Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

ainuss `ainu ainust ainuke ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos
esi/`hindä iseenese kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ Se
haarahhutma haarahhutaʔ haarahhut haarahhut́ äkki haarama [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
hapu `hapnõ hapund hapu (asi); hapnenud, hapendatud `hapnõ piimä `sisse `kastõh saikka hüäppliiniʔ Se; ku sooda oĺl, sõ̭ss tet́ti `hapnõst piimäst nisu jahugaʔ `kuurnikka Se Kos; [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕ- ju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
huhmõŕ `huhmrõ huhmõrd uhmer kańebi [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast Se Ja; kaarakkahriti `huhmrõh, `peḱliga pesseti `huhmrõh, koorõttuĺli ärkkülest suurõmbalt Se
jauh jauha `jauhha pl. n. jahuʔ jahu kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast Se Ja
kańõp kańõbi kańõpit ~ kańep kańebi kańepit kanep; kanepitera kua [poig] mere `vi̬i̬rde sõit́, tu̬u̬l oĺlikkańõbi teräʔ `karmanigah Se Kos; `aida oĺl tett kańõpit kaʔ Se Sa; kańõbi kablaʔ oĺlikkõvaʔ Se; liha süvväss, `nahka müvväss, pinii sü̬ü̬ luid? - kańõp Se Kos; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni `veet́kese vett, sai määts Se J Lisada kan´ep
kebet́sk ~ kebet́ski kebet́ski kebet́skit kangapool, kääv t́soloknahe [ma] pańni kebet́ski, seto keeli om kebet́sk Se; kebet́ski eśs [ma] tei, puinõ kebet́ski oĺl, suuŕ haŕgi täüś oĺl kebet́skit Se
keeruss keerusõ keerust kokkukeeratud osa, keere ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se
kirstukõnõ dem < kirst| puusärk kat́s kolkkülämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teikkirstukõsõ Se Kos
`koŕjam(m)a koŕadaʔ `koŕjass koŕaśs 1. korjama; koguma [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; palanukkäveʔ eśs `koŕjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; kat́s kolkkülämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teikkirstukõsõ Se Kos; poisik`koŕssi `tüt́rige käest munnõ Se Sa 2. mustrilõngu ükshaaval lõimede hulgast üles põimima, mustrit sisse kuduma mõ̭ni mõista as kutaʔ vü̬ü̬ `kiŕjä, `koŕjaki es `kiŕjä, hiit́ nii sama langa Se
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬vvaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mattiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
`käüsekene dem < käüss ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
külä- küla oma, külale iseloomulik, küla- nii külä latsõttuĺliʔ Se S; kat́s kolkkülämi̬i̬st `koŕssi eśs raha kokko, teikkirstukõsõ Se Kos; eelä õdagu oĺlikkülänaaśõp`paɫɫuisi lugõnuppaŕgigaʔ Se; külämi̬i̬śs tõi rattaʔ, tõi kodo Se; `johtu sõ̭ss külänaańe `tarrõ Se; mi̬i̬ʔ oĺli külävanõbaʔ, meil `käśti ülest kirotarrahvass Se Kos
`laskma `laskaʔ ~ `laskõʔ lask laśk lasõ 1. (teha) lubama, võimaldama nikani elät vi̬i̬l, ku jummaĺ lask Se; vaja neollatsõʔ `ilma `saataʔ, muido lasta õimmeil üteh elläʔ Se Kos; tohi is inne `lehmigi `välläl`laskõʔ, ku [ma] soe ärä hai Se; ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: `lasku ui `kaśsi läbi `jalgu Se V 2. allapoole langeda või vajuda võimaldama, asetama inne kirstu `sisse `laskmist `amtõdi kõ̭õ̭ pańgiga havvast vett `vällä Se; `kuuvna põrmandu pääle `laśti olõm`maahha Se; `hauda `laśti `lińkidegaʔ [puusärk] Se; velele laśk ḱago `siibo alt `saapa Se 3. laskuma, (pikali) heitma hobõsõl oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; nimeste peräst [ma] saa aikkumaruisi `laskaʔ Se 4. voolama panema; peene joana kallama kiĺokast `laśti käe pääle vett, `mõśti suu ja `mõśti kätt Se; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se; kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste Se Ja; hämmätüse `sisse `laśti munna vai ku kardoka pudõ̭ŕ keedeti, sinnäl`laśti munna `sisse Se 5. pidevalt heli tekitama, häälitsema 6. midagi tegema; tööriistaga töötlema mäeʔ oĺlittalvõl `iädseʔ, `vi̬i̬ga vi̬i̬l [ma] vaɫi, sõ̭ss ütest mäest [ma] lasi reḱi vai pedäjä `ossõ pääl `aɫɫa, siss jäljju̬u̬śk `tõistõ mäḱke üless Se Kos; pliini kohetuss `laśti sepägak`ḱauma Se; [ma] lasi ussõʔ `aknak kõ̭iḱ vallalõ Se Kos; siss [ma] laśsi vi̬i̬l mitu `vu̬u̬ri `ku̬u̬tõgaʔ, [odra] `handu lätt külest ärʔ Se; kaessuuŕ akań`laśti läbi saŕa arʔ, sõ̭ss `naati [teri] `viskama Se Kos; t́siga `pussõ läbi haŕastõ? - sannah läbi kerese lastass lõõnaht Se; no lastasõlläbi maśsina ärʔ, jaahtlihattetäseʔ Se; lasõkḱavvuʔ (tee kiiresti) Se 7. lööma; viskama 8. eraldama; eritama piät `tiidmä, ku sa liisna kavva piät [lambanahka parkimisvedelikus], siss lask karva `maalõ Se 9. muutma a no maduʔ oĺlivvanast inemisil `lastu `sääntsess noh `nõidusõ [loomadeks] Se Pod; sajal`laśti `soendohe, vanast oĺl iks `väegappaĺlo `nõidu Se Kos 10. kiiresti liikuma lasõllaiv, `toukap`purju, siiĺo viiĺo Se Pod 11. teha paluma või käskima ma lasi püdälä `suuhhõ `pandaʔ, nii nutsut́ verd täüś nigu üt́s pulk Se Kos; `kirvõ siĺm om `lahkiʔ, lasõ arkklepataʔ Se 12. tulistama; lasuga tapma hobõnõ tappu `määntse suurõtüḱügaʔ, või, nimä (sakslased) jo lasiv`väega `suuri tüḱkä Se; meil ka oĺl t́sasson, a sõ̭a `aigu `laśti miiniga ülest Se
lina/rabahhaja linaropsija neĺli viiś linarabahhajat oĺl, `i̬i̬spä tuĺlis`sisse, pu̬u̬ĺpühä lät́siʔ Se; innembä oĺlillinarabahhajakkõ̭õ̭ `vinläseʔ Se; meil oĺlillinarabahhajaʔ, mi̬i̬ttei velenaaśega `ŕoona Se Kos
liniḱ linige liniket ~ lińk `lińke `lińket 1. abielunaise pikk linane peakate, linik ku vanast naistõrahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle, uma lińk Se; maama üteĺ: nottäl olõ õiʔ inäp piḱkä `lińket, taa om jo vana Se; seto lińk oĺl viiś`aŕssinat piḱk Se; liniḱ`pańti pähäʔ, tet́ti `sääntsekkossaʔ Se Ts; hummogult asõma päält üless, edimäne asi liniḱ`päähhä Se; meheimäl oĺl õga päiv liniḱ pääh kõ̭õ̭, langaliniḱ Se; panda õs mullõ `lińket `päähhä, mul oĺl vinne `mu̬u̬du leier Se; a mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se 2. kitsas linane riie; linik `hauda `laśti `lińkidegaʔ Se; ma ośti `meetrikese rõivast, tei `vaɫgõst linige `rõivast `käüsekeseʔ Se Kos
`luidsakõnõ dem < luits `Maaŕa käve kat́s pu̬u̬ĺ nädälit `luidsakõsõga ravit́s ja kasõ timmä Se Kos; tsaiu seeh lät́sikkruusap`pehmest, vi̬i̬ [ma] jõi päält ärʔ, siss ku taheʔ oĺliʔ, siss sokõ `luidsakõsõga arʔ Se; sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos
läbi 1. (ruumiliselt) läbi, ühest otsast sisse ja teisest välja kańõbiʔ [ma] suŕbi arʔ `huhmrõh, tei jauhast, lasi läbi sõgla vi̬i̬l `höste, tambõ arʔ, pańni veidikese vett, sai määts Se Ja 2. otsas, korrast ära kuppoḿm satass, siss om kõ̭iḱ läbi Se Kos 3. tõttu, pärast; mingil teel, vahendusel mi̬i̬ttuĺli õ̭ks tu̬u̬ aśa läbi, et võipollaʔ võtat sa ka peremehe kodo vaittult mi̬i̬ppoolõ Se; tu̬u̬ aśa läbi joht mi̬i̬ppoolõ tulgu uik`kiäki Se 4. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti, põhjalikult sinnättaha as minnäkiʔ, vanami̬i̬śs `väega `irvelli läbi Se 5. väljendab seisundit 6. väljendab omavahelist sobimist
`maitsma `maitsaʔ maits mait́s maidsa maitsema `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; ku latsõssaikkańõbi kohho `maitsaʔ, tu̬u̬d jovva as mant `kaitsaʔ Se; prośsonat maidsõtass kõ̭kõ inne, ku olt (oled) söömäldäʔ Se Kos; mattei uudsõt, kae no võtammaidsaʔ `uutsõ `leibä Se
mi̬i̬ʔ ~ miʔ mi̬i̬ʔ ~ miʔ `meid meie, me a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; meil oĺlillinarabahhajaʔ, mi̬i̬ttei velenaaśega `ŕoona Se Kos; mi̬i̬ppu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos
nõgõ̭ĺ nõgla `nõkla 1. (metall)nõel päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti nõ̭gõĺ `rinda ja nõglat́s ka `perrä Se; kõvõrakõnõ sedä`mu̬u̬du ravvanõ nõgõ̭ĺ oĺl Se; [tööjalatsite tegemisel] `võeti kabõ̭ĺ vai `paklist tet́ti pletenits, `aeti nõgla `perrä Se Kos; paik paiga pääl, lat́t lat́i pääl, a `nõkla olõ õisseeh olnuʔ? - kapstass Se; tsuvva nõ̭nalõ tetäss kolm `t́salka `sisse ja `ümbret`tsõ̭õ̭ri tõmmatass nõglaga tsuvva nõ̭na kokko Se Kov; ku [ma] päternit koi, siss tei lina keerusõʔ, sääne keeruss pidi olõma, et nõgla siĺmäle lät́s `perrä Se; `tsäŕkmeʔ nõglaga tsusitass nigu om kost kablaga võttaʔ Se Kov 2. okas; oga; a sul noorõmb poig, taa om nigu ahv́, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se Kos; sõ̭saŕ visaśs pedäjä `nõklu `maahha, sai suuŕ mõts Se 3. nõeljas moodustis huśs ai kat́s `nõkla (kaheharulise keele) suust `vällä, mi̬i̬śs üteĺ, et kaesśoo om katõ nõglaga huśs vi̬i̬l Se
pahanduss pahandusõ pahandust pahandus, tüli kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ, `hälle nii kõvastõ, et `maalõ sattõ Se; tu̬u̬ piä es pahandustkiʔ (ei olnud pahanegi) Se; a ku nakatki illahhutma, siss tulõvappahandusõʔ Se
paśs1 paśsi `paśsi bass mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
piidakõnõ dem < piit `aknõpiidakõsõʔ, teillavvakõsõʔ, kõ̭iḱ tahvidsiʔ Se Kos
piiretüss piiretüse piiretüst piiritus ma tei hüä kõva viina ku piiretüse Se
`puhtahe puhtalt; puhtaks mi̬i̬jjätä es kohegi haina `tuusta, mi̬i̬ttei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; imä nühe `ośjuga [lüpsiku] päält ärʔ ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se S
segähhütmä segähhütäʔ segähhüt segähhüt́ korraks liigutades segama [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
sit́ik/maŕaʔ ~ `sit́ke/maŕaʔ ~ `sit́käʔ maŕaʔ pl mustsõstar [ta] haarahhut́ `sit́ke `maŕju ni segähhüt́ ärʔ, tei hapund `ju̬u̬ki Se T
tegemä tetäʔ tege teḱk ~ tegi ~ tei ti̬i̬ 1. (midagi) valmistama, meisterdama, looma `putru keedeti ni `ru̬u̬ga tet́ti Se; ku latsõt`tahtsõ, siss kaara `jauhha puistõti vi̬i̬ `sisse, tu̬u̬ oĺl moɫɫ, üteldi: teḱellat́silõ `moɫɫi Se; pao pääl tet́ti päternit Se P; aidah vilä salvõ kõrval tet́ti `mõŕsa `vaĺmist Se Kos; haŕaʔ oĺlivattettöʔ Se V; koɫmõrratta pesätteḱk Vaśso halhoo·siɫõ Se Kos; laut oĺl palgõst tett, sammõĺ `vaihhõl Se Kos; no näet tetäsekkõ̭iḱ maǵahhuss-söögiʔ Se J; mis mi̬i̬m`Maaŕa ti̬i̬ ei ärʔ, seo tege `puitsõ luhilaiva Se Kos 2. põhjustama, esile kutsuma eläjä (silmahaigus) löövässiĺmä `sisse, nu̬u̬, mis ommavav`vaɫgõʔ, sõ̭ss nu̬u̬tti̬i̬ ei nii suurt vallu Se Pop 3. harima, külvama; viljelema nokka tetäss vi̬i̬l `ritku Se Pop; `pi̬i̬te vanast es tetäʔ, vanast tetä es midägi pääle `kapstidõ Se 4. tööd, tegevust sooritama; ette võtma, korraldama; toimima imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos; tuńt um ḱaunu mu `hammõ man, `pandnuh`hammõ liiva `sisse, jummaĺ ti̬i̬ (anna) nottuńdilõ `tervüist Se Kos; mõistõta eittetäkiʔ, `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ärti latsõttu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·ńjehe, eimmõistat`tańdsi eikkaradaʔ Se Kos; mi̬i̬ttei iks tü̬ü̬ `puhtahe Se; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; `naĺja ti̬i̬nnigu naardassaa, `naĺja teku uinnigu tõrõldassaa Se Kos; vanast oɫõ õs et üt́s teḱk nii, kõ̭iḱ teḱiʔ Se Kos; kual latsõl ommasseräknä üteh, tuld teku uiʔ inne jüri`päivä Se; ku jummaĺavitass, uma `tahtmisega saa ai elläʔ, saa ei jumalalõ midägi tetäʔ Se Kos; tu̬u̬d tiko kültteku õiʔ Se 5. teise olukorda viima, muutma ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos; nakaśs mi̬i̬śs mukkallarmitsama: ti̬i̬ttu̬u̬ tõtõst Se La 6. häält, heli, müra tekitama sügüsene iä rägisäss vi̬i̬l, a keväjäne iä mugu roṕst tege Se; mul veli ka mõiśt lauldaʔ, tu̬u̬ tei `paśsi Se Kos
`uĺluss `uĺlusõ `uĺlust rumalus, lollus kua tei esih`hindäle uma `uĺlusõga pahandusõ Se
uma uma umma 1. oma; (kellelegi, millelegi) kuuluv, isiklik no om egaüt́s perremi̬i̬śs umalõ rahalõ Se Ts; tu̬u̬ möi kõ̭iḱ uma aśaʔ `maalõ Se 2. tuttav, lähedane kõ̭iḱ `tahtsõ `umma `rahvahe Se; vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põŕssid umast Se Kos 3. sama kollektiivi liige; mitte võõras ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina, `ainullõ umalõ tei Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P; ku saja lätt `mõŕsa poolõ, siss ommappodruśki `mõŕsal man, neläkeśke ja siss kumardasõ ja `laulva `võ̭õ̭rit ja umma Se A 4. umbes, ligi(kaudu) sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se
uudsõh ~ uudsõʔ `uutsõ uudsõht esmane saak; uudseleib mattei uudsõht, kae no võtammaidsaʔ `uutsõ `leibä Se
viin viina `viina 1. alkohol: viin ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina Se Kos; [ma] võt́i asuniga `viina Se 2. pl kihlused innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ. õ̭ks nii pruudi kotoh oĺl tu̬u̬. sõ̭ss kutsuti jo noid sugulaisi kah, noid mehe sugulaisi ja `ańti jo noid `ańdiid Se
voorikõnõ dem < vu̬u̬ŕ | kord, puhk är `eĺli iä, et tä mullõ sõrmõga tikahhut́, voorikõistkiʔ (kordagi) Se Kos; kua oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ (ühe korra) `viina Se Kos
väidsekene dem < väit́s esäl oĺl ka väidsekene, sõ̭ss tei lepä ossast `luidsakõisi Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur