Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 63 artiklit

abi abi aṕi abi ma oĺli velel kõ̭õ̭ abih `niitmäh Se L; paaba püdälidega `aŕstõ arʔ jala, püdälist saa aṕi Se
`aestak `aestaga `aestakka aasta säidse `aestakka [ta] oĺl kuniga poolgah Se; oĺl hämmeʔ `aestagaʔ Se Sa; timä oĺl sõ̭ah säidse `aestakka Se L| Vrd `aaśtak
au avvu `avvu 1. austus, kuulsus, au Mańnil olõ õs rikka `avvu Se; jumalalõ au, es mi̬i̬ttiiä tu̬u̬d tüllü Se L; tu̬u̬ oĺl au, ku paĺlo `lehmi oĺl Se; riśtämmäss mineḱ oĺl suuŕ au Se 2. autunne; neitsilikkus häbü ot́s õ̭ks hüä paiga, au `arma asõma Se
et ~ õt et (sidesõna põimlauses) 1. aluslauses 2. öeldistäitelauses elläi oĺl sääne olnuʔ, et `sääntse nii kui `jõuhõʔ oĺliva mustaʔ, peenikeseʔ Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ üless Se 3. täiendlauses a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 4. sihitislauses; kaudses või siirdkõnes paṕp haaŕd üldäʔ, et ei avida jumalaraamat eippühä sõ̭na, nom `põrgo poolõ mineḱ Se Kos; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et arʔ om `lindva löönüʔ Se L; kõ̭iḱ `üt́li paṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos 5. viisilauses 6. kvantumilauses paaba `aŕstsõ (jala) nii ärʔ, sai nit`tervest et seeni `aoniʔ Se Kos; nippaĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; tuhaga sai rõõvass nii puhass et rägisi Se 7. otstarbelauses päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 8. põhjuslauses [ma] võia arppuu`võismõga ussõ hińgekiʔ, õt las noorõp`puhkasõʔ Se Kos
`haardum(m)a `haardudaʔ haaruss `haardu jätkuma eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L
habõlõma habõldaʔ habõlõss habõĺ sõnelema, tülitsema a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos
halu halu hallu valu(tunne) puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; kes vanast pümmesoolikut `tiidse, `ku̬u̬li ni `ku̬u̬li, halu ni halu Se; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Pelikov̀va, sääl vanainemine määnegis sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov| Vrd valu1
hauǵ havvõ `haugõ havi, haug `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se Ts; massaʔ omma havvõl `väega hüäʔ Se Pod; havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; üt´s külämi̬i̬śs jo rihidsä man ja kaess, kas mi̬i̬ʔ rihitsäh om määnest `haugõ Se; hauǵ sinksahhut́ sääl rihidsä siseh Se
`hilkam(m)a hilgadaʔ `hilkass hilgaśs hiilgama, läikima kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L
hopõń ~ hobõnõ hobõsõ hobõst hobune meil oĺl hüä hobõnõ, t́akk hobõnõ Se Sa; hobõsil kuldkelläkkah kõ̭iḱ pääl, kulladsõ ravvakkõ̭iḱ jalah Se; hopõń lei pakko Se Kos; virgal hobõsõl jalahhanguh, laisal iho säläh Se Kos; kat́s `tuńni või eihhobõsõlõ `andajjuvva eik`kaaru, ku hopõń hämm om ja kost sõidust tuĺl Se Kos; iɫɫośs oĺl külʔ ku hobõstõgak`keĺliga sõidõti Se Ts; esäl oĺl üts vana hobõsõpalakõnõ Se L; latsõ `aiva hobõsit `nurmõ Se Ja
häbehhüseʔ pl häbehhüste häbehhüisi naise välimised suguelundid, häbemed eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
jummaĺ jumala jumalat 1. jumal mi̬i̬ʔ ei saaʔ ilm jumalaldaʔ üle olõ kõrrõ minnäʔ, ku jummaĺ eittiiäʔ Se; meil linarrabaduʔ, linakkõ̭iḱ `katsa käänedüʔ, jumala jaku pääɫ suuŕ linarõuk Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; jumalalõ au, es mi̬i̬ttiiä tu̬u̬d tüllü Se L; jummaĺ hoiakkas seräknit olõ õi üteh, latsõttuld teku uiʔ Se 2. ikoon inne lihavõõdõt nätäĺ `aigu, tu̬u̬ kutsutass urbõpäiv, siss tuvvass urbõkõisi `tarrõ ja pandass jumala ette Se Kos; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se 3. hüüatustes; kivinenud väljendites ku `sanna `mińti, sõ̭ss `üĺti: jummaĺ seḱkä sannakõnõ, ku sannast `tuĺti, `üĺti: jummaĺ avida. ku külveti, sõ̭ss `üĺti: õ̭ńnistaʔ jummaĺ, a `vasta vaia üldäʔ: annajjummaĺ. ku niideti, `üĺti: jummaĺ aṕpi, `vasta vaia üldäʔ: avitagujjummaĺ Se Kos; koolipoisi arvulitseʔ, jummaĺ kuppuŕoh oĺliʔ Se Ts; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgi paṕi jaost Se Kos
`jäämä jäiäʔ jääss jäi 1. kuskil või teatud seisundis püsima; teatud seisundisse sattuma, muutuma, saama kiä `jõiõʔ ja kuĺadiʔ, nu̬u̬jjäiʔ kodo Se; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L; sa vinne ki̬i̬lt mõista aiʔ, sa `jääde hät́ti Se; lammass võt́t umavviɫɫakõsõ `śaĺga ja lät́s `kõ̭õ̭ga edesi, jää äs tarrõ es kedägi Se Kr; `lambaʔ, noid tiiäʔ es `kiäkikkos jäiʔ Se; `tihka ait`tü̬ü̬hhü minnäʔ, ku [sa] `iltsest jäädeʔ Se 2. alles jääma, säilima ainult sann, taa oĺl jäänüʔ Se Kos
`kaema kaiaʔ kaess kai 1. vaatama üt́s tark kai mu käe pääle ja otsa pääle kai ja üteĺ: sa jäät suurõ `murrõ ja vaiva `sisse Se Pop; timä `õkvakkukkiräst kaess, täl tulõva nu̬u̬s sõ̭naʔ nii `loohvkahe Se; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; paṕil poig ja tütäŕ lät́sississ `iɫma `kaema Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; angõnnigu meile vanast `ańti (peksti), sõ̭ss kaekku lää eikkülä `aidu pite latsõvvidelemmä Se Kos; ka nii, jumala teno, kaeʔ, üt́s (põrsas) jo `omgippaṕi jaost Se Kos; kabo kaess `kaartõst, `siĺmi pilost pilgutõllõss (rhvl) Se; meil ei või vannami̬i̬st `laskõʔ `nu̬u̬ri eläjit `kaema, tollõst saa nii ruttu siĺm Se; ku [sa] takah `kaedõʔ, ku umaʔ lääväʔ, sõ̭ss saa `väega iḱäv elläʔ Se P 2. valvama suuŕ kari om, makka neid `ümbret`tsõ̭õ̭ri jovva õik`kõ̭iki ärkkaiaʔ Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 3. külastama 4. hankima, otsima
kavvõmbakõistõ kaugemale eih haaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä Se L
`ketram(m)a kedradaʔ `ketrass kedraśs 1. ketrama na kõ̭iḱ sääl `ketraseʔ Se Va; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 2. vahetpidamata ühest kohast teise liikuma
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehekkõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kulla ~ kuĺla armas, pai kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L; kullallatsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se Kos; ma olõ kõ̭kkõ nännükkuĺla tütäŕ Se Kos
kunigass kuniga kunigat kuningas timä oĺl säidse `aaśtakka kuniga poolgah Se; mul jalaʔ oĺlinnigu kuniga kasuga seeh noidõ villakidõgaʔ Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L; sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arnnaaśest Se Kos; tu̬u̬ sõ̭saŕ `eĺli tu̬u̬ kunigapujagaʔ ni tu̬u̬ kunigatütäŕ sai toolõ velele naaśõst Se Kos; tõõsõssõ̭sarõkkõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ, nimäppinitivä kunigapuja naist Se; ku tu̬u̬d vanna `aigu pandasi no elämä siss [ma] kumardasikkunigalõ kümme `vu̬u̬ri `jaɫga, taha aittaha aiʔ Se Kos; tiiä äinnaid kunigit tehnädäkkui taa hüä elo üle Se Kos
kõ̭gõ1 1. pidevalt, alati, ikka a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 2. täiesti, täielikult| Vrd kõ̭õ̭13. (väljendab ülivõrret) kõige koŕv (seljakorv) `pańti `höste ja kõ̭gõ paŕõmbit `hainu `täüś Se; kusõkaɫa om kõ̭gõ magusap Se 4. väga, päris, täiesti| Vrd kõ̭kõ, kõ̭õ̭1
kõ̭igildõ igati, igat moodi nüüd om kõ̭igildõ `keŕgep elläʔ Se; jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, ma kõ̭igildõ peesüdä Se L
käŕrin kärinä kärinät kärin a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L
külä külä küllä 1. väiksem maa-asula: küla kat́s nädälit oĺl tuli (tulistamine) külä pääl Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L; meil oĺl küläüt́ine maa Se Kos; vanast oĺl Trubal suuŕ külä, kõ̭iḱ kari käve külä ütte (külakarja) Se Kos; mi̬i̬kkülä oĺl rahulik külä Se Kos 2. (hrl sisekohakäändeis) külaskäik, küllaminek oo, tu̬u̬ [piimaliud] õ̭nnõ `vi̬i̬di `küllä kośtist Se S 3. külarahvas külä koŕaśs pääkaŕussõllõ `palka rahagaʔ ja leevägaʔ Se; vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
latsõkõnõ dem < lat́s tulgõ iks ülest latsõkõsõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ʔ tetäʔ om Se Kos; hummogult `tahtu us tu̬u̬d latsõkõist ni `varra üless aiaʔ Se Kos; [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; misti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama
`lindva `lindva `lindvat rabandus, lendva puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse, siss `üĺti et ar om `lindva löönüʔ Se L
läbemä läbedäʔ läpess läbesi kärsima, maldama no läbetä eikkütsäʔ `leibä Se; kiä läpess, tu̬u̬ tulõ `puhtilõ, kiä läpe eiʔ, tu̬u̬ tulõkka õiʔ Se; vanast läbetä äs `viina juvvaʔ, vanast ostõti maid Se; eläjiid kappiät et läpe eim`maadaʔ Se; [ma] es läpek`ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii kes sis läbesi minnäʔ Se L
`lü̬ü̬mä lüvväʔ lü̬ü̬ lei ~ `leie 1. lööki, hoopi andma või saama saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ, `lü̬ü̬mist tä es lü̬ü̬ Se; minttiiä, kes `akna hukka lei Se; tu̬u̬ `kuuvna oĺl kõva aɫt, siss ku koodiga [ma] `leie, siss kumisi õ̭nnõ Se; tuĺlillehmäkkodo, sõ̭ss kõ̭igil `palmõʔ sälä pääl, joonõʔ, `poiskõsil oĺl lü̬ü̬d lehmäle Se 2. löömisega külge või alla kinnitama, kokku klopsima sügüse `lü̬ü̬di hobõsõlõ taĺvravvaʔ ala Se 3. püüli tegema (veski seadmetes raputatakse jahu läbi õhukesest riidest pükstetaolise koti) meil `mińti `Vahtsõl̀iina `püüdlit `lü̬ü̬mä Se 4. terariistaga töötlema löögelleheseʔ (raiuge lehtsed oksad) ja mi̬i̬ppanõ hainarualleheste pääle Se 5. löögiga heli tekitama kõ̭iḱ järisess, kuk`keĺliga `lü̬ü̬di Se 6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema; mängima, taguma `naakõ `määtsikkä `lü̬ü̬mä Se; mi̬i̬l lei kumanit̀sa sügüselt Se; piĺl ka lei iks `väega `jaɫga piteh (pani jala muusikarütmis liikuma), ku polkat mäńgiti Se; imäl lööväkkundsattuld, nii tege tü̬ü̬d Se Kos 7. hooga liikudes paiskuma 8. kuhugi pistma, `t́siakõnõ lei paṕilõ pää `jaɫgu `vaihhõlõ Se 9. järsku uude seisundisse viima, mingisuguseks muutma, midagi tekitama piḱk (rästik) pańd jala arʔ ja lei hälvätüse mano Se V; agu `piḱne kärähhüt´ inne, nii lei aida paɫama Se Kos 10. järsku muutuma, kellekski hakkama, mingisse uude seisundisse üle minema; järsku ilmuma, tekkima hopõńlei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; paĺloss tä elläs`saaki is, lei tiisikuistõ, `ku̬u̬li arʔ Se; puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L; mul minev`aaśtaga siiä sarna `sisse, siĺmä `sisse lei eläjäʔ Se; `võtkõ egäüt́s `tunglõkõnõ jaanitulõlt ja tsusakõ `kapstihe, sõ̭ss lü̬ü̬ üi sügüse `kapstilõ `vaklu Se Kos; lööväkkaris`sisse, `lõikasõ villaʔ arʔ Se Kos
mia ~ miä mink midä ~ mitä (partitiiv langeb kokku sõnaga mis) 1. mis tu̬u̬d tiiä eiʔ, mink üle (mistõttu) noid `päivi ni `väigappaastõti Se; mul oĺl hüä lehm, tälle vai midä `andnuʔ, timä `paŕkõ kõ̭iḱ Se; mia oṕit, oṕit hinele Se; mia ti̬i̬t, tu̬u̬d näet Se Kos; mia elämäldäʔ, tu̬u̬ nägemäldäʔ Se; latsõllasõ õs esäl midägi imäle tetäʔ, larmaśs `suuga mia (nii palju kui) larmaśs Se; vanõmba panõ õs `ku̬u̬li ja mingass (millega siis) tu̬u̬ oĺl `pandaʔ Se L; mingassa `eihtät [hooneid], mingassat`ti̬i̬de? Se; a mul olõ õik krev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos; rahakõist oĺl veid́o, `viina olõ õs `minka `ostaʔ Se; mul om `papriid kah, mingattuld läüdädäʔ Se; vanast oĺlis`sääntsep`puitsõp`peeĺkaʔ, `minkatteŕri visati Se; vanast mõ̭ni `vaenõ `lät́ski räbiguga mehele, olõ õs `säŕki `minkast kutaʔ ni tetäʔ Se; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütä: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos| Vrd mis 2. kes 3. miski ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä `võidaʔ Se Pod; saṕp lastass pudõlahe, ku midä arppalotat, sõ̭ss `tu̬u̬ga võiat Se| Vrd `miäkiʔ 4. suvalisust väljendavas ühendis miataht
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
muidogiʔ ~ muidokiʔ muidugi ku suuŕ si̬i̬ń oĺl, siss muidogi [ma] arppoodi iks Se Kos; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
müŕrin mürinä mürinät mürin a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ, et kõ̭gõ habõldi ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L
nakkama ~ nakama `naadaʔ ~ nakadaʔ nakass ~ nakkass nakaśs ~ naaśs hakkama `naakõ varahhappa hummogu `kaŕ ja `mõtsa ajama Se; linaga utat maad ja `hernega `väega utat maad, naka ai midä kasuma Se Sa; `naksi ma halhoo·si `tü̬ü̬hhü `ḱauma Se Kos; vanass läät, ei naka imp nägemä, naka imp `kuuldma, kõ̭iḱ tulõva hädäkkokko Se; mis siss saa, ku jälʔ `naatass takah ajama Se Kos; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
niit́2 niidü `niitü (looduslik) heinamaa koh oĺlivvesidse niidü hainamaaʔ, [ma] pańni lakad́siʔ `jaɫga Se; suuŕ niit́ oĺl vaaluh Se; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; otsani mõtsa seeh oĺl suuŕ niidüpaɫa Se
palakõnõ dem < pala kõ̭iḱ `aknakõsõʔ `määntsest lavvapalakõsõst ja hirrest [ma] tahvidsi `vällä Se Kos; ma olõ vana inemise paɫakõnõ, kiä jo surmaga `võɫgnik Se Kr; esäl oĺl üt́s vana hobõsõpalakõnõ Se L; [ma] tuĺlippaɫakõsõ (veidi, pisut) maad arʔ, siss `seie Se
`perrä 1. (ruumiliselt) taga(pool), järele, taha havvõ `aeti pää lõpussist nöörä `perrä Se V; mul vana viiso nõgõ̭ĺ om, toolõ `kuḿpihki aja langa `perrä Se Kos; kõvõra jalaga t́sura laśk iks pu̬u̬ĺtõist pu̬u̬ĺtõist takast `perrä (lonkajast) Se 2. (ajaliselt) hiljem, pärast(poole) imä `ütless lat́silõ i̬i̬st, latsõʔ `ütlesep`perrä Se 3. kõrvale 4. järgi, alusel, vastavalt; eeskujul põrna `perrä `kaeti, et kas keväjä saa pad́õb lumi vai saa sügüse Se 5. alles, säilinud 6. osutab hangitavale objektile mehe˛esä lät́s Pelikov̀va `hainu `perrä kat́skümmend `versta talvõl Se Kos; koh oĺl nulganaanõ jäi `haigõst, `pańti hopõń ette, jäl hilläkeiste tsõdsõlõ `perrä Se Kos 7. väljendab heakskiitu haivasski kitt `perrä (aevastus keset vestlust näitab jutu tõepärasust) Se Kos 8. osutab kontrollimisele või väljaselgitamisele omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L
perä/kõrra viimati, lõpuks a peräkõrra nakaśs `ju̬u̬ma Se; [peiedel] `kut́jat võõdõtass kõ̭gõ innõ, a `kiisla tuvvass peräkõrra vi̬i̬l Se; eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, kulla latsõkõsõʔ, peräkõrra nakasõʔ häbehhüse `vällä tulõma (liiga lühikestest riietest) Se L
poolk poolga `poolka polk esä oĺl sõ̭ah, säidse `aaśtakka oĺl kuniga poolgah Se; kuniga poolgah hobõsõ `hiĺksivaʔ Se L
praaśnik praaśnigu ~ praaśniga `praaśnikku ~ `praaśnikka õigeusuliste külapüha, pidu sügüse oĺl üt́s praaśniga päiv, kutsutass viiśeńa Se; kapst`maaŕapäiv om keväjäne praaśnik Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivappaṕik`küllä Se L
puĺlikõnõ dem < puĺl puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
`suńduss `suńdusõ `suńdust kohustus, sund [ma] es läpek `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs nii Se L
suvi suvõ suvvõ suvi timä suvõ käve kaŕah Se; niid́siviiso oĺli paiukoorõst, noid `peeti jo suvõl õ̭nnõ Se; keväjä pańd huśs ärʔ, ni inemisekene kõ̭iḱ suvi `põśsi Se; võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi arssuvõgaʔ Se L
sääne `sääntse säänest selline `sääntse mot́sila oĺlikkaibõduʔ, lina mot́silaʔ Se; teeda oĺl `väega kuri, mehe˛esä, aga imä oĺl ka sama sääne Se; ru̬u̬ś oĺl sääne, et ai `sääntse `haigõ ülest Se; timä saa õs kodo minnäkiʔ `sääńtside `ehtidegaʔ, `sääńtside `kraamõgaʔ Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et, kõ̭gõ habõldi Se L; mõ̭ni mõista as kutak`kiŕjä, tu̬u̬ kudigi `sääntserrasuraigaʔ Se; lasits um sääne illośs, `vaɫgõkõnõ Se Kov; säänest kaŕust mat`tihka aikkodogi viiäʔ, `sääntsele kaŕussõllõ olõ õissüvväki midä `andaʔ Se Kos
talo talo tallo talu üt́s hulguss `eĺli śaal naidõ talla pu̬u̬l Se A; ütel talolgi olõ õs hainamaad lähebäl Se Kos; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve Se Kos; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst, tu̬u̬ om talo, ku kõ̭iḱ tetäss umah kotoh Se Kos; kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kaʔ et kõ̭gõ habõldi Se L; tulgõʔ iks `maia madaluisi, tulgõt`tassa mi̬i̬ttalolõ (rhvl) Se
taĺvinõ taĺvidsõ taĺvist talvine taĺvinõ vasigakõnõ oĺl Se L
`tapma tappaʔ tapp taṕp tapa 1. tapma, surmama no om kat́s inemist, siss ka tapõtass suuŕ t́siga `maahha Se Kos; hopõń oĺl üte puu kõrval, saiś, oĺl jäänüt`tapmaldaʔ Se Kos; t́siassügüselt kõ̭õ̭ tapõtasõʔ Se Kos; siss [nad] võt́iva rehe parrõ, siss `naksiva timmä `mütmä, taṕiva arʔ siss Se; `tütre mul mi̬i̬śs taṕp ärʔ Se Tr; kat́s sutt tapõti talvõ jaoh Se V; `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L; tu̬u̬ avaĺd arʔ, et ilmaśalda [ma] taṕi sõ̭saramehe arʔ Se; kaśs om kõva (visa) tappaʔ, kaśsil eillää niipia hińg `vällä Se 2. füüsiliselt või vaimselt kurnama [ma] taṕi är hinnäst tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Se Pod
`ti̬i̬ńmä `ti̬i̬niʔ ti̬i̬ń`ti̬i̬ńe ~ `ti̬i̬nse teeni (elatist) teenima; ametis olema parhilla kerikoh kah olõkii `poiśsi `ti̬i̬ńmäh Se; tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L
tooross ~ toorośs toorossa toorossat kirikuteener nokka om toorośs kerikoh Se; koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivappaṕik`küllä, siss pidi tooross ka üteh oɫõma, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L; tooross and paṕilõ kadinitsa kätte Se
tuim tuima `tuima tuim, tundetu jaɫaʔ om tuimaʔ ja külmäʔ, niäppeesü üiʔ arkkah Se L
tülü tülü tüllü tüli, riid maʔ eittüḱüttülü pääle Se Kos; peräst lät́simi mehegat`tüllü Se La; jumalalõ au, es mi̬i̬ttiiä tu̬u̬d tüllü Se L; mõ̭nõh paigah `mińti `tüllü ka vi̬i̬l Se; pettäk ka võit, petännigu takah tüllü tulõ õiʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ Se
vadsa/kot́t kott, millesse karask pandud koh praaśnika oĺlivaʔ, tuĺlivappa ṕik`küllä, muud anda as, ku vadsakõnõ, `pańti kot́ti, tooross pidi vadsa kot́ti `kandma Se L; ku `istma `mińti, siss `võeti vadsakot́t ja piimäliud kah Se
vanõmb vanõmba vanõmbat 1. kirikuteener omma kerigu vanõmbaʔ vai toorossaʔ, kerigu `perrä `kaeja muidoki Se L 2. pl vanemad [ma] es läpe `ku̬u̬li minnäʔ, `suńdust olõ õs ja vanõmba panõ õs Se L; [lahkumisel vanematekodust] siss kumaŕd tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ, siss ańd suud ja jät́t jumalagaʔ Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä, siss kumaŕd jäl tu̬u̬ `mõŕsa ni kosilanõ `jalga noilõ vanõmbilõ Se; kui vanõmbaʔ `üt́liʔ, nii tuĺl meil sõ̭nna kakkullõldaʔ Se Kos; vanõmba iks ańniva puhada lat́sil Se Ja; mi̬i̬vvanõmba ju̬u̬ us, mi̬i̬vvanõmba suidsuda as Se Kos
vasigakõnõ dem < vasik taĺvinõ vasigakõnõ oĺl, jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
võso võso võsso võsa võso `raoti `maalõ ja tu̬u̬ võso `kuivi arssuvõgaʔ Se L
`võtma võttaʔ võtt võt́t võta 1. enda kätte (suhu jne) või kättesaadavusse toimetama, haarama pidoniga iks võõdõti `taari üteh hainalõ Se; nä `võtsõ `ümbrekaala üt́stõist ja ańnissuud Se; `võtkõ noh, roobahhutkõ `peiu [marju] Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; ku sattõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos 2. selga või jalga panema 3. (kinni) püüdma, tabama, kätte saama 4. kellegi kasutusse, omandusse või hoolde toimetama või suunama määne `mõŕsa mõista as i̬i̬st üldäʔ, toolõ võõdõti sõ̭ss sõ̭naline i̬i̬st`ütlejä Se P; selle võta as `ańdit hüäst, et kosilanõ `tahtsõ võttaʔ, a vanõmba es tahavvõttaʔ Se; a paṕil oĺl siss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; tütäŕ oĺl kodo`võt́ja ja [mees] tuĺl taha kodoväüss Se; võt́imi puuda `jauhha `võlgo Se; es olõvvanast `ṕuksa, noʔ võõdasõ `vaɫgõʔ ṕuḱsiʔ tuvvasõtturust Se Kos; milless võõdõtass naańe? Se Kos; võõrass külessmaad inemine naaśs `kitmä, kosilanõ `uskõ ja võt́t `arkiʔ Se Kos; sõ̭ss võõdõti võõrassimä, tu̬u meid ̬ kasvat́ Se Pop; [tal] oĺl Petserehe võõdõt (üüritud) `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ Se; siss `pańti toolõ vanalõ naaśelõ latsõ`vasta `võtmise i̬i̬st [raha], õga üt́s pańd ni paĺlo ku pańd, tu̬u̬ kutsuti paabaraha Se 5. midagi (kiiresti) toimetama, tegema (hakkama) üt́s inemine võt́t laulu i̬i̬h, sõ̭ss tõõsõʔ jäl `üt́li takah ja joosi `tsõ̭õ̭ri`pü̬ü̬rä Se Sa; üt́s läśknaańõ oĺl, sõ̭ss tu̬u̬ võt́t külä kaŕa `hoitaʔ Se Kos 6. eemaldama, kõrvaldama imä `ośjuga nühe päält arʔ nüśsigu ja seest kõ̭iḱ, noidõga võtt `väega `puhtahe Se Sa; huśs puri `varbalõ ja mi̬i̬śs lät́s Peliko v́va, sääl vanainemine määnegis sõ̭not́ ja sai paŕõmb ja `vi̬i̬lgi sõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov 7. üles tõstma ku sa külbäde külbüvakk kaalah, sa võttu ui `mütsügi maast arʔ, nii `rühkek`külbäppõld arʔ Se 8. millekski muutma või tegema 9. hävitama, rikkuma 10. mõju avaldama, toimima; suutma näet, kui lehmäle tu̬u̬ `piḱne võtt `sisse (sai pikselöögi) Se; tütäŕ `väega `tahtsõ oṕpiʔ, a `pääkene es võtaʔ (ei saanud aru) Se 11. jooma ma inäp no võta õiʔ `viina, `nõrkuśs tulõ pääle Se 12. teenima, (raha) saama mi̬i̬śs ka oĺl sääne kehväne, tu̬u̬ ka jovva õs määnest `paɫka võttaʔ (ei suutnud palju teenida) Se 13. omaks võtma vot peräst iḿmiss es võta uḿmi `põrssid umast (hakkas poegi vihkama) Se Kos 14. kirumisvormelis 15. muud no `võetass kõ̭õ̭ verd, tetäss vere`vatsku Se Kos; tsuvval `kundsa võt́t (hõõrus) mulgu, [ma] pańni paiga pääle, siss jälkkäve Se; võõdõti horka uśs vaɫɫalõ, [ma] `uiksi koɫʔ `vu̬u̬ri `truupa Se
võõrass ~ võõraśs `võ̭õ̭ra võõrast 1. tundmatu, võõras; teisele kuuluv vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos 2. tundmatu inimene; mitte oma pere liige; külaline tõõsõʔ sõ̭sarõtteeneväʔ võõrast Se L; lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ Se; ku uḿmi `lat́si ei olõʔ, siss massa aiʔ ahnidaʔ, oh jummaĺ, `võ̭õ̭rilõ habõldaʔ Se Kos; innemb uma olinõ, ku võõrass `võismõnõ Se
`vällä 1. (seest) välja; väljapoole; kodust ära; õue eihhaaru rõivast kavvõmbakõistõ, häbehhüse jääväv`vällä (nähtavale) Se L; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ olõ õittalo, ku and `vällä `präätüst Se Kos; pu̬u̬t́ kivitarõst `aeti `vällä ja puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos 2. väljendab tegevuse lõpetatust: ära
väristämä väristäʔ väristäss väriśt väristama puĺlikõnõ jäi `haigõst, väriśt ja lei halu `sisse Se L
västäŕ `västrä västärd västar, ahing `haugi tapõti `västräga niidü pääl Se L
üleväh 1. üleval; kõrge(ma)l meil [ikoon] noḱkittarõh nulgah üleväh Se Kos 2. ärkvel, jalul ketso [ma] võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L 3. muud mat`tehnä õdagu `ilda ja hummogu `varra, et minno riigi poolõst `peetäss üleväh (aidatakse majanduslikult) Se Pop; suvidsõpühist `laotõdi häɫɫ ärʔ, talvõl olõ õs üleväh (üles pandud) Se
üśk üsä `üśkä süli, üsk ütel naaśel latsõkõsõ [pikne] taṕp ärʔ `üśkä Se; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; viiś last imäle mahass arʔ `üśk ä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; imäle leeväpät́s `üśkä ja esäle jummaĺ `üśkä (setu pulmakommetest) Se
ütte/ kokko kokku [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L
ü̬ü̬ ü̬ü̬ ü̬ü̬d öö [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; [tal] oĺl Petserehe võõdõt `koŕtin, siss oĺl Petserih ü̬ü̬d ärʔ, tulõ õs kodo Se; kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se; meheimä üteĺ, ku egäüt́s nikavva `tehnäss, siss saa õippoolõni öönissannast `vällä Se Kos

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur