardi kolm kõrd `jalga Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; mis tetäʔ, `pińkesel jalaʔ arppessedüʔ Se Pod; tsõ̭gand kai, üteĺ: teil om piḱäline ti̬i̬ `jaɫgu aɫɫ ja kae, kohe tuĺl minnäʔ - Siberähe Se Kos 2. pilutamisvõte 3. alumine kandev osa, alus 4. pikkusmõõt: ca 30 cm
`ju̬u̬skma joostaʔ ju̬u̬sk ju̬u̬śk joosõ 1. kiiresti edasi liikuma, jooksma ti̬i̬ pääl maśsinaʔ `ju̬u̬skvaʔ (sõidavad) Se Kos; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; munõ `viśksiväppiḱkä `maalõ, et ei jovva joostaʔ Se V; t́surajjoosivap`Piusa, `t́sukliva sääl Se K; valu vaśk ju̬u̬sk `raatõ pidi Se Kos 2. voolama, valguma; midagi eritama `ru̬u̬dli `pańti taari `tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä Se; [ma] pańni lakad́sij`jaɫga, vesi kõ̭iḱ ju̬u̬śk `vällä, a tsuvva seest joosõ õiʔ Se; meil ju̬u̬śk uja niguhhabisi õ̭nnõ Se; `naksi nu̬u̬ häüsäʔ ja sülej`ju̬u̬skma suust Se; `puhta teräʔ joosi eräle, nu̬u̬p`pańti kot́ti Se; mu imä laśk soonõverd, [ma] `peĺksi et arj ju̬u̬sk no veri kõ̭iḱ Se Kos 3. edenema, laabuma
jäĺg jäle `jäĺge 1. (jala, käpa) jälg ku kuu`rõiva man ommaʔ, kerikohe võit minnäʔ, a `jäĺgi jättü üiʔ Se; tarõ täüś umatsit, `üttegi tunnõ õiʔ ? - uma jäleʔ Se Kos 2. arm aŕst `mähke kińnihhaavaʔ, a ńao pääle jäivä jäleʔ Vas
`jäämä jäiäʔ jääss jäi 1. kuskil või teatud seisundis püsima; teatud seisundisse sattuma, muutuma, saama kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬jjäiʔ kodo Se; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; lammass võt́t umavviɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr; `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkikkos jäiʔ Se; `tihka ait`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest jäädeʔ Se 2. alles jääma, säilima ainult sann, taa oĺl jäänüʔ Se Kos
kaar kaara `kaara kaer `kaaruga olõ õs üvähhämist Se; oĺl kama ka ḱulʔ, tu̬u̬d tet́ti kaarost Se; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; kaarakkahriti `huhmrõh Se
`kaibma `kaibaʔ kaib kaib́ kaiba impers 1. kaevama meil kaibõtass haud ette Se Kos; mi̬i̬kkaibi `mõtsa pedäjä ala liiva koobaʔ, siss `eĺlimissääl kuu `aigu Se; mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingassai, kõ̭iḱ kaibih`hauda Se Kos; mi̬i̬mmatussih ommav`väegassuurõppliidiʔ, jälle `õkva om Mõlah, `väegarrassõk`kaibaʔ Se Kos; havva `kaibjalõ hiideti `kindaʔ käe`vaɫgõst Se; koonikkerikoh oldass nikavva om haud ka kaibõt Se 2. (labidaga) kartuleid võtma ot sa suuanik, esi olõt oodussil ja, `mõtlõkkäńgäldäkkaibat kardokit Se 3. õõnestama [me] võt́ittu̬u̬ vesimä ja kaibiʔ, siss livva lohokõsõp puu `sisse Se Kos
kakkõma kakõdaʔ kakkõss kakõśs rebenema, katkema timä om `väega `helde hińgegaʔ, a tõsõ käest kakkõ õimmidägiʔ (ei pudene) Se Kos; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos; niit́ kakõśs ärʔ Se
karameĺka karameĺka karameĺkat karamellkompvek [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos
`katma kattaʔ katt kat́t kata 1. pealt või väljastpoolt katma, peale laotama nu̬u̬k`kuukõsõ oĺlihhüä katust kattaʔ Se; poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; latsõʔ, `katkõtti̬i̬h`höstekińniʔ, ti̬i̬ olgõssäńgüh Se Kos; ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; no katõtass lastast katuss Se 2. rõivastega varustama
kavvõmbakõistõ kaugemale eih haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L
kell kellä `kellä 1. (numbrilauaga) kell `leibü iks `peeti ahoh `keĺli pite Se Kos 2. kellaaeg ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; nüüd `maatass kuvvõni kelläni ärʔ Se 3. kuljus; aisakell; kirikukell kas ilmakkeĺlildä siss `määntse kośaʔ, kelläkka iks oĺliʔ Se; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak`keĺliga sõidõti Se Ts; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh hobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se; kuk`ku̬u̬ĺjat `naatass `vi̬i̬mä, sõ̭ss `keĺli põrotõdass nii, et kõ̭iḱ järisess Se; kõ̭iḱ järisess, kuk`keĺliga `lü̬ü̬di Se
`kiäkiʔ `kińkiʔ kedägi (partitiiv langeb kokku sõnaga `keskiʔ) ~ `kiäkinäʔ 1. keegi täl kakõlust `kinkagi olõ õs Se; lää eik`kiäkittagasi noorõst Se; künneĺ jäi paɫama, näet ku saa as `kelgi arppuhastuss Se; `ku̬u̬ĺja`mõśkjat jätä äs `kiäki ilma, iks käe`vaɫgõt `ańti Se; no sünnüdä eikkotoh `kiäkiʔ Se Kos; sul olõ õihhäpe `kinkõstkiʔ Se; tulõ armmullõ naaśõst, `lat́si kedägi olõ õiʔ ja uma hüä tarõ om Se Kos| Vrd keskiʔ, kiä 2. miski
kleit́ kleidi `kleiti kleit mi̬i̬h`häädü palamisega arʔ, et jää äs `kleitigi `säĺgä Se
kuikiʔ (mitte) kuidagi [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ Se Kos
`kuukõnõ dem < kubu nu̬u̬k`kuukõsõ oĺlihhüä katust kattaʔ Se; oĺl hüä rüǵä, sõ̭ss tet́ti üt́sildek`kuukõsõʔ Se Kos
ku̬u̬p kooba `ku̬u̬pa maasse kaevatud auk, punker mõ̭nõʔ meheʔ lät́sit`tõistõ `paika, nu̬u̬ olõ õs nii `ku̬u̬põ `kaibnuʔ Se Kos; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos; `mulgi mi̬i̬śs leśat́ koobah Se Kos
kõdõ̭r kõdra `kõtra kaun `piprõh`häitseseppuustalt, olõ õik`kõtru küleh Se; pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se
küleh küljes, otsas, kuhugi kinnitatud tõbi om ka küleh (kallal) Se; timäst `kaśvi hõpõnõ puu, kulladsõ lehekküleh Se; oĺliva mul nu̬u̬ hõpõ keediʔ ja rahakküleh Se; `piprõh`häitseseppuustalt, olõ õik`kõtru küleh Se; kablallavvagu küleh ja sõ̭ss `naati sõkkamma Se; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhańnigu `tõrdo, jalaʔ all, `kõrvu olõ õs küleh Se
külm külmä `külmä ~ ḱulm ḱulma `ḱulma 1. külm, jahe, mitte soe külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvamba `väŕski Se Kos; timä harvakult küt́t, selle oĺl ḱulm Se Kos; naka aikḱulm, mul pad́ar`rõivassäläh Se; a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväpPetserihe, `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos 2. tundetu, osavõtmatu noʔ omma jo meheleminegi `väegakkülmäʔ, elokkülmäʔ Se 3. sooja puudumine, jahedus, külmus; külmatunne oo, meil `Petra `peĺgä äik`külmä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se; talvõl suurõ külmäga [naistel] `ṕuksõ olõki is jalah Se; ku ḱulm küle all, siss läḿmi nõ̭na all Se Kos; [ma] lasi ussõʔ `aknakkõ̭iḱ vallalõ, nätäĺ `aigu kõvakkülmäʔ, siss `küĺmit toroʔ arʔ Se Kos; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga `ḱavvuʔ Se
laisk laisa `laiska laisk virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal liha säläh Se Kos; makkannahha ail`laiska Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos
`laṕju `laṕju `laṕjut labidas siss ma pańni `laṕju pääle jahu ni käänähhüdi leevä `laṕju pääle Se; kiä käśsigaʔ, kiä `laṕjugaʔ, kiä mingassai, kõ̭iḱ kaibih`hauda Se Kos
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neollatsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õimmeil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aikkumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jäljju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaessuuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõlläbi maśsina ärʔ, jaahtlihattetäseʔ Se; lasõkḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺlivvanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegappaĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõllaiv, `toukap`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
liiv liiva `liiva liiv söögilaud oĺl iks liivaga mõst Se; tarõʔ oĺlim`mõskaʔ, iks liivagaʔ ja lipõgaʔ [ma] mõsi Se; piḱäppińgiʔ, nu̬u̬t`tahtsõkka liivaga `mõskmist Se P; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse Se Kos
luu/sikõʔ erakordselt ihne tä om jo luusikõʔ, olõ õihharilik sikõʔ Se Kos
`läütäm(m)ä läüdädäʔ `läütäss läüdäśs süütama, läitma kuivappirrukõsõ tuɫd läüdädä ummahhüäʔ Se
`maalõ 1. maha, maapinnale lätt süä nõrgast, siss [sa] heidäppiḱkä `maalõ Se; taa hät́ti jää äiʔ, ku `maalõ sata aiʔ Se; `vahtrõl ja haaval lät́s leht́ üteliisi `maalõ Se| Vrd `maahha 2. (maa)mulda ku `ku̬u̬ĺj a hummogu om vaia `maalõ viiäʔ, sõ̭ss õdagu pidä paṕp `ku̬u̬ĺjalõ seenesnä Se| Vrd `maahha 3. (osutab millestki loobumist) järele, maha ruttu `jäeti kańõbikasvatamine `maalõ Se; `augusti kuuh [me] `naksi jo kolʔ `vu̬u̬ri `sü̬ü̬mä pääväh, aoviideʔ jäi `maalõ Se Kos; arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ Se Kos; mul tütäŕ `ku̬u̬li, kat́s `poiga ja kat́s tütärd jäi `maalõ Se; periss rinnalit́̀si om jäänüm`maalõ, ku imä arkkoolõss Se| Vrd `maahha 4. ära tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se; veli pańd pudõli lavva pääle, ai õ̭ks jutu `maalõ (rääkis jutu ära) Se; hiidähhäü `maalõ (ära häbene) Se; aŕst võtt nahakõsõ `maalõ ja `umblõss kelse kińniʔ Se; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ Se Kos| Vrd `maahha 5. lahti ma päśti tätäl jalakõsõ `maalõ, pańni käńgidsekesekkuioma Se
muial mujal tah halhoo·sih tetä äi linna sukugiʔ, mattiiä ei muial eiʔ Se; kõ̭iḱ kaibih`hauda, muial oɫõ õs koh ollaʔ Se Kos
muido ~ muud́o 1. tavaliselt ma oĺli muido ka sääne ikonõ Se 2. vastasel korral esä tõi toṕsikõsõ `viina, muido [ma] jäänüjjaɫoldaʔ Se; `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä (taaritegemisest) Se; vanast `aeti langaʔ `ahjo `hauduma patugaʔ tuhapudru seeh, lää es ɫangaʔ muud́o `vaɫgõst Se Kos 3. muus osas, üldiselt
mõtsakõnõ dem < mõts| mets mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos
nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäkkokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
nii 1. nõnda, sedamoodi, selliselt nii rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos; nii külä latsõttuĺliʔ, sugulastõ latsõʔ ja Se S 2. nii, sedavõrd, sel määral, kel kui pereh oĺl, nii suuŕ oĺl põɫd Se; säidse tüḱkü [usse] oĺl mättä pääl kõrrah kõ̭iḱ , [ma] lahi `päähhä nii kui otsah Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ, esäl olõ õs nii halõnduist Se; sańt ni sańt, kas taa inäp kohegik`kõlbuss Se Kos 3. väljendab vahetut ajalist järgnevust 4. sidesõna: ei…ega taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se 5. konstateerivalt: siis kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se
nimeseʔ pl nimeste nimesit nimmed nimeseʔ ommah`haigõʔ, nimeste peräst [ma] saa aikkumaruisi `laskaʔ Se
noʔ nüüd a mis noʔ viga, [tüdrukud] lääväpPetserihe, `ostvassiidi sukakõsõʔ, käävähhii-haa, olõ õijjalolõ ḱulm Se Kos; no ommavvanadõkodoʔ, vanast oĺlippuhadeĺnäʔ Se Kos; vanast oĺl hädälit́̀si inäbä ku noʔ Se Kos
nädselmä/hain vesihein seo om nädselmähain, taad t́siaʔ `väegassööväh`höste Se
oh pahameelt, kirumist või vaimustust, üllatust väljendav hüüatus oh hädäkene, [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ Se Kos
oppama opadaʔ oppass opaśs õpetama mullõ opaśs uma imä ja ma eśs ka opõ, küläst saa eiʔ oppajat Se; sakka tii is maa `muɫka ṕaalt ja `taiva `täht́i ṕaalt, sinno ka iks om opat Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos; kuiss ti̬i̬ ni turagu olt, ma oppa teile Se A
`ostma `ostaʔ ost ośt osta ostma meil oĺl jo `hindäst sääl tarõ ka ostõt Se; vanast `koeti kõ̭iḱ inäbä esiʔ, siss olõ õs ostõtuisi [riideid] Se; meil oĺlippoisiʔ ilma `ahnõʔ, meil ośtikkõrvalt maad Se; imäkesel iks `tahtu us lat́silõ `ostaʔ Se; ostõdu maaʔ kutsuti `puustusõ maaʔ Se; [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ, `maalõ jättä jovva aik`kuigiʔ, karameĺkit olõ `ostnuʔ ja kõ̭kkõ Se Kos; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; kapuda oĺli umast niidist `koeduʔ, olõ õs ostõduʔ Se
pahanduss pahandusõ pahandust pahandus, tüli kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ, `hälle nii kõvastõ, et `maalõ sattõ Se; tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; a ku nakatki illahhutma, siss tulõvappahandusõʔ Se
pakko peitu; varjule, pakku hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; kumi `mõtsa lät́sissõta pakku, siss esä üteĺ et `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos; nii `naksikkõ̭iḱ pinih`haukma ja kikkak`kiŕgmä, lät́s vanasitt pujagappakku Se Kos
`pandma `pandaʔ pand pańd panõ 1. paigutama, asetama; seadma `sukmańni oĺlimmustaʔ, `proimidõ mano `pańti verrev siid́ Se Ts; kõ̭iḱ ilm sü̬ü̬, väidsega ei lõigadaʔ, lavvalõ õippandaʔ? - imä nisa Se Kos; sannalõõnat kot́ti panõ õiʔ ja tõõsõst `pu̬u̬ĺbäst ka hoia aiʔ Se Kos; makkai, midäss esä pand taa kiŕbidsä `ahjo Se Kos; ku kotoh koolõss, siss pandass `ku̬u̬ĺja põrmadohe vai `pinke pääle Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap`pantu, nüüd ommassiidikesep`pantu Se; muna [sa] kloṕidõ arʔ ja panõdõ `vahtsõlt suṕidukkardoka `ki̬i̬mä Se; pangu uih`hinda `hindälle, las ilm pand Se Kos; külmä `vi̬i̬ga pant taaŕ saiś kavvaba `väŕski Se Kos; käügu uissak`käŕknägaʔ, pangu ui `uśsi `pauknagaʔ (rhvl) Se Kos; määnest `kiŕjä [kududes] sa `tahtsõ, säänest sa pańni Se; ku tulõkah́o om, kiä rassõjalaline om, pangu uikkoheki kätt, sinnäkkohe käe pand, sinnä jääss tu̬u̬ tulõkah́otäht́ Se J; [masinatega] olõr`rätsüse `pehmess ärʔ, kos sa nu̬u̬ppanõdõʔ Se 2. heina, vilja kokku panema tü̬ü̬meheppańnippaŕõbat `haina, `riibmaʔ jäiʔ `maahha mädänemä Se 3. kiiresti kuhugi liikuma või midagi tegema 4. mingit tegevust või seisundit esile kutsuma ja oĺl jo `kiisla kohetuss pant Se Kos 5. mingit tegevust alustama, hakkama 6. salvama; nõelama; pistma mul m i̬i̬śs oĺl `kaugõl hainal ja sõ̭ss huśs pańd arʔ jala Se Kov 7. üles raiuma, üles laduma; ehitama seo saraja pańnimi peräh paɫamist Se; pańnimi siiäʔ maja Se; vanast oĺl Irboskahe pant kolppuhadeĺnät Se Kos 8. sundima, käskima olõss ma olnonnadsa·ĺnik, ma vi̬i̬l `pandnutteid Pelikov̀va hainalõ `ḱauma Se Kos; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] taha aittaha aiʔ Se Kos 9. pidama, arvama 10. teesklema 11. lisama 12. selga, jalga panema ni paṕp lät́s siss pańd põɫɫõ ette Se Kos
peĺg pelü `peĺgü kartus, hirm no olõ õihhäpü eip`peĺgü Se
perä/kõrra viimati, lõpuks a peräkõrra nakaśs `ju̬u̬ma Se; [peiedel] `kut́jat võõdõtass kõ̭gõ innõ, a `kiisla tuvvass peräkõrra vi̬i̬l Se; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
pipõŕ `piprõ pipõrd pipar pipõŕ `häitsess, `häitsess, ni satasõ `iärmekeseʔ arʔ, ni `kõtru olõki eiʔ Se; `piprõh `häitseseppuustalt, olõ õik`kõtru küleh Se
pirrukõnõ dem < pird| peerg oĺlip pirrukõsõllahuduppeeńokõsõst `väegaʔ Se; kuivappirrukõsõʔ tuɫd läüdädäʔ ummahhüäʔ Se
pliidene pliidedse pliidest paene meil om `väega pliidene, om kõva `kaibah `hauda Se
poiśs poisi `poiśsi 1. nooruk, poiss poisal oĺl ärmäk kattaʔ Se Kos; sääl Petseri pu̬u̬l om hüä paik `väegaʔ ja üt́sindä poiśs ja rikaśs maja Se Pod; a no `poissa tuĺl `ü̬ü̬sess õ̭nnõ sinnäkkoh `iśtjäʔ oĺliʔ Se S; huulõ`väŕmmisest saa aikkelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagahhulladaʔ Se Kos 2. vallaline mees peräst poiśs üteĺ: paaba`rõipõʔ, teil om ŕoon tett, atti̬i̬ppetäde et ritk Se Kos; kat́s oĺl naistõ puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos; noorõ ommatt́suraʔ, vana ommappoisiʔ, kel olõ õin`naisi Se S; ku olõ õis`siĺmi kaiaʔ, siss taa poiśs kah iks imädse pala (naise) `hindälle saa Se
`putsai pudsaja pudsajat sulg ku nimälläävä ärʔ, siss saʔ heĺoda reṕi pääl pudsajat Se; ni rebäsel kakõśs kõtt arʔ, tuĺlinnu̬u̬hhanippudsajidõga `vällä Se Kos
puustalt tühjalt, tühjana olõ õikkoto vaia puustalt jättäʔ, ku`kuuĺjaga mindäss Se; `piprõh`häitseseppuustalt, olõ õik`kõtru küleh Se
põdõ̭ŕ põdra `põtra põder ku põdõ̭ŕ lü̬ü̬ ärʔ, sõ̭ss säe kirst `vaĺmist, põdõ̭ŕ lü̬ü̬ kõrraga su surmast Se; põdra sarvõʔ ummahharalikadsõʔ Se; põdõ̭ŕ lü̬ü̬ suurõ puu pinna jalagaʔ, nii kõvastõ lü̬ü̬ Se
`põimma `põimaʔ põim `põimõ ~ `põimsõ põima sirbiga õsuma [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se; ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivahhämmessäläh oĺliʔ Se Kos; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se; `põimkõtti ilosahe tasatsõhe Se
`põlgma `põlgaʔ ~ `põlgõʔ põlg põĺg põlõ põlgama setä naist tervekkülä põlg Se Kos; `põlkõʔ kiä `põlgvaʔ Se; hiidähhiilkat, kiä mu `mõŕsat põlg Se
pää/koĺo pea; kolju täl om pääkoĺo `väegahhüä Se
ravitsama ravidaʔ ravitsass ravit́s ~ ravitsõma ravidaʔ ravitsõss ravit́s 1. söötma noorik `väega naid t́siku pidä ja `põŕssiid ravitsass Se; mis no viga elläʔ, olõ õihhobõsõ ravitsamist Se; `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; innevanast saadirahvast raviti, no ravita aiʔ, ravitass siss, ku kerigu mant tulõvaʔ Se; siss inäp pińni ravidsa aikku susi kaŕa man Se; kolm `vu̬u̬ri käve ma tedä õga päivi ravitsõma Se 2. ravima
rutumbahe ~ rutubahe kiiremini nu̬u̬h`hammõʔ, midä rutubahe vaia om, nu̬u̬ʔ ummassiin Se; läḱeʔ puśsigaʔ, saa rutubahe Se; `si̬i̬pi `pańti `rõivalõ pääle, sõ̭ss lät́s `vantamine rutumbahe Se
`räḱsmä `räḱsiʔ räḱs `räḱse praksuma mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos
sa ~ saʔ suʔ sinno ~ sina sino sinno sina, sa tohoʔ, sust nossaa kaŕuss, sa olt `vargavaht́, saa õissust Se Kos; tuĺl üt́s nu̬u̬ŕ naistõrahvass, ni üteĺ et: kas mi̬i̬ või `naadassukka (sinuga) elämä? Se Kos; ku `siuhkõ sa noorõst oĺliʔ, a no olt `hanku jäänüʔ Se; `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õihhüä inemine Se; mińni `ütless mehe˛ esäle: ma ei nakassukkas`sü̬ü̬mä, sa `haisat Se Kos; `lammõssina siiäʔ, ma lää `ussõ Se; kas suɫɫõ üt́sindä olõ õivviländ setä tarõkõist Se Kos; sa saisa siih eläjil i̬i̬h, eläjä `lätvä `viĺjä Se
sadama sataʔ satass sattõ 1. kukkuma vedelähe ripõndõllõt hällü küleh, sõ̭ss võit `maalõ kassataʔ Se; mõtsakõnõ `räḱse, ku sattõkkooba pääle suurõhhirreʔ Se Kos; timä tõrgahhut́ `hindäl tu̬u̬ sadamisega siist sälä luu arʔ Se Kos 2. langema, sadama (sademed)
sajaʔ, sg saja ~ `saajaʔ pl `saajo `saajo, sg `saaja 1. pulm(ad) sajah oĺl truuśka, kiä `mõistsõ lukõʔ (sõnuda) nõia `vasta Se Kos; [pulmalised] tuĺlinnelä jaɫgrattaga i̬i̬h ja viiśtõi·śskümme hobõst ka oĺl mu sajah Se Kos; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kelläh hobõsõl Se; ma oĺli podruśkih sõ̭sara sajah Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; meil oĺl `väega suuŕ ja rikaśs hõim, `peeti `suuri `saaju Se 2. pulmarahvass üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest, kõ̭iḱ saja `soendõdi ärʔ Se; sajal`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegappaĺlo `nõidu Se Kos; sajalõ `ańti `viina, olt (õlut), tet́ti auväräʔ Se Kos; suvõl `pańti `kõlksõhe sajaʔ Se
saŕv sarvõ `sarvõ 1. kehaosa: sarv tõõsõ reṕi lavva pääl oĺlijjo katõ sarvõga vanassitaʔ Se; põdra sarvõʔ ummahharalikadsõʔ Se 2. karjapasun
suditama suditaʔ suditass sudit́ 1. hukka mõistma; hurjutama `tiukamine om, ku tõõnõ sinno `häüstäss ja suditass, et taa olõ õihhüä inemine Se; minno arssuditagu, sudita Vasśot Se 2. määrama, otsustama mia jummaĺ om suditanuʔ, tu̬u̬d piät kannahhama Se; ku paĺlo om suditõt, ni paĺlo elät Se Kos
suidsutama suidsutaʔ suidsutass suidsut́ 1. suitsutama 2. suitsetama oh hädäkene, [ma] arhharisi suidsutamisegaʔ Se Kos
sõit sõidu `sõitu sõitmine, sõit; hoog kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos
taari/ `tõrdo taaritõrs `ru̬u̬dli `pańti taari`tõrdulõ ala, `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä Se
tamal tamala tamalat rohu sisse tallatud teerada vanast oĺliʔ haina `ti̬i̬keseʔ, nu̬u̬ oĺlikittamalaʔ Se Kos; liinah ommahhuulidsa höölädüʔ, tamalattaḿbiduʔ Se Kos
`taḿpma `taḿpiʔ taḿp `tampõ taḿbi tampima, katki suruma peräst [ma] tambõ nu̬u̬kkańõbi (kanepiterad) jälʔ `huhmrõh arʔ Se J; liinah ommahhuulidsa höölädüʔ, tamalattaḿbiduʔ Se Kos; `peḱliga taḿbiti `huhmrõh nu̬u̬ kańõbi terä ärä Se
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱellat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivattettöʔ Se V; koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsekkõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nokka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) nottuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eittetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ärti latsõttu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eimmõistat`tańdsi eikkaradaʔ Se Kos; mi̬i̬ttei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinnigu tõrõldassaa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kültteku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkallarmitsama: ti̬i̬ttu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
`tervüss `tervüse `tervüst ~ `tervüt ~ `tervüist 1. tervis olõ õit`tervüt Se; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) nottuńdilõ `tervüist Se Kos; massas sada `ruublit arʔ, sõ̭ss iä sullõ mastõrah `tervüist paɫɫõldass Se 2. tervitus
tuli tulõ tuld 1. leegiga põlev tuli; lõke; tuleleek, -säde tuli `paĺli `öüd́si man Se A; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; kuivappirrukõsõ tuɫd läüdädä ummahhüäʔ Se; imäkene, ma olõ kukkatõ tulõ `vaihhõl (kahepoolses ahistuses) Se; `öüd́si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺliʔ kost läbi tuĺli `tulnuʔ Se Kos; aho suuh tulõ man küdseti nu̬u̬ppliiniʔ Se Kos; no aiass [tapetud] t́sial `vi̬i̬gaʔ haŕasõ `maalõ, a tulõgakkõrbatõh saa kõ̭kõ paŕõb liha Se Kos; Nigula `puuśli ette oĺl jäänüllaḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi, a tulõ i̬i̬st kõ̭iḱ hoiuss Se Kos; `puhksõmma iks piät tuld Se 2. valgusallika tuli, valgus(tus) mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlittuɫõʔ Se Kos; no `maatass ja suurõttulõppalasõʔ Se; vanajuudaśs tege reḱe, mu sõ̭saŕ pidä tuld Se Pop 3. tulistamine, laskmine kat́s nädälit oĺl tuli külä pääl Se Kos
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut tulõvassaarõʔ, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se
tuńn tuńni `tuńni 1. kellaaeg: tund pu̬u̬ĺtõist `tuńni `peeti `leibü ahoh Se S; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; ḱau uit`tü̬ü̬hhü mi̬i̬t`tunnõ pite, tulõ õikkodo`keĺli pite (rhvl) Se Kos; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 2. õppetund
tuńt tuńdi `tuńti tont tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ nottuńdilõ `tervüist Se Kos
tüḱä tükikaupa, tükkidena `ru̬u̬dlidõ pääle `pańti oɫõʔ, siss `pańti leib ja vesi pääle, leib `pańti tüḱä, muidu alt joosõ õihhaamist taaŕ `vällä [taaritegemisel] Se; hopõń hiit́ `auto ala, hopõń oĺl tüḱä, katõh palah Se
uja uja uia väike jõgi, oja uja ṕaal oĺl siɫd, munõvoori [ma] lät́si üle siɫɫa `uia nigu latsahti õ̭nnõ Se Kos; meil ju̬u̬śk uja niguhhabisi õ̭nnõ Se; kõ̭iḱ havvip`püüki uja veereh Se; paŕdsiʔ `t́suklõsõ ujah, haniʔ uja `vi̬i̬ri pite sööväʔ Se Kos
`uĺluss `uĺlusõ `uĺlust rumalus, lollus kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ Se
`vaihhõlõ (ruumiliselt) vahele, vahemikku `pańti `sukri `jauhkõsõppuistati leevä kiku `vaihhõlõ [paastu ajal] Se Kos; a vanast olõ õs kerigu ussõl naid `vetra, puɫgakõnõ `pańti `vaihhõlõ Se Kos; [paastupäeval] `tu̬u̬di ugurits aiast, lõigati poolõst, soolaterä `vaihhõlõ, leeväpala kaʔ Se Kos; ku `kunna `näede hämme ṕaal, üldäss, et `varba `vaihhõlõ tulõ kunnasiĺm Se; hobõsõlgi oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se| Vrd vahelõ
vana/esä vanaisa lat́silõ [ma] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos
vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kellähhobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se
virk virga `virka usin, virk; kiire tuli om virk Se; sassaikkõ̭kõ inne `viŕksega `otsa, sa `väiga virk Se Kos; virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos; ma oĺli virk `tü̬ü̬hhü Se Tr
`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära
`väŕmmä `väŕ miʔ väŕm `väŕme väŕmi värvima vanast oĺlippähnädse livvaʔ, väŕmidüjja liĺlippääl Se Sa; edimält olõ õs [lõnga] `väŕme Petserih, siss [ma] väŕme `rossõgaʔ Se Va; huulõ`väŕmmisest saa aikkelle midägiʔ, tu̬u̬ õ̭nnõ `poissagahhulladaʔ Se Kos; noorõʔ ajavakkud́rakõsõppähä, `väŕmväkküüdsekeseʔ, `väŕmvä huulõkõsõʔ Se Kos; liha`võ̭õ̭tõst väŕmiti munnõ verevä väŕmigaʔ a suvidsõpühist väŕmiti sibula`ku̬u̬rigaʔ ja kõo`leht́igaʔ Se
õdak ~ õdag õdagu õdagut 1. õhtu mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh Se Pop; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhalvas`sõitvaʔ Se Kos; `täämbä om perä õdak `ku̬u̬ĺjal kotoh ollaʔ Se 2. õhtusöök õdagust kah tu̬u̬ sama sü̬ü̬ḱ oĺl [mis lõunaks] Se Sa; saadoriga vaŕo alt śa alt võta kesvä`oĺgi õdagust lehmäle ette Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur