Seto sõnastik

SõnastikustEessõna


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

hapu/hain hapuoblikas
hoolõline hoolõlitse hoolõlist hoolikas imä oĺl `väega hoolõline inemine Se
hõhv hõhva `hõhva lehmmullikas, õhv hõhv üt́sindä `väega `mü̬ü̬ge Se Sa; meil jäi üt́s hõhv `haigõss Se T
härä/si̬i̬ń tõmmuriisikas
iä/tilk jääpurikas
joov́k `joov́ka `joov́kat sinikas
juuŕ juurõ juurt 1. (taime) juur, juurikas huśs õ̭ngõrdõlli säält tat́i juurõ alt `vällä Se; `küündlepäävä lätt külmä süä `lahki, siss nakass puu juuŕ lummõ `sü̬ü̬mä Se 2. kõrva kinnituskoht `hiusõkõsõʔ jo hiiŕo ommaʔ, kõrvajuurõkkulõhhunuʔ (rhvl) Se
kaaĺ1 kaali `kaali kaalikas
kalanõ kaladsõ kalast kalarikas
kands1 kandsu `kandsu 1. konts, roots, tüügas [ma] käve paĺastõ `jalgugaʔ, siss noidõ rüä `kandsagakkõ̭iḱ oĺlijjalavveridseʔ Se Kos 2. leivakannikas ku ahost `võeti `vällä leeväʔ, siss [ma] muŕri iks noid `kandsa Se Kos 3. vare(med)
koṕik koṕika ~ koṕiku koṕikat ~ koṕikut ~ `kopkass `kopka `kopkat kopikas muni koṕik õ̭ks sai kohegikkulu pääle Se; eśs [ma] hoiõ koṕikut nigu `hämmest lät́s pioh Se Kos
kulak1 kulagu kulakut rusikas kulagu `suuruʔ `paakõnõ Se V
kurõ/mari jõhvikas kurõmaŕap`pańti püttü vi̬i̬ `sisse Se
kut́sik kut́siga ~ kut́sigõ kut́sikat ~ kut́sk `kut́ska ~ `kut́skõ `kut́skat ~ `kut́skõt kutsikas hüä lat́s tunnuss `hällü, kuri pini tunnuss kut́sikust Se Kos; [ma] vei iks `kut́skõt kusõlõ Se Kos
kärnä/leht́ kärnaoblikas
lat́ik lat́iga ~ lat́igõ lat́ikat ~ lat́igõt ~ lat́k `lat́kõ `lat́kõt latikas [ma] salidsi lat́igallanga `perrä, iks kat́s lat́ikat kokko Se; rasõ̭v om hüä lat́ikõl Se Pod; lat́igõ lahasti poolõst ja havvõʔ, `kuivi ärʔ kalaʔ Se; ku käeʔ lahenuʔ vai mia, siss om lat́igõ rasvaga hüä võidaʔ, lat́igõ rasõ̭v tege `pehmest Se Pod; lat́igaʔ ka kuivatasõʔ Se
liblik libligu liblikut liblikas| Vrd lipk(ass)
`lipkass `lipka `lipkat liblikas| Vrd liblik
luits `luidsa ~ `luitsa `luitsat lusikas küll ma `huhtsõ neol`luidsa arʔ Se; ostõti iks `luit́sit, oĺl iks müvväppoodeh Se Sa; kõ̭iḱ oĺl paɫanuʔ, ei `luitsat ei `liuda Se Kos; pato siseh keedeti teräsuṕp, piimäga ka keedeti, sõ̭ss `pańti ku̬u̬rt ka vi̬i̬l pääle `luitsagaʔ Se La
lut́ik lut́iga lut́ikat ~ lut́k ~ `lut́kass `lut́ka `lut́kat lutikas lut́ik om `võ̭õ̭ralõ huɫɫ, lut́ik olõ õi kittä elläi Se; mõ̭ni lut́ik om nitt́siĺlokõnõ, et näet ku lina pääl hõĺoss Se Kos
läteh ~ läteʔ lätte läteht allikas nigu sann küttüss, nii tulõ tu̬u̬ vi̬i̬ toss lättest ülest Se; a no ommakkõ̭iḱ nu̬u̬llätteʔ ärkkuiunuʔ, tiiämmille `vasta Se Kos
maasik maasika maasikat ~ maaśk `maaśka `maaśkat maasikas neollatsõ`rõipõkkassukugikkuulõ õiʔ, `õkva iɫodu, kõ̭iḱ kääväkkülä `aidu pite maasikit kakkuh Se Kos
maŕtk ~ `maŕtkas `maŕtka `maŕtkat mardikas
muśtk `muśtka `muśtkat ~ `muśtkas `muśtka`muśtkat mustikas
nuum/vasik nuumvasikas
orik oriku orikut orikas| Vrd oŕo
oŕo oŕo oŕot orikas t́sika, ku om `lõikamadaʔ, kutsutass pahr, ku om lõigat, tu̬u̬ om oŕo Se| Vrd orik
pund punna `punda 1. endisaegne kaaluühik: 20 naela (8 kg) 2. leisikas: 25-30 ropsitud linapeod viiś kuuś`punda [linu ma] `präädi iks talvõ pääle ärʔ Se Kos
pää pää pääd 1. kehaosa: pea ku ma kerikohe lää, ma rät́ikese pähä köüdä Se; vanast oĺl süĺt luiõgaʔ, kalappäiegaʔ Se; a merest tuĺl katõtõi·śs`kümne `pääga patt `vällä Se Kos; tu̬u̬ patt sattõ ka pää pääle `merde Se; [palmipuudepühal] `lamba `sulgugi urbõkõistõga `lambakõisilõ pääd pite hiĺlokõidsi pututi Se Kos; säidse süld maa `lahkõss, ku naańe lätt `paĺja `pääga üle tarõ vai üle moro Se; jagagõ nokkraaḿ `kolmõ `päähhä (kolme inimese vahel) Se; sõ̭ss oĺl meil `säitsmeh pääh noid eläjit (seitse looma) Se; `valgõ `pääga [vasikas] oĺl Päid́so Se Kos 2. juustega kaetud osa, juuksed nippaĺlo [ma] `heitö et jäi palavahe tõppõ, et `hiusõ kõrt jää es pää pääle Se Pod; a mul olõ õikkrev́natkiʔ, mingappääd suḱiʔ Se Kos 3. (psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana) mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine 4. taime osa: kapsa-, viljapea siss atõti nu̬u̬kkandsuʔ inne üless, selle et sinnät`tüv́vi jäi muni pää Se Kos; päävihk `pańti haḱilõ pääle, et ku vihm tuĺl, siss `hämmä äs rüäpäid ärʔ Se 5. eseme osa 6. hoone esikülg
pühä/päiv (põhisõna sageli lühenenud) pühapäev pu̬u̬ĺpühä oĺl siss tu̬u̬ pulm lät́s, pühäbä lät́s siss tu̬u̬ vakk Se S; timahava oĺl urbõpäiv, kapst`maaŕapäiv ja pühäpäiv, kolʔ pühi `päivä oĺl üte päävägaʔ Se Kos; ku sattõõsõlõ pühäbävä `ti̬i̬deʔ, siss tu̬u̬ i̬i̬st raha võttu uiʔ Se Kos; pühäbävä [sündinud vasikas] oĺl Püho Se Kos
ruvva/luits supilusikas
sita/sit́ik -sit́ige -sit́iket ~ sita/`sit́käss -`sit́kä -`sit́kät sitasitikas
soolik sooligu ~ sooliku soolikut soolikas havvõ sooligu kaabitsat väidsega ärʔ, keedät ärʔ ja süvväss havvõ sooligu arʔ Se Pod; munikõrd `ańti ilm`ki̬i̬tmäldäkkaʔ nu̬u̬ssooliguppinile ette Se
suuŕ suurõ suurt 1. (mõõtmetelt, mahult) kogukas, ulatuslik, ruumikas ku vi̬i̬l `käüserõõvast `koetanuʔ, ma koɫʔ `vu̬u̬ri `pandnukkruudissuurõmbaʔ Se; no `maatass ja suurõttulõppalasõʔ Se; suurõvvü̬ü̬ʔ oĺlivviietõi·śs`kümne langagaʔ ja katõ`kümne viiegaʔ, `pańti kohegi peenembähe `paika minnäʔ Se; `poiskõsõʔ ni `tütrukõsõ `liugliʔ, oĺlissuurtõ pedäjä `ossõ pääl Se Kos; ku suuŕ `kärbläne (porikärbes) situss, kõrrapäält kalol vaglappääl Se Pod; kiĺoga all oĺl suuŕ puinõ luhań nigu `tõrdo Se; oraval om suuŕ hand Se Kov; meil om no halhoo·ś`väega suurõlõ lännükkah Se; `väega suurõst om lännüki taa mõts, `väegappad́ast Se; üt́s seto kańd `suuri `palkõ kodo kilo`meetrit kolʔ säläh Se; ma ai küüdse ala suurõ pinnu Se Kos 2. (arvuliselt, hulgalt) ulatuslik, rohke, arvukas vanast oĺl suurõmb tü̬ü̬ kõ̭iḱ noorigõ pääl Se Kos 3. ajaliselt pikk, kauakestev; kesk- või kõrgpunkti jõudnud ma olõ maaśõnitsanädäli `sündünüʔ, inne maasõnit̀sa, inne suurt `paastu Se 4. täiskasvanud, täisealine esä kasvat́ nu̬u̬ppujassuurõst Se Kos 5. intensiivne, tugev (ja püsiv); kõva, kange; äge `väega suuŕ siĺmä viga om Se; naha `kindaʔ tet́tigi tu̬u̬ pääle, et suurõ külmäga ḱavvuʔ Se; talvõl suurõ külmäga `ṕuksõ olõki is jalah [naistel] Se; mis tu̬u̬ liniḱ vi̬i̬l pääh, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõ̭kõ suurõb surm (piin) Se; kõivopputusõ üt́s tõõsõga kokko, tuuĺ jo suuŕ, kii kaa, kii kaa Se Pod 6. väljapaistev, tähtis, oluline; mõjukas esä oĺl suuŕ talopitäi Se Kos; a siss nu̬u̬pprihoo·dajja suurõba paṕiʔ, kõ̭iḱ `üt́lippaṕilõ õt sul om naańe ja latsõʔ Se Kos; suurõ neläpävä ja `ri̬i̬de, kõ̭õ̭ `kaeti, et määness seo kevväi tulõ Se; üläl umma iks ka `uhkõ umadsõʔ, kasal suurõssugulasõʔ (pruutneitsi laulust) Se Kos; innek`ḱauti kośah, sõ̭ss `peeti nu̬u̬ssuurõvviinaʔ (kihlused) Se 7. (koos eitusega) eriti, kuigivõrd
tapu/vaśk tapmisele määratud vasikas
terräv2 terävä terävät terarikas, terakas kiä tiid, ku terräv taa rüǵä saa Se; ku `tat́rik hõrõhhõp külbeti, siss sai terräv, sai terrä inäbä Se Kos; ku `tat́rik padi sai, siss saa as terräv, terrä sai veid́o Se Kos
tsäi/luits teelusikas tsäi `luidsa täüś`viina om viiś`kraḿmi Se Kos
tõlv tõlva `tõlva pesukurikas, tõlv piḱämmõsipińgiʔ oĺliʔ, katõ tõlvaga `lü̬ü̬di Se P; vanast pańnimi tuhaga `rõivak`ki̬i̬mä, peräst võt́imi `vällä, sõ̭ss katõ tõlvaga lipsemi Se J; järve veereh mõsu `tõlvuga utõti Se V
vabarn ~ vabarnas vabarna vabarnat vaarikas
vasik vasiga ~ vasigõ vasikat ~ vasikõt ~ vaśk `vaśka `vaśkat vasikas vaśk vai lammass, mia tapõti `maalõ, tet́ti süĺdiʔ Se
viidik viidike viidiket viidikas

Täienda sõnaraamatut


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur