Seto sõnastik

ala ~ alaʔ 1. alla, allapoole üt́stõõsõ ala (järgemööda) käve latsõk‿kaŕah Se; hopõń hiit́ `auto ala Se; sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se; lat́s pahasi ärʔ ni lät́s aida ala vai kõlgusõ ala Se Kos; mehe˛esä võt́t kiŕbidsä ahost, pańd ńardsu `sisse, siss pańd reḱke `hindälle `põĺvi ala Se Kos; tä jäi `autu alaʔ Se; kardoka panõt `vahtsõlt `ki̬i̬mä, muna `sisse, esi iks seḱät kõ̭iḱ aig, muido paɫass perä ala (läheb kõrbema) Se; vanast oĺl sarahvańnil kaarusõ alap‿`pantu Se| Vrd `alla 2. alles, alale täl oĺl jo nii `väikene toṕs ikõnõ, om viiś`kraḿmi, a säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se

Täienda sõnaraamatut