Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

illanõ illadsõ ~ `iltsõ illast hiline; hiljutine lehmäʔ jäikka `iltsõst `nüssäʔ, aig om illanõ Se; tiiäkkas `Maaŕa ka ĺatt taa varahhitsõga (varase bussiga) vai ĺatt `iltsõpaga? Se Kos; ütekkadaja maŕa ommaʔ `iltsõmpaʔ, nu̬u̬ saavassügüsetseh jaoh `vaĺmist Se Kos
kua2 kua kuvva 1. kes kual olõ õs `lat́si, siss sääl oĺl puhadeĺnä Se; üt́s uma külä inemine opaśs `lat́si, taɫɫa piteh käve, päivi kat́si kua pu̬u̬l oĺl ku̬u̬ĺ Se Kos; kiä kink poolõ sõ̭ss lät́s, kiä kua poolõ lät́s Se 2. mis, milline, missugune; kumb kua oĺl kõhn talo, siss olõ õs hobõst kah Se Kos; tu̬u̬d olõ õs kunagi, et mi̬i̬vvaest t́sirgu vai `puuśli `mu̬u̬du oĺli, et sõ̭nna `kualõ (teineteisele) `ütle es Se Kos; `kuvva `maia haŕoʔ harinasõʔ, śaal oldass otsani hädäh Se Kos; kual latsõl oĺliʔ rinnah haŕasõʔ, ni köhe, siss `vi̬i̬di `sanna Se P; `võeti jaani`hainu ja `pańti saina pilo vahelõ ega inemise jaost üt́s, siss kua `kuivi arʔ, siss üteldi, et śoo koolõss jo arʔ śoo `aaśtaga Se; mattiiä, kuvva`mu̬u̬du (kuidas, mismoodi) paṕp seenesnät pidä Se 3. keegi mi̬i̬k`kuagi `ütle es `kualõ halvastõ Se Kos; ku oĺl ainuss uma kua, siss toolõ [ma] tei arkka voorikõsõ `viina Se Kos 4. mingi ku `kellä olõ õs, siss [ma] võt́i kua pät́si `vällä, siss kopudi tu̬u̬d alomaist ku̬u̬rt pite Se Kos
mis mille midä (partitiiv langeb kokku sõnaga mia) 1. mis a mis parak, lavvanõ, tu̬u̬ läḿmind piä äs Se; a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos| Vrd mia 2. missugune, milline nüüd `võimi üldäʔ, mis sõda om Se Kos 3. miks haibaʔ, minge arkkodo, misti röögide `ü̬ü̬se Se; ma koi noid vöid, mis mõista aiʔ? Se S
määne ~ määness `määndse ~ `määntse määnest 1. milline, missugune `luidsaga [ma] maid́si tu̬u̬d kohetuist, et kuiss om, määness om Se; määness sa kaŕuss olt, ku hannõ olõ õiʔ Se Kos; mis no olõsi viga käsitü̬ü̬d tetäʔ, `määntsess (millised siis) no tuɫõʔ ommaʔ, a `määntsess vanast oĺlittuɫõʔ Se Kos 2. mingi, mingisugune meil oĺl külä `lähkesel ja sääl vanainemine määnegissõ̭not́ Se Kov; poisal oĺl ärmäk kattaʔ vai määne kasugatüḱk kattaʔ Se Kos; a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; lina`si̬i̬mne aganakõsõʔ ja `määntse `sääntse peräpoolidsõ `ańti `t́siolõ Se; `ku̬u̬ĺjalõ `pańti iks kõ̭gõ paŕõmb säńg, panda as määnest loṕpi Se 3. umbes, ligi määne neli `kaalu linnu saanuʔ Se; tu̬u̬ `väikene ruumikõnõ, määne viiś voḱki [sees] Se S
säńg säńgü `säńgü voodi, säng mul olõ õs `säńgü Se; kat́s `aaśtakka oĺl mehe˛esä säńgü pääl (voodihaige) ja täl oĺl hää (väljaheide) ni hämm (kusi) säńgü pääl Se; ma oĺli sällülde säńgüh Se; imä tuĺl säńgü `vi̬i̬rde hummogult kell kolʔ ai ülest Se Kos; ütel `tüt́rigul oĺl asõ `seńdseh, tu̬u̬l oĺl säńg joʔ Se Kos; määness (milline siis) tu̬u̬ säńg oĺl vanast, nii üteh otsah pińk, tõõsõh otsah pińk, koll`lauda, a veere pääle `pańti sääne höörik puu Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur