Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

`astma `astuʔ astuss `astõ ~ `astsõ astuma; kõndima mul nakaśs siin põiõ otsa man lobisõmma, ku ma `astõ nii `t́solksõ õ̭nnõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; esä sõ̭ss astuss ti̬i̬d piteh, puttu kaśs `vasta Se Kos; ku [sa] astudõʔ ja ku sõ̭ss jaɫg niksahhass, sõ̭ss vai nõrgahha `maahha Se Kos; vanul õ̭ks apaŕ `astminõ, vanul käpe `ḱauminõ (rhvl) Se Kos
hain/alosõ/tõbi närvihaigus lapsel (kui ema kohkus, nähes ussi raseduse ajal) ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; hainalosõ tõpõ no iks om, lat́s `pääga kisk ja raputass ja siss ommassõ̭naʔ ja [nendega] aja mant arʔ Se Kov; siss ku `löüti hainalosõ keśe, siss `laśti tu̬u̬d `savvu [ussihaigusega] latsõlõ, oĺl hainalosõ tõbi `kaonuʔ Se
hatt hata hatta 1. emane koer 2. sõimusõna (liiderlik naine)
imä imä immä 1. lapse ema; emaloom viiś last imäle mahass arʔ `üśkä, a viiele latsõlõ immä maha aiʔ `üśkä Se; uni magusap mett, a ahi `armap immä Se Kos; kolm `aśja om, mitä om rassõ `täütäʔ: jumalat paɫɫõldaʔ, `võɫga tassoʔ ni immä essä ravidaʔ Se Kos; pujassaava inne `ilma ku imä? - haina ruaʔ, kuhi Se Kos; oĺl vika minijide man, oĺl vika iḿmi man Se Kos| Vrd ime 2. kõnetlussõna: ema; vanaema; vanem naine 3. särgi pihaosa `hammõ imä ni `hammõ `käüse oĺlillinadsõʔ Se Kos; `hammõ imä `rõivakõnõ vai määne taht ńardsukõnõ Se
itse itse itset ristiema; vanem sugulane riśtämm `omgi itse Se; esä sõ̭saŕ kutsuti itse Se; kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
kabõhhinõ kabõhhitsõ kabõhhist noor neiu, naine
keśk/paik keskkoht `ku̬u̬rma i̬i̬h, `ku̬u̬rma takah, hobõnõ vidä keśkpaigah? - (naine tassib kaelkookudega vett) Se| Vrd kest-
`ku̬u̬rma `ku̬u̬rma `ku̬u̬rmat koorem latsõ hällükenegi oĺl `ku̬u̬rma perä `küĺge köüdet Se; `ku̬u̬rma i̬i̬h, `ku̬u̬rma takah, hobõnõ vidä keśkpaigah? - (naine tassib kaelkookudega vett) Se; `ku̬u̬rma päält kukahtu nu̬u̬ʔ oɫõm`maahha ni eśs ka `maahha Se Kos
matõma·tika matõma·tika matõma·tikat matemaatika kulõ itse naaśõkõnõ (ristiisa naine), śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
naańe naaśe naist 1. naine, naisterahvas naańe `omgi salumsiga i̬i̬st parhilla kerikoh Se; kat́s oĺl naiste puhadeĺnät, üt́s oĺl `poissa puhadeĺnä Se Kos 2. abielunaine, abikaasa; kaaslane sõ̭saŕ lät́s kunigapujalõ arnnaaśest Se Kos; ma võta arssinno naaśest Se; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺj a `pääga üle tarõ vai üle moro Se; naańe koolõss, sann palass (kahju on ühesugune) Se; a paṕil vanast olõ õs `õigust naist pitäʔ, a paṕil oĺl sõ̭ss tu̬u̬ naańe salahuisi võõdõt Se Kos; languʔ ommappuja naaśeesä ja naaśeimä Se; tulõ armmullõ naaśest Se Kos; kes naarahhut arʔ mu `tütre, toolõ anna `tütre naaśest Se
naaśekõnõ dem < naańe| (abielu)naine kulõ itse-naaśekõnõ, śoo vü̬ü̬kudamine om hullõmb ku matõma·tika Se
naiste/rahvass naine ku vanast naisterahvass `ku̬u̬li, sõ̭ss `pańti liniḱ, katõti pääle uma lińk Se
noorik noorigõ noorikõt äsja abiellunud naine, noorik kiä lät́s `kaejat́silõ, toolõ pidi noorik `andma vü̬ü̬ Se; [ma] mälehtä, ku jossai noorikõss, siss sai `saia viländ kütsäʔ Se; inne ku jo vakk lät́s takah, siss inne lät́siʔ noorõʔ, inne vakka säittu̬u̬ noorigõ asõma arʔ Se Kos; vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos; ma ti̬i̬ iks tsõõrikidõ nõ̭nnuga tsuvvaʔ, nu̬u̬ʔ sünnüse noorikilõ ka `jalga Se Kos
vana/inemine 1. vanainimene külä oĺl `lähkesel ja sääl vanainemine määnegissõ̭not́ ja võt́t halu arʔ Se Kov; ammuss [ma] oĺli lat́s, nüüd vanainemine Se 2. vanem naine, ämmamoor
vehmeŕ `vehmre vehmerd ais ku vanast oĺl rassõ`jalgnõ naańe, sõ̭ss imä üteĺ jo: käügu ui üle ri̬i̬ `vehmre, käügu ui üle ratta `vehmre Se V; hobõsõlgi oĺlihhiireʔ, vehmerde `vaihhõlõ laśk `maalõ Se; ku [rase naine] üle `vehmre `astsõ, siss oĺl latsõl hainalosõ tõbi man Se; ku sajaʔ oĺliʔ, siss oĺl suuŕ keɫɫ ja `ümbre kaala kellähhobõsõl, suuŕ keɫɫ oĺl köüdet `vehmre `küĺge Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur