Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit

alah all, madalamal; talu eluhoonest kaugemal mitteimi alah tah `haina Se A| Vrd all
hao- hagudest tehtud või koosnev lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe lelooh lelo leloo, hao`vihkõ iks vallalõ `võtma lelooh lelo leloo (rhvl) Se
iǵäväst igaveseks [sa] ihaku uikkooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnällähä iǵäväst Se
`ihkama ihadaʔ `ihkass ihaśs ihkama, ihaldama [sa] ihaku uikkooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnällähä iǵäväst Se
ilma1 1. (millestki) ilma palanukkäveʔ eśs `korjamah [külas], a no palanut joht `kiäki ilma ka jätä es Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; ilma `lõikusõldattet́ti jalat`tervest Se Kos 2. tasuta vanast oĺl `aŕstmine kõ̭iḱ raha i̬i̬st, no om ilma Se| Vrd ilm3
`kakma kakkuʔ kakk kaḱk kaku 1. katkuma, rebima; kitkuma `tahtu us kińnij`jaɫguga (kängitsetult) minnäʔ, et arkkakudõs`saapaʔ Se; linnu kakuti käsitsillaʔ Se Sa; `lambakkaḱik ket́ivvallalõ ja pagõsi kodo Se Kov; maama sü̬ü̬ soe võrra, rõivast kakk kahru võrra Se; [ma] kaḱi linna ja pisi ka ju̬u̬śk `jalguvahet pite `alla Se; tõõsõssõ̭sarõkkõ̭iḱ raaso kakuti `kat́skiʔ Se; neollatsõ`rõipõkkassukugikkuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväkkülä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos; lakad́sikkaḱi [ma] ruttu arʔ, paiukoorõst vai lõhmusõkoorõkõsõst lakad́siʔ Se 2. kiiresti jooksma, liduma kaḱi mi säält minekit mant arʔ Se
`kargam(m)a karadaʔ `kargass karaśs 1. hüppama; kiiresti liikuma keɫ naba karaśs arʔ (kes naba raske tööga paigast ära tõstis), toolõ `pańti pata kõtu pääle Se Kos 2. hüplema, tantsima ku mi sääl kupidsa pääl viiekese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; kirmassih tet́ti sääne suuŕ pü̬ü̬r, sinnäs`sisse kõrro karati Se; vanast karati `ümbre`tsõ̭õ̭ri, a mis nottetäss, hõlmah ja hõlmah Se; no om pokań kaiakku noorõk`kargasõʔ Se; `öüd´si man teḱettuld ja `laulkõ, `ümbre tulõ karakõkka Se Kos; võõrassimä uma lat́s päält sanna tarrõ pite kõ̭õ̭ `ümbret`tsõ̭õ̭ri karaśs Se Kos; mi̬i̬kkõrro `kaŕksiʔ, katõgese vastatside Se
kośaʔ pl `kośjo `kośjo, sg g kośa 1. kosjad poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; hobõnõ katõ käpä pääle käve üless ku `kośjole tuĺl Se Pod; kas ilmakkeĺlildä siss `määntse kośaʔ Se; mu mehe˛esä lät́s `kośjullõ, `valgõllinadsõ ṕuksikõsõ jalah, linanõ `hammõkõnõ säläh, üt́s putõĺ`viina kah puuh Se; innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ (kihlused) Se; kośaesä oĺl kah üteh, kuttuĺliva `kośjullõ Se 2. kosjaviin kośajjõiva arʔ ja jäi nii`saandõ tu̬u̬ asi Se
`kośtma `kośtiʔ kośt `kośtõ kośti külastama, külas olema [sa] ihaku uikkooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnällähä iǵäväst Se; päternäʔ, viisoʔ oĺlittü̬ü̬ man, `saapit `kośtma `ḱavvuʔ `pańti Se; [ma] oodi, et kunass [ta] tu̬u̬ meile sõ̭na, et `kośtma minnäʔ Se
ku ~ kuʔ 1. (ajaliselt) kui ku tu̬u̬d sõta `küllä tuĺl, jälle oĺl kaiaʔ Se; paṕp kasvat́ `põrssat, siss `küüsse: ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 2. (tingiv) kui [kooli]opõtaja `võidsõ `pessäʔ, ku [lapsed] `kullõ õs Se 3. (võrdlev) kui, nagu, otsekui ku aho i̬i̬st `vatska tet́ti, siss `nõśsi timä kolm `kõrda üless, sai ku kulat́sk Se; leib kuivati `höste ärkku suhaŕ jo Se Kov 4. väljendab määra või ulatust timä om ni naĺakass ku om naĺakass Se; nipaĺlo elät, kupaĺlo om suditõt Se| Vrd kui 5. osutab tegevuse või heli intensiivsust sattõ ma kummalõ `maahha ku kolahti Se; a oĺl õ̭ks küläh `sääńtsit talla kah, et kõ̭gõ habõldi, ku üt́s müŕrin ja käŕrin Se L 6. lausungi lõpul mõne lauseliikme sisu rõhutavalt rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se| Vrd kui 7. sidesõna: kui ka kae kos om tüḱk, kõ̭iḱ naaśõ ni latsõ ku mehekkõrraga `sanna Se V; taarilda olõ õs nii suvi ku taĺv Se| Vrd kui
kudama kutaʔ kuda kudi kua 1. (telgedel, varrastega jne) kuduma lõngast riiet, silmkoeesemeid jne; võrku valmistama ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanu, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnukkruudiʔ suurõmbaʔ Se; vöid `haarti `ü̬ü̬se kutaʔ Se; joosuvü̬ü̬ oĺl `koeduʔ `säitsmä langasõgaʔ ja viie langasõgaʔ linatsõst langast ja villadsõllõimõʔ Se; kundsalda sukk pidä kavvamba, üle tu̬u̬ jäteti kunds kudamadaʔ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, sõ̭ss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; päävü̬ü̬d ka mõista [ma] vitäʔ nikkutakkah, haŕ- gi pääl viɫɫatsõst langast `koeti Se Kos; umak`koeduʔ villadsõ `rõivaʔ oĺli ärmägu Se Kos 2. punuma, põimima viiso kutakkopõ̭l oĺl, nõ̭na kõ̭iḱ tsõõrik Se Kos; kopõ̭la pääle `koeti päternäʔ Se Kos; päternit pidi kudama nigu sukka nõgludõ nõglagaʔ Se; pilonõglaga [ma] koi (niplasin) piloʔ `vaɫgõst niidist Se Kos 3. kividest laduma maakivest `koimi aho `sisse, savi ala ja maakivi pääle Se; `lauta [ta] kudi, pańd tu̬u̬ kivi lauda müürü `sisse Se
kupets kupedsa kupetsat ~ kupits kupidsa kupitsat ~ kupõts kupõdsa kupõtsat piiritähis, ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; vanast oĺlinnu̬u̬ppiiri kupõdsaʔ, sõ̭ss `võ̭õ̭ridõ küĺliga śaal kupõdsa ṕaal mi̬i̬k`kaŕksiʔ ja lauliʔ Se Kos
`ku̬u̬lma kooldaʔ koolõss `ku̬u̬li surema [sa] ihaku uikkooldaʔ, siin mi olõ `kośtmah, sinnällähä iǵäväst Se; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; eläde ni oṕidõʔ, uĺlih arkka koolõdõʔ Se Kos; üt́s lat́s `ku̬u̬li `hernehe Se; ma olõsi rahu, ku maʔ ni `hõlpsahe koolõsi, ku mummi̬i̬śs Se
käest valdusest, omandusest; võimusest (sageli asendatav ablatiiviga) kivimängu üle sai mi̬i̬p`pessäkka imä käest Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se
käsi käe kätt 1. kehaosa: käsi [ma] `koŕja seenekeisi, latsõkõnõ ka käeperäh Se V; käsi käe mõsk, mõlõmba`tahtvav`vaɫgõst Se Kos; kura käe pu̬u̬l ommammõtsaʔ, sinnäk`käänku uiʔ Se Kos; mul oĺl `kut́ja annomgi käeh Se Kos; siss [ma] kärähhüti et mant kõ̭iḱ, kõ̭iḱ tü̬ü̬ käest Se; `ańti latsõlõ ka piiragu pala kätte Se; kussõḿ puhuti `hõ̭ngu täüś, `pańti `hernes`sisse, siss kumisi `väegaʔ jo latsõ käeh Se; mi̬i̬ lei kumanit̀sa sügüselt, oĺl puinõ ku seo paĺl ja keṕikka käeh Se; ku katõst saarõst `vällä tult (tuled), siss annaʔ tu̬u̬ munakõnõ arssõ̭sara kätte Se Kos; kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕ milõ (rhvl) Se Kos 2. pikkusühik: labakäe, kämbla laius
käsk käsu ~ käsü `käsku ~ `käskü ~ ḱask ḱasu `ḱasku käsk, korraldus kärmäśs and `ḱasku käsile, a laisal koolõss kunn jala ala Se Kos; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos
`laulma lauldaʔ laul lauĺ laula 1. laulma (inimene) vanast `ḱauti sagõhhõhe kokko, `väega laulõti kaʔ Se; imä üteĺ: `laulkõ latsõʔ jakapäävä äält Se Kos; inne lihavõõdõt säidse nädälit määnestki `laulu laulõta õs Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; mul veli ka mõiśt lauldaʔ Se Kos; [ma] ketso võt́i `üśk ä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi, sääl laulimi ja `ket́rimi kõ̭iḱ ü̬ü̬ üleväh Se L; misti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se; tu̬u̬ sa hüä kaŕ uss, kiä iks lauldaʔ ilosahe mõist Se Kos; timä lauĺka kerigu `rahva seeh nigu kumisi Se; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi Se 2. häält tegema, häälitsema (lind, putukas) rit́siga `laulvaʔ Se 3. undama, pilli ajama
lelo ~ leloo(h) leelo rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe lelooh lelo leloo, hao`vihkõ iks vallalõ `võtma lelooh lelo leloo (rhvl) Se
`matma mattaʔ matt mat́t mata (surnut) matma taa saa pu̬u̬ĺpühä mattaʔ Se; jummaĺ annamminiäl minno mattaʔ, jummaĺ hoiaʔ mul miniät `matmast Se; kuttuldass kerigu mant `matmast kodo, siss kutsutass ja `säetäss `puhtõliseʔ lavva mano [sööma] Se; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod; otsani vanast matõti `valgidõ `rõividõgaʔ, rüüd́ vai `sukmańn Se
mi̬i̬ʔ ~ miʔ mi̬i̬ʔ ~ miʔ `meid meie, me a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; a kad́a meil oĺl noʔ `pi̬i̬tre paast kaʔ viiś nädälit Se Kos; meil oĺlillinarabahhajaʔ, mi̬i̬ttei velenaaśega `ŕoona Se Kos; mi̬i̬ppu̬u̬l kõ̭õ̭ pappõ raviti Se Kos; puutarõst ka `aeti meid `vällä Se Kos; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos
minemä minnäʔ lätt lät́s lää 1. (eemaldudes) edasi liikuma, kuhugi (midagi tegema) suunduma a läḱek`kaegõʔ, seo iks määne kuniga maja om Se Kos; `läämi siss heĺoma vai? Se; a esä meid laivaga tõi, mi `läämi `vi̬i̬rde, siss laulami Se Pod; [ma] ketso võt́i `üśkä ja lät́si `istõlõ, üttekokko lät́simi Se L; jalagaʔ, lat́s üsäh, kraaḿ säläh, nigu vańgillät́simi Se La; ku `piḱne ḱau, sõ̭ss lehmä mano mingu uiʔ Se Kos; `saaja ĺaat, `saani `kaetass Se Kos; no jääss mul paĺlo `samma minemäldäʔ Se Kos; ku iks imä vai esä kohe käśk, kõrraga oĺl mint Se; ku [ma] lännü üs, siss elu iä kahinuʔ Se 2. lahkuma, eri suundades eemalduma, kuhugi mujale siirduma, sattuma; (öeldisverbi tugevdavalt) ära esä pańd `tütre üsäga rat́tilõ ja saat́ minemä Se; jummaĺ hoiat`tu̬u̬hhu tõppõ ka minemäst Se; mehidse `eht́väʔ minemä minnäʔ Se Sa; minsü̬ü̬m`maŕju ku saĺlidõʔ Se; lät́sijjo latsõkkohe kavvõmbahe Se; milless seo maailm nokka naid `lat́si jätt ja `lahku mindäss Se Kos; vanast mõtõldi, et kos tu̬u̬ `häügaʔ et `lahku lät́s Se; meil ka vaest kuna tuɫõ `lahku minnäʔ Se Kos 3. kaduma; loojuma kaŕaga kodo [ma] sai siss, ku päiv lät́s jumalihe Se 4. oma seisundit, olekut, alluvust jne muutma; senisest erinevaks muutuma minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld Se; latsõllääväjjo suurõst Se Kos; lät́si aoʔ `tõistõ Se; üteh paigah lät́s kõ̭iḱ saja soest Se 5. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama Nigula `puuśli ette oĺl jäänül laḿbikõnõ palama ja `puuśli lät́s palama ja tuli lät́s laḱka Se; lät́si siss mi̬i̬m`mõtsa minemä Se Kos 6. edenema, arenema kel kui `lõikuss lätt, kui `höste Se 7. tekkima, sugenema 8. mahtuma laṕiguppütükese oĺlivaʔ, viiś`liitret lät́s sinnäs`sisse Se; tu̬u̬ sääne puinõ nüśsigukõnõ, sinnällää es `pańgigiʔ Se Sa 9. mööduma, kuluma ku paĺlo `aigu ĺatt, ku tä (põrsas) nakass `kuĺti `ot́sma? Se Kos 10. teatud suunas kulgema 11. (ebaselgust, teadmatust väljendavas ühendis) mine tea minttiiäkkes tälle T´siberih opaśs tu̬u̬ `nõidusõ arʔ Se
`nimme nimelt, meelega misti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se
pakko peitu; varjule, pakku hopõń lei pakko ja timä sattõ rat́tist `maahha Se Kos; kumi `mõtsa lät́sissõta pakku, siss esä üteĺ et `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos; nii `naksikkõ̭iḱ pinih`haukma ja kikkak`kiŕgmä, lät́s vanasitt pujagappakku Se Kos
peńn peńni `peńni peenrahaühik: penn saa õs `peńnigiʔ Se Pod; no minga mi esä mata, ku sa ilma peńnildäʔ Se Pod
`põimma `põimaʔ põim `põimõ ~ `põimsõ põima sirbiga õsuma [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ, pańni pehelüsekese ala, mis põimõdu oĺl Se; ku [ma] lät́si `põimma kohe vai linna `kakma, kodo tulõ õs `sü̬ü̬mä, siss `tu̬u̬di takah õ̭ks sü̬ü̬ḱ Se; esä haugaśs leeväpala külest suutävve, visaśs edesi ja jälp`põimsõ seeniss ku leeväpalani sai Se; sõ̭ss oĺl jälʔ hüä `põimaʔ, ku `rõivahhämmessäläh oĺliʔ Se Kos; rüä põimu `aigo katõkeśke laulimi, lelotimi ni ilosahe ku, et naka iks mi `põldo `põimmahe Se; `põimkõtti ilosahe tasatsõhe Se
pääle 1. (asendatav allatiivilõpuga) peale, pealispinnale; pealepoole; katteks kullallatsõʔ, kivi pääle saistaku uiʔ Se; lehm sai raanat `mõtsa otsani sälä roodsu pääle Se; päävihk `pańti haḱilõ pääle Se; pańti midägi rasõhhust `vankrilõ pääle, kivi vai Se; võid võiõti leeväle pääle Se Kos; nip paĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; pühädse rät́t `pańti pühädse pääle Se Ts; mia tä t́sura pää pääle pańd, tu̬u̬st (sõrmusest) tuĺl kullanõ kaab Se Kos 2. viitab kohale, kuhu minnakse või pannakse `ku̬u̬ĺjat koolõtada õippudsajadsõ pad́a pääle Se; pido pääle minnä oĺl `sukmańn, tu̬u̬ oĺl villanõ, ostõt Se; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V 3. viitab ajale, millele miski jääb kolʔ `tuńni sai ma vaśt ü̬ü̬ pääle `maadaʔ Se 4. jaoks, tarvis tubinitsattet́ti tu̬u̬ pääle, et külmäga väläh `ḱavvuʔ Se Kos; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬ saja `päät́mise pääle Se S; kaǵa vanami̬i̬śs om `haigõ, puhetõ pääle vaia `hoita rahakõist Se 5. juurde, lisaks, peale päält `kümne piimälehmä ja `peeńkene kari (väiksemad loomad) oĺl vi̬i̬l pääle Se; `umbli ma tõõsõkkaadsaʔ, lät́s esä `hainu `tu̬u̬ma, ańni siss tõõsõkkaadsakkappääle aiaʔ Se; `möĺli tet́ti, `pańti kama jahu vi̬i̬`sisse, köŕbiti leevä pääle, oĺl hüä Se 6. üle, rohkem kui sääl järveh oĺl iks uma pääle katõ süle süḱäv Se 7. asemel, kellenagi 8. (ajaliselt) pärast; millegi järel 9. pärast, tõttu 10. kinnitab mingi protsessi või seisundi tekkimist 11. viitab tegevus- või mõjualusele objektile kat́s last `kaśvi ülest, a paṕil olõ õs näid kirotõt ja riśtit `hindä pääle (oma nime peale) Se Kos 12. pealegi; muudkui, alalõpmata mi̬i̬śs maka päävä ärʔ ja ü̬ü̬ `otsa, uni tulõ õiʔ ja järrä pääle, `sõimass pääle Se
`päät́mä `päätiʔ päät päät́ päädi pulmalistele vöid ümber piha siduma, vöötama saja `päät́mine `oĺlgi, kup`pańti vü̬ü̬ `pihta Se; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se; määne sada kat́skümmend vü̬ü̬d, kõ̭iḱ kulusi ärʔ tu̬u̬saja `päät́mise pääle Se S; pruudi pu̬u̬l päädeti Se S
raud/ti̬i̬ raudtee mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V
riista/`puukõnõ mingi tööriist, riistapuu ku mi `mõtsa lät́si pakku, siss esä üteĺ et:`määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos
`rü̬ü̬ḱmä `rü̬ü̬kiʔ rü̬ü̬ḱ`rü̬ü̬ḱe ~ `rü̬ü̬ḱse röögi valjusti karjuma, röökima `poiskõnõ `ü̬ü̬se sagõhhõhe kõ̭õ̭ `rü̬ü̬ḱse: pit́sitäss, pit́sitäss Se; haibaʔ, minge arkkodo, misti röögide `ü̬ü̬se, a mi jäl `nimme lauliʔ Se
`saatma `saataʔ saat saat́ saada suunama, lähetama, saatma olnuvvaja uma lat́s `saatas`sanna, uma tütäŕ Se Kos; muni ańd sada `ruublit pridanat, muni kat́s kolsata vi̬i̬l, pidi `andma, `saatma lat́s `vällä Se; esä üteĺ: latsõʔ, massaada teid ka `ilma `kaema. a tätä, kuiss sa meid saadat `ilma `kaema? Se Kos; mi saada su raudti̬i̬ pääle `tü̬ü̬hhü Se V
siiĺo: a esä meid laivaga tõi, mi `läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõllaiv, `toukap`purju (rhvl) Se Pod
sõŕm sõrmõ `sõrmõ sõrm sõrmõkku puutõlvaʔ, painu uiʔ Se; esä võt́t umast sõrmõst sõrmusõ Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu, sõ̭ss`tsuśksi sõrmõ keevä vi̬i̬ ja kardokidõ `sisse Se; är [ma] `eĺli mehega iä nii et tä muɫɫõ vaśt sõrmõga tikahhut́, tu̬u̬d olõ õs Se Kos; mul om taa `nitsehe `pandmine pääluu seeh, kõ̭iḱ `kanga kiräʔ `sõŕmi päält kae ja panõ Se Kos; saa as ma sõrmõgagi tikadaʔ, kunagiʔ Se; sõ̭ss sõrmusõkõsõ `sõrmõ lat́silõ, tu̬u̬ nii lat́silõ nigu auasi Se S; mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos; paṕp kõ̭õ̭ käve tarrõ piteh, murrõĺ `sõŕmi Se Kos
sõud sõudmine, liikumine mi anna õ̭ks `ḱasku käsile, anna õ̭ks `sõudu sõŕmilõ (rhvl) Se Kos
`tańdsma `tańdsiʔ tańds `tandsõ tańdsi tantsima; karglema pokań kaiaʔ, kuiss no tańdsitass kõ̭õ̭ Se; kas suɫɫõ üt́sindä oɫõ õiv viländ setä tarõkõist, eassa `tańdsma naka aiʔ Se Kos; ma rabajaga vöid külʔ mõista kutaʔ ja mõista vitäkkah, a `tańdsi suta aiʔ Se; ärti latsõttu̬u̬d tekuʔ, läät kulä·njehe, eimmõistat`tańdsi eikkaradaʔ Se Kos; mi lei kolmõ koodigaʔ, sõ̭ss timä lät́s ni ilosahe, hot́ `tańdsnuʔ (viljapeksust) Se Kos
`toukama tougadaʔ `toukass tougaśs lükkama, tõukama üte poolõ pääl oĺl `vinläne, tõõsõ poolõ pääl oĺl śaks, kat́s nädälit `touksiʔ edesi tagasi [rinnet] Se Kos; meil olõ õs pini elo kaʔ, kohe tä arvaśs, sinnämmeid tougaśs Se Pop; riha säläga [ma] `touksi vett pite noid haina `kaarõ Se Kos; terättougati nukka, nikkavva koonip`peśti riih ärʔ, siss visati Se Kos; `versta kat́s kohe tougati `lehmi `sü̬ü̬mä, śaalt jälttagasi Se Kos; tu̬u̬d õ̭ks olõ õs et latsõjjäteti tuulõlõ tougadaʔ ja ilmalõ kasvataʔ Se Kos; mi läämi [mere] `vi̬i̬rde, siss laulami et siiĺo viiĺo, lasõllaiv, `toukap`purju (rhvl) Se Pod; ma `touksi inne, ma neid (lapsi) pessä es Se Tr
tsõ̭õ̭ŕ tsõõri `tsõ̭õ̭ri 1. ring 2. ratas vanast tet́ti `tsõ̭õ̭ri, laulõti: `tsõ̭õ̭ri iks`tsõ̭õ̭ri, `pü̬ü̬rä, `pü̬ü̬rä! `tsõ̭õ̭ri iks sõkõ ja `pü̬ü̬rä pümme, `tsõ̭õ̭ri iks kõvõra jalagaʔ Se Kos; ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se Kos; pu̬u̬ĺpühä õdago [me] lät́si jälkkohegit`tandso, tet́ti `tsõ̭õ̭ri ja oĺli `istmise mängoʔ Se P
tulõma tullaʔ tulõ tuĺl 1. kuhugi või kusagilt liikuma, lähemale tulema seod ti̬i̬d tuĺli [ma] tagasi Se Kos; mattast es `tuɫnukiʔ Se Kos; poiśs `küüsse mukkäest et kinga mittulõmi `kośjullõ Se; `kut́ja sünnüss jo lavva aost, edimätse lavva `aigu, ku kerikust kodottuldass `sü̬ü̬mä Se; hobõsõkõisi lehekese oĺlittuld saanuʔ, niäʔ iks oĺli kost läbi sõda lät́s `taplõma, sõ̭ss tuĺlimi T´siberist ärʔ Se La; lat́silõ [me] opassiʔ: artittulgu ui õdagu, õdagu vanahhaɫvas`sõitvaʔ Se Kos 2. nähtavale ilmuma; tekkima, sugenema kadinitsast tulõ tu̬u̬ `kündle sau Se; `taĺsipühi pu̬u̬ĺpühä inne istuta as `sü̬ü̬mä ku õdagu tähet`taivahe tuĺliʔ Se Kos; tuĺl nooril tülü, määnegi sõ̭na asõ, jäl vaia üt́stõõsõlõ kukadaʔ Se; kut tulõvassaarõʔ, siss `käänke ärs`saardõ Se Kos 3. sadama päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 4. elusolendi füsioloogilistest protsessidest ku sina haigutõllõt, sõ̭ss tu̬u̬, kes kõrval istuss, tu̬u̬l ka tulõ ruttu haik Se 5. (ajaliselt) saabuma, pärale või kätte jõudma ku ḱago tulõ `vitsa, siss saa `viĺjä paĺlo, tulõ `urba, saa `ohtu paĺlo, a tulõ `lehte, saa `leinä paĺlo Se Kos; ku pühäbä hummog tuĺl, siss oĺl kõ̭igil `väegahhüä Se 6. kulgema 7. juhtuma, esinema puŕolt tuĺl kõ̭kkõ ette Se Sa; sõ̭navahet iks tuĺl, a [ma] lasi tu̬u̬ sõ̭na läbi `kõrvu Se 8. vaja olema, pidama tulõ iks eśs umaʔ hanikkasvataʔ Se
`tõrdokõnõ dem < `tõrdo mi Maaŕa pańd nokka `tõrdokõsõ tävve [kohupiima talveks] Se Kos
vaia ~ vaja tarvis, vaja sülemät vaia `väega peräh kaiaʔ Se Sa; mehidse `eht́vä minemä minnäʔ, vaja `t́siukuʔ `vi̬i̬gassülemät Se Sa; säält vaia juvvaʔ, vaia perä ka vi̬i̬l ala jättäʔ Se; minemmehele, vaja joostannigu kundsallöövättuld, a `aaśtaga anna ai inäp lupa Se; kumi `mõtsa lät́si sõta pakku, siss esä üteĺet `määńtsiid riista`puukõisi iks tulõ vaja Se Kos
viiegese viiekesi ku mi sääl kupidsa pääl viiegese `kaŕksi tsõõrih Se; `kargusõ oĺlivaʔ, karati kolmõgese, nellägese, viiegese, `tüt́riguk`kaŕ ksiʔ Se
vi̬i̬ŕ veere vi̬i̬rt äär, serv, veer mi `väega ti̬i̬ veereh `eĺliʔ Se Kos; kõ̭iḱ havvip`püüki uja veereh Se; velellät́siv`vi̬i̬rde ja pet́ivä timmä [mere] `vi̬i̬rde Se Pod
`väikene `väikese `väikeist 1. (kogult, suuruselt) väike, pisike `väikesev viglaʔ, katõ harokõsõgaʔ Se; [ma] võt́i `väikese latsõkõsõ, pańni teḱi `sisse, vei `nurmõ Se; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi (kitsaid) `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se| Vrd `väiko 2. (tugevuselt) nõrk
`vü̬ü̬kene dem < vü̬ü̬ `vü̬ü̬keistki mõista aikkutaʔ, jumalakõnõ, `taivakõnõ Se Kos; ku mi latsõ oĺliʔ, siss mi̬i̬ `koiõ kõ̭gõ noid `väikeisi `vü̬ü̬keisi nigu saja `päätiʔ Se

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur