Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 84 artiklit

ahnitsema <27>. Ahnitseb endale vara (kokku). Võimu ahnitsev mees. Ahnitseja

`arm <22e: armu, `armu>. On armu poolest v pärast, perenaise armust majja võetud (armulikkusest). Poeet jumala armust, vrd jumala+arm relig armulaud. Kurjategijale anti armu. Leidis ülemuse silmis armu, sai ülemuse armu osaliseks. Ei andnud endale armu ei säästnud end. Armuta kohtlemine (armutu). Taevane arm! Armastus: armu+elu, armu+intriig, armu+leek, armu+lugu = armu+seiklus = armu+romaan, armu+piin, armu+suhe, armu+sõna, armu+rikas = armu+rohke, armu+vaene. Halastus: armu+paluja, armu+andmine

aru `andma selgitama, seletama; aruandega esinema. Andis oma tegudest aru. Annab valijaile aru. Tegutses endale aru andmata. Aru+andja

asu+p`aik asukoht. Leidis endale uue asupaiga

elu+küsimus. Teeb endale karjäärist eluküsimuse (peaasja)

enese om <0: enese, ennast, enesesse; eneste, `en'did, enestesse; nim puudub>, `enda. Peseb ennast v end. Sõime ennast v end v endid liiga täis. Ostis enesele v endale maja (omale). Olen seda eneses mõelnud (endamisi). Oled enese v enda meelest kangesti tark (oma arust). Jüri peab Marit juba enese v enda omaks. Miks sa enda susse ei kanna? miks sa kannad teiste susse? Kas direktor on {enda juures} oma toas, oma kabinetis? Läks enesest v endast välja kaotas enesevalitsuse. Ta on täitsa enesest ära, endast väljas. Enesest(ki) v endast(ki) mõista enesestmõistetavalt. Ennast täis uhke, upsakas. Mitmuse asemel on sageli parem ainsus: Lapsed leidsid endale uue mängukoha; Kulud tasuvad ennast aastaga. Enese+harimine, enese+täiendamine, enese+kehtestamine, enese+leidmine, enese+kordamine, enese+piinamine, enese+pillamine, enese+rahuldamine onanism, enese+salgamine. Enese+alandus, enese+hinnang, enese+imetlus, enese+kasvatus, enese+kiitus, enese+uhkus, enese+unustus, enese+usaldus, enese+väljendus, enese+väärikus, enese+õigustus, enese+ületus. Enese+distsipliin, enese+kontroll, enese+reklaam. Vt `enda, ise

famili`aarsus <11 ja 9: -e>. Käitumise familiaarsus. Lubab endale familiaarsusi käitub, räägib familiaarselt

h`akkamine <12: -mise> ka: ettevõtlikkus, tarmukus; teenistus, tööots. Tal on hakkamist kõigeks, kõige peale. Pead endale mingit uut hakkamist vaatama. Tööle, sõitma hakkamine = tööle+hakkamine, sõitma+hakkamine. Pihta+hakkamine, vastu+hakkamine. Vt ka h`akk <haku>

h`ankima <28: h`ankida, hangin> (midagi) muretsema, nõutama. Hangib endale tööd, vennale uued kingad. Vrd t`arnima

h`aud <22u: haua, h`auda> maasse kaevatud süvend surnu matmiseks; hauaküngas; sügav koht hrl jões. Hällist hauani ülek sünnist surmani. Leidis endale märja haua uppus. Vaikne, must kui haud = haud+vaikne, haud+must. arheol: kaevus+haud, kuppel+haud, kivikamber+haud. Vennas+haud = ühis+haud. Tuhk+haud etn kolle, lee, põrgu+haud relig põrgu. Mere+haud, jõe+haud. Haua+kabel, haua+kaevaja, haua+kiri, haua+kõne, haua+kääbas = haua+küngas = haud, haua+leid <-leiu>. Hauda+panek

himutsema <27>. Himutseb endale raha ja vara. Himutsev ihu. Himutsevalt

h`õlp <22e: hõlbu, h`õlpu> kerge(m) elu; lust, kergus. Ei anna endale ega lastele hõlpu. Saab tööst hõlpu. Ajab hõlpu taga. Hõlpu täis. Hõlp+tulu, hõlp+töö haltuura

häbi <17: h`äppi ja häbisse>. Tunneb poja pärast häbi. Teeb endale v enesele häbi, saadab ennast v end häbisse. Häbi vaadata, öelda. Ei (ole) au ega häbi, pole häbi+raasugi. Vajuks häbi pärast maa alla. Teeb lapsele häbi-häbi. Vale+häbi. Häbi+ häbiväärne: häbi+asi, häbi+lugu, häbi+tegu. Häbi+puna, häbi+tunne

illusi`oon <22e: -ooni, -`ooni> pettekujutlus, aluseta lootus; moonutatud taju (peegeldab objekte teisiti, kui need on tegelikult). Loob, teeb endale õnne+illusioone. Nägemis+illusioon nägemispete

joonistama <27>. Joonistab pilti, hobust. Joonistab pliiatsiga, sulega. Joonistas minust karikatuuri. Joonistad sealt midagi endale argi kombineerid midagi (enda kasuks). Maha, välja, üles joonistama. Joonistamine (ka õppeaine)

järele+jäänu, järele+j`äänu (kes v mis on järele jäänud). Kümnest eurost järelejäänu jäta endale. Jälitati väheseid järelejäänuid

k`allama <29: kallata, k`allan>. Kallab vett klaasi, pudeli tühjaks, marjad ühest korvist teise. Kallab endale õlut sisse argi joob õlut. Kallab end veega üle. Kallas vihma (sadada). Päike kallab valgust (alla) ülek

kasvatama <27>. Kasvatab rukist, kurke. Põld kasvatas rikkaliku saagi. Isa kasvatas endale vuntsid. Hästi kasvatatud laps. Ootamine kasvatas uudishimu (suurendas). Kasvatab kinnast (suurendab silmade arvu). Kokku, üles, ümber kasvatama

katuse+alune. Katusealused toad. Tööriistad on katusealuses (varjualuses). Ei leia endale katusealust ülek (peavarju)

k`auplema <30: kaubelda, k`auplen>. Firma kaupleb remonditarvetega. Peremees kauples endale sulast, kauples noormehe sulaseks. Kauples küsitud hinnast poole maha. Kauples loa kuidagi välja

kihutama <27>. Ära kihuta, ajad kraavi. Kihutame võidu! Kihutab minema, (kellelegi) järele, ringi. Kihutab tagant, taga v takka sunnib tagant. Kihutas rahvast mässule (ässitas, õhutas). Kihutas endale kuuli pähe argi laskis enda maha. Vt ka üles kihutama

kodu+kana ka ülek. Naine ei tahtnud enam kodukana olla ja läks tööle. Kosis neiu endale kodukanaks vmo, hellitl

kohustus <11: -e> ka jur lubadus, mis tuleb tingimata täita. Marile tehti kohustuseks tubade koristamine, pandi kohustus tube koristada. Täitis endale võetud kohustused. Kohustused perekonna vastu. Lepingulised kohustused = lepingu+kohustused. Ameti+kohustus, kooli+kohustus, lisa+kohustus, põhi+kohustus, sõjaväe+kohustus, teenistus+kohustus, teo+kohustus aj, võla+kohustus. Kohustus+märk <-märgi> (liiklusmärk)

kosima <27>. Kosis neidu, kuid sai korvi. Kosis tüdruku endale naiseks

kr`ahmima <28: kr`ahmida, krahmin> korduvalt krahmama; (kokku) kraapima. Krahmib põõsalt marju. On endale varanduse kokku krahminud

kupatama2 <27> argi. Kupatab lapsed maast lahti. Kupatas jalgrattaga poodi tagasi. Kupatas endale kuuli pähe

k`õrv <22u: kõrva, k`õrva; k`õrvadesse ja kõrvusse ja k`õrvu>. Sise+kõrv, välis+kõrv, kesk+kõrv. Pikk+kõrv ülek jänes; eesel. zool nahkhiired: lai+kõrv, suur+kõrv. Tassi kõrv. Mütsi kõrvad. Seintel on kõrvad ülek keegi kuulab salaja pealt. Jutukõmin kostab kõrvu (III v). Kuulab kikkis+kõrvu = kikkis kõrvu (II v), kõrv kikkis (teraselt). Kuulab poole kõrvaga (möödaminnes, muuseas). Laseb kõrvust mööda v ühest kõrvast sisse ja teisest välja jätab tähelepanuta. Hoia silmad ja kõrvad lahti ole tähelepanelik. Pane v kirjuta see endale kõrva taha ülek (jäta meelde). Pani kõrvad pea alla argi suri. Võttis kõrvad pihku ülek nahutas. Mul kõrvad liiguvad ülek olen meelitatud. Kõrvuni võlgades (üleni, lootusetult). Kõrva+auk, kõrva+leht = kõrva+lest, kõrva+nibu. Kõrva+arst, kõrva+peegel med, kõrva+põletik, kõrva+termomeeter, kõrva+tilgad. Kõrva+kuulmine, kõrva+pete kuulmisillusioon. Kõrva+rõngas. Kõrva+kiil <-kiilu> = kõrva+lops. Kõrva+hark zool (putukas). Kõrvu+pidi = kõrvu pidi

k`äim <22u: käima, k`äima> käimine; mitm nalj: jalg; jalanõu. Minu käimad on käidud. On käima peal on rase, sai käima peale. On endale kihvtid käimad ostnud

latern <2: -a>. Tänava+latern, tormi+latern, paber+latern. auto: esi+latern, taga+latern, gabariidi+latern, udu+latern. Laterna+klaas, laterna+post, laterna+tuli. Taimenimetus Jaapani latern, oskuskeeles täpsem füüsal. Oli endale laterna silma alla saanud argi (sinise silmaaluse)

lehvitama <27>. Tuul lehvitab kardinat. Lehvitab endale (käega) tuult. Lehvitab kaabut, tiibu v kaabuga, tiibadega. Lehvitab hüvastijätuks. Lehvitab oma ettepanekut v ettepanekuga (levitab)

l`eib <22u: leiva, l`eiba>. Võtab leiba sööb, laseb leiba luusse. Teenib endale leiba. Iga amet annab leiba (elatist, ülalpidamist). Sai kroonu leivale v kroonu+leivale läks sõjaväkke v vangi. Pandi, läks nädalaks vee ja leiva peale. Panevad leivad ühte kappi. On ühes leivas on ühisel toidul. Poeg hakkas oma leiba. Las ta olla, ega ta leiba küsi (ei sega, ei ole tülinaks). Kõike kulub, läheb nagu leiba (palju). Jätku leiba v leivale! Käär, tükk leiba = leiva+käär, leiva+tükk. Kilo leiba = leiva+kilo. Peen+leib, tera+leib, maa+leib, põranda+leib, vormi+leib, koorik+leib. Must leib = rukki+leib. Näki+leib = kuivik+leib. Armulaua+leib. Või+leib, nt kala+leib, vorsti+leib, muna+leib. Leib ja sai pagaritooted. Leiva+ahi, leiva+auto, leiva+jahu, leiva+juuretis (haputainast), leiva+kakk, leiva+kali, leiva+kastmine = leiva+sõtkumine, leiva+kauplus = leiva+pood, leiva+küpsetamine, leiva+küpsetus, leiva+labidas, leiva+lõhnaline, leiva+lõikamine, leiva+nuga, leiva+ports, leiva+puu bot, leiva+puudus, leiva+sisu, leiva+supp, leiva+tainas, leiva+taldrik, leiva+teenimine elatise teenimine, leiva+teenistus, leiva+tegemine, leiva+tegija, leiva+tehas = leiva+vabrik. Leiva+koorik = leiva+kooruke, leiva+murikas, leiva+pala = leiva+paluke, leiva+raas = leiva+raasuke, leiva+viil <-viilu> = leiva+viilak = leiva+viilukas. Leib+juust (pätsidena)

l`iiga. Teeb nõrgemale liiga. Teeb endale tööga liiga. Külm teeb liiga. Liiga suur koorem. Sõidab liiga aeglaselt. Liiga+tegemine

litsakas <2: -ka, -kat> argi. Sai endale litsaka naise. Elab litsakaga

lombak nimis <2: -u>, lombakas omds <2: -ka, -kat>. Saab endale lombaku meheks, lombaka mehe. On ühest jalast lombakas

lubama <27>. Jüri lubas Mari ära võtta. Lubage mind mööda! Seadus ei luba puskarit ajada. Rahakott ei luba autot osta. Lubab endale tüki torti. Lubatav ja lubamatu

manik`üür <22e: -küüri, -k`üüri> käte, eriti küünte hooldus. Teeb maniküüri, laseb (endale) maniküüri teha. Maniküüri+käärid

manustama <27> (sisse, juurde) juhtima, viima. Ravimit manustatakse haigele suu kaudu, lihasesse, naha alla, veeni (sisseü). Manustab endale pitsikese konjakit argi

muhelema <31: muhelda, muhelen; 27: muheleda>. Muheleb heameelest endale habemesse. Muhelemisi = muhel(e)des. Muhelus

muretsema <27> muret tundma, mures olema; hoolt, muret kandma; hankima, soetama. Muretseb oma korteri pärast. Pereema muretseb majapidamise eest. Muretses endale tutvusega parema töökoha

nikerdama <27>. Nikerdas luust kujukese, puusse mustri. Nikerdab iga lause kallal ülek viimistleb hoolega iga lauset. Nikerdas endale vabu päevi argi (kombineeris)

nimi <20: nime, nime>. Mis nimi lapsele pandi v mis lapsele nimeks pandi? Kaupluse nimi on Kangas ja Nööp. Isa kirjutas talu poja nimele, talu on poja nimel v nime peal. Kunstnik on endale juba nime teinud (tuntuks saanud). Mehe head nime taheti määrida (mainet kahjustada). Nime poolest teadlane (moe pärast, vormiliselt). Ees+nimi, perekonna+nimi = prii+nimi, neiupõlve+nimi, hüüd+nimi, varju+nimi, lava+nimi = esineja+nimi = artisti+nimi. Isiku+nimi, kauba+nimi, maa+nimi, sordi+nimi, tänava+nimi, koha+nimi. Nime+kaart, nime+kandja, nime+korraldus keel, nime+panek, nime+register, nime+silt, nime+täht, nime+vahetus, nime+keeld folkl. Nimi+ ettenähtud: nimi+koormus el, nimi+võimsus tehn, nimi+väärtus maj. Nimi+ (teosele) nime andnud: nimi+lugu, nimi+luuletus, nimi+tegelane. Vt ka nimel

n`õutama <27> hankima, muretsema. Nõutas endale loa. Nõutab teateid venna kohta

`ots <23i (ja 22i): otsa, `otsa; `otste (ja `otsade), `otsi ja `otsasid>. Otsad mitm laeva trossid ja liinid. Algus ja ots. Püüab ots otsaga kokku saada v välja tulla. Otsast lõpuni, otsast otsani. Imestusel ei olnud otsa ega äärt, aru ega otsa. Kus selle häbi ots! Jäi ööks otsaks jäi terveks ööks. Tegi endale otsa (peale). Laev andis otsad (asus teele). Andis otsad argi suri. Autojuht teeb päevas kaks otsa (sõitu, teekonda). Teeb musti otsi (ebaseaduslikke töid). Jäme ots on peremehe käes ülek (juhtimine, võim). Kahe otsaga asi ülek kaheti mõistetav v lahendatav. Olen otsaga juba sealmaal, et .. Noa+ots, oda+ots, saba+ots, tee+ots, varba+ots; niidi+ots, suitsu+ots. Jalg+ots, pea+ots, peatsi+ots. Algus+ots, ees+ots, lõpu+ots, taga+ots. Tagu+ots tagumik. Elu+ots. Era+ots, juhu+ots, töö+ots. Kinnitus+ots. Otsa+aken, otsa+joon (palliväljakul), otsa+poolne. Ots+laud (vankril, voodil), ots+pind <-pinna>, ots+punkt, ots+sein, ots+vaade, ots+aju anat. tehn: ots+frees laupfrees, ots+kallur, ots+tapp <-tapi>, ots+võti toruvõti

p`ael <23u (ja 22u): paela, p`aela; p`aelu ja p`aelasid>. Jänes sattus paeltesse, paeladesse v paelusse; jänese+paelad, linnu+paelad (püüdmiseks). Sipleb armu+paelus ülek on armunud. Pani (endale) paela kaela ülek poos end üles. Kinga+pael, põlle+pael, patsi+pael, pea+pael, käe+pael; ehis+pael, ääris+pael, isoleer+pael. Sakiline, värviline pael = sakk+pael, värvi+pael; kaunistus+pael, vrd pael+kaunistus. Maantee+pael ülek. Keele+paelad mitm kõnevõime. Hääle+paelad, oskuskeeles täpsem häälekurrud. tkst: paela+masin, paela+teljed. Pael+keraamika arheol, pael+ornament kunst. Tennised paelu+pidi v paelu pidi käes

paluma <27>. Palub jumalakeeli, (kogu v kõigest) südamest. Palub emalt v ema käest luba. Palub meilt abi v meid appi, (meid) end aidata. Palub kõiki v kõigil lahkuda. Palub andeks v andestust. Palun vabandust, et .. (Ma) palun pakk võid. Viisakussõna: Paremat kätt, palun. Jüri palus Mari kätt v Marit endale naiseks. Palub minu eest jumalat (palvetab). Vaatas mind paludes, paluval pilgul v paluvalt

patsatama <27> korraks patsuma; patsti kukkuma. Lõi endale patsatades vastu põlve. Patsatasin kõhuli lumme

p`ea+l`uu kolp, kolju. Veise pealuu. Pealuusse kulunud argi meelde jäänud. Tao endale pealuusse v pealuu sisse argi jäta meelde, õpi pähe. Surnu+pealuu. Pealuu+murd koljumurd

p`ea+toidus vmo elatis, toit. Hankis, teenis (endale) peatoidust õmblustööga, õmblejana

p`ihk <22e: pihu, p`ihku> peopesa. Nagu pihu peal (näha) (selgesti). Pistis poisile raha pihku. Naerab endale pihku ülek (kahjurõõmsalt omaette). Viskab viis pihku argi annab kätt. Lööb, peksab pihku argi masturbeerib. Silmad pihus ülek nutt varuks. Elab pihust suhu ülek (vaeselt). Pihu+kirves arheol, pihu+lihas anat, pihu+pesa peopesa, pihu+täis peotäis. Lähevad pihk pihus v peos, pihk+peos v pihutsi. Pihk+seong sport

pläru <17> argi omatehtud v lihtsamat sorti sigaret v pabeross, plotski. Keerab (endale) pläru ette. Pläru+täis tubakat

posisema <27> (sosisedes) pomisema. Posiseb midagi (endale) habemesse

pr`es's1 <22e: pressi, pr`essi> pressimine; pressiv ese v seade. Hüdrauliline press = hüdro+press. Metalli töödeldakse pressil. Mahl surutakse õuntest pressiga välja. Kuivatab lilli pressi all. Pani endale kõva pressi peale ülek töötas intensiivselt. Mahla+press, turba+press, poldi+press, sepa+press, kirja+press, trüki+press, määrde+press, triikimis+press, kang+press, kogur+press põllum, käsi+press. Kõhu+press füsiol. Vt ka pr`es's+

puder <24e: pudru, p`utru; p`utre ja p`utrusid>. Piimaga keedetud puder = piima+puder. Pudrust sõrmed ülek (nõrgad, kohmakad). Kartulid keesid pudruks. Küll ajab putru suust välja ülek, argi (jama). Segamini v segi nagu puder ja kapsad. Keetis endale pudru kokku ülek (põhjustas ebameeldivusi). Manna+puder, kaerahelbe+puder, kruubi+puder, kartuli+puder, muna+puder; hommiku+puder, kiir+puder. Jää+puder, lume+puder. Sasi+puder, sega+puder. Pudru+kauss, pudru+kõrvane, pudru+mänd <-männa> etn, pudru+nui, pudru+pada <-paja>, pudru+silm <-silma>. Puder+kasvaja med

pugu <17: pugusse ja p`ukku>. Kollase puguga = kollase+puguline tihane. On endale paraja pugu ette kasvatanud argi (kõhu). Pugu+seen bot, pugu+tuvi (tuvitõug)

punuma1 <27> kokku keerutama; palmima, põimima. Punus pärga. Vitstest punutud korv. Punutud mööbel. Jüri ja Mari punuvad endale pesa ülek (rajavad kodu)

pähe v`õtma kindlalt nõuks võtma. Vend võttis endale pähe, et .. Pähe+võtmine

päriselt. Teda ei saa päriselt usaldada (täielikult, täiesti). Kas päriselt või mängult? Võta see raamat päriselt endale (päriseks)

sel'tsiks seltsiliseks, kaaslaseks. Ole, tule mulle seltsiks. Võta koer (endale) seltsiks

siili+p`ea argi. Lasi endale siilipea lõigata (siilisoengu). Siilipeaga poiss = siilipea

silmus <9: -e>. Pistis pea silmusesse v pani endale silmuse kaela poos end üles; ülek hukutas end; tõmbas endale õnnetuse kaela. Keerutab v punub kellelegi silmust ülek kavatseb kellelegi halba. Nöör+silmus, traat+silmus, keerd+silmus. Heegeldamisel, varraskudumisel: õhk+silmus õhksilm (-silma), kinnis+silmus. Silmus+kude silmkude, silmus+kudumine. Silmus+mähis el, silmus+nelinurk etn (maagiline märk, kasutatav ka ornamendina)

s`isse ajama. Ajab vagusid sisse. Pliit ajab (suitsu) sisse pliit ei tõmba. Ajab endale putru (näost) sisse argi, halv ahmib putru (süüa). Sisse+ajamine

s`isse l`õikama. Lõikas endale habet ajades sisse. Sisse+lõige <-l`õike>

s`oetama <27> muretsema. Soetas endale jalgratta. Soetavad muudkui lapsi

t`ampima <28: t`ampida, tambin> taguma, trampima. Tambib kartulid pudruks. Poriseks tambitud muru. Tampisime mitu tundi mööda maanteed (käia). Tambi endale pähe v peakolusse, et .. argi

t`ee2 <26i>. Tee viib mäkke. Juhatas võõrale teed. Tegi endale, andis vastutulijale teed. Mis(sugust) teed (pidi) sa tulid? Sinna on kahe tunni tee. Võttis kodu+tee jalge alla = asus kodu+teele. Käib alles kooli+teed (koolis). Meenutas oma näitleja+tee algust. Teist teed ei ole (võimalust, väljapääsu). Läks kergema vastupanu teed. Sattus halvale, laiale, libedale teele ülek. Uuendustele anti roheline tee pid uuendusi soodustati igati. Tee on püsti ees ei ole ühtki võimalust. Kõik teed on lahti, valla võimalusi on palju. Kõrval+tee, pea+tee, otse+tee, põik+tee, ring+tee, umb+tee; maan+tee, raud+tee, puies+tee, küla(vahe)+tee, metsa(vahe)+tee, jää+tee, mere+tee, õhu+tee; köis+tee, ripp+tee, rööbas+tee; kruusa+tee, liiva+tee, asfalt+tee, killustik+tee, plaat+tee; tali+tee = talve+tee, jalg+tee, karja+tee, trammi+tee, uisu+tee; kõnni+tee, sõidu+tee, rände+tee, rännu+tee, taganemis+tee, tagasi+tee. anat: sapi+teed, hingamis+teed. Arengu+tee, elu+tee, haridus+tee; eksi+tee, kesk+tee. Rist+tee = tee+rist. Tee+haru, tee+juht <-juhi>, tee+kaaslane, tee+käänak, tee+lõik, tee+moon <-moona>, tee+parandus, tee+perv, tee+rada rada, tee+röövel, tee+sool <-soola>, tee+sulg <-sulu>, tee+truup, tee+töö, tee+tööline, tee+viit <-viida>. eh: tee+kate, tee+maa, tee+piire, tee+tamm <-tammi>, tee+trass. Tee+kress bot, tee+tigu zool. Teele+minek, teele+saatmine. (Auto) teel+püsivus

t`eed rajama. Rajab teed läbi võsa. Rajas endale tee ülikooli tegi eeltööd ülikooli minekuks. Teed+rajav leiutis. Tee+rajaja algataja, eelkäija

t`eed tegema. Teeme teed (keedame). Teeb endale küünarnukkidega teed. Rahvahulk tegi autole teed (andis). Tee+tegemine tee keetmine; tee-ehitus

t`ilk <22u: tilga, t`ilka> piisk. Tilk verd = vere+tilk. Valas endale tilga teed (natuke). Ei võta tilkagi ei tarvita alkoholi. Sarnased nagu kaks tilka vett. Nagu tilk (vett) kuumale kivile v kerisele, nagu tilk meres äärmiselt vähe. Piima+tilk, vee+tilk, vihma+tilk. farma: aniisi+tilgad, palderjani+tilgad; nina+tilgad, silma+tilgad, isu+tilgad, köha+tilgad. Nalja+tilk argi naljategija. Tilga+kujuline, tilga+lukk <-luku> (kohvimasinal), tilga+püüdel = tilga+püüdja (pudelil). Tilga+kaupa = tilga kaupa = tilga+viisi = tilga viisi = tilk+haaval. Tilk+analüüs keem, tilk+määrimine tehn, tilk+vedel nii vedel, et võib tilkuda

t`ingima <28: t`ingida, tingin> kauplema; tekitama, eeldused andma. Ostja tingis müüjaga hinna üle v hinna pärast, tingis endale hinnaalandust, tingis hinnast alla v maha. Tingitud refleks tingrefleks. Käitumise tingib olukord. Väsimusest tingitud vead (põhjustatud)

tr`uu <26i; keskv tr`uum, üliv kõige tr`uum ja tr`uim>. Jäi endale, oma põhimõtetele truuks. On abikaasale truu. Kohuse+truu, paiga+truu; elu+truu, loomu+truu, tõe+truu. Keele+truu, margi+truu maj. Truult, tru(u)ilt vmo, tru(u)isti vmo, truuvilt vmo

t`uhk <22i: tuha, t`uhka>. Ei tea (mitte) tuhkagi (mitte midagi). Tuhka(gi) ta tulla oskab niikuinii ei oska ta tulla. Kadus kui tina tuhka (jäljetult). Tormas tuhk ja tolm minema (kiiresti). Viha jäi kestma nagu tuli tuha all (varjatult). Raputab endale tuhka pähe ülek (kahetseb avalikult). Linn sai, tehti tuhaks (hävis, hävitati), tõusis tuhast (ehitati uuesti üles). Kivisöe+tuhk, kondi+tuhk, lõkke+tuhk, puu+tuhk, sigareti+tuhk, turba+tuhk; lend+tuhk, tolm+tuhk; lume+tuhk. Tuha+hunnik, tuha+labidas, tuha+leelis, tuha+mägi, tuha+pilv, tuha+rest, tuha+ruum, tuha+sadu (vulkaanipurskel), tuha+sisaldus tuhasus, tuha+toos, tuha+urn, tuha+vesi, tuha+ärastus. Tuha+rikas, tuha+vaene kütus. tehn: tuha+kamber, tuha+luuk, tuha+punker. Võrdlustes: tuhk+hall <-halli>, tuhk+kuiv, tuhk+peen = hall, kuiv, peen kui tuhk. Tuhk+lumi, tuhk+muld. Tuhk+laiksus (taimehaigus), tuhk+pihlakas bot, tuhk+valgus (Kuu pinnal)

t`õmbama <29: tõmmata, t`õmban>. Tõmbas paadi veest kaldale. Tõmbas käega üle näo. Tõmbas ninaga (õhku). Tõmba nööri, nöörist. Sirgu, pingule tõmmatud riie. Korsten ei tõmba hästi. Pani tee tõmbama. Maa tõmbab kuivaks (tõmbub). Teda tõmbab teater, teatrisse. Tõmbas endale tähelepanu. Pillimees tõmbas lõõtsa, tõmbas loo lahti. Tõmbas hobusele piitsaga (virutas). Tõmbas end oksa argi poos end üles. Kas sa enam (suitsu) ei tõmba argi (ei suitseta)? Tõmbab linna peal ringi argi. Tõmba minema, ära, uttu, lesta argi mine ära. Jalgratas tõmmati ära argi (varastati). Sai tõmmata, laskis end alt tõmmata argi (tüssata). Alla, ette, juurde, kaasa, kinni, kokku, koomale, lahti, ligi, läbi, peale, sisse, täis, välja, üle, üles, ümber tõmbama. Vt ka `alt t`õmbama, l`õuga t`õmbama, maha t`õmbama, üle t`õmbama

tüli <17: t`ülli ja tülisse>. Norib, otsib, kisub tüli. Läks, pööras sõbraga tülli, on sõbraga tülis. Suhtub teiste tülisse ükskõikselt. Ära tee endale söögitegemisega tüli. Oli teistele tüliks, aeti tülist (eest) ära. Kõrtsi+tüli, perekonna+tüli, piiri+tüli, sise+tüli, usu+tüli. Tüli+asi, tüli+küsimus, tüli+õun ülek; tüli+norija

tülin <2: -a>. Ära tee endale tulekuga tülinat. Oli teistele tülinaks

v`aatama <29: vaadata, v`aatan>. Vaatab taevast, taevasse. Kuu vaatab aknast sisse ülek. Tule meid vaatama! tule meile külla! Vaatab (endale) uut töökohta (otsib). Mees vaatab noori naisi (tunneb noorte naiste vastu huvi). Vaatame v eks me vaata seda asja (mõtleme järele, selgitame). Kuidas sa sellele v selle peale vaatad? mis sa sellest arvad? ülek: vaatab teistele ülevalt alla (üleolekuga), alt üles (austavalt, alandlikult). Vaata v vaadake, asi on selles, et .. Tuli vaata et viimasel hetkel (peaaegu). Raskustele vaatamata, parem raskustest hoolimata. Alla, järele, kõrvale, kõrvalt, maha, mööda, otsa, sisse, tagasi, valmis, vastu, üle, üles vaatama. Vt ka `ette v`aatama, läbi v`aatama, p`ealt v`aatama, r`ingi v`aatama, v`iltu v`aatama, v`älja v`aatama, `ümber v`aatama

valgustama <27>. Valgustab taskulambiga endale teed. Heledalt, heledasti, heledaks valgustatud ruum. Valgustas kuulajatele kõiki üksikasju (selgitas), valgustas kuulajaid kõigis üksikasjus. Valgustatud absolutism aj

vastutus <11: -e>. Varaline vastutus. Teen seda omal vastutusel, võtan vastutuse enda peale v endale vastutan selle eest ise. Süüdlane võeti vastutusele, kannab oma teo eest vastutust (vastutab oma teo eest). Haldus+vastutus, kriminaal+vastutus, osa+vastutus, täis+vastutus, ühis+vastutus. Vastutus+rikas ülesanne

v`un'ts <22e: vun'tsi, v`un'tsi>. Muheleb, pobiseb (endale) vuntsi (omaette, ebaselgelt). Vunts liigub v väriseb (heast meelest). Kargab teisele vuntsi ülek (pragab, kärgib). Ole (täitsa) vunts! Oled vahva vunts argi oled tubli

vägistama <27>. Vägistas tüdruku (võttis vägisi). Vägistas poole kooki endale sisse argi (sõi vastu tahtmist ära)

v`älja v`aatama. Vaatab aknast välja. Vaatas endale kena korteri välja (valis)

`õige <1>. Oled õigel teel. Kiri ei sattunud õigetesse kätesse. Mu arvestus osutus õigeks. Seadsin kella raadio järgi õigeks. Üür tuleb õigeks ajaks, õigel ajal ära maksta (tähtajaks). Ei tulnud õigeks ajaks kohale (kokkulepitud ajaks). Õigel ajal õiges kohas. See ei ole õige asi v õige lugu (midagi on lahti v halvasti). Ütle õige hind (sobiv). Pole nagu õiget tuju, tahtmist, isu. Pole endale seda õiget leidnud (elukaaslast). Õiget sõpra tunned hädas. Sel aastal õiget suve ei tulnudki. Kaubal pole õiget minekut. Mis ta õige nimi on? Näitas oma õiget nägu (olemust). Poisi õige ema elab võõrsil (pärisema). Õige küll tõsi jah. Õige mis õige, jumala õige. Ainu+õige, eba+õige, tuli+õige. Vt ka `õiget pidi, `õigeks m`õistma, `õigeks v`õtma

ära olema. Olin kolm päeva ära. Vaatab mind ära+oleva pilguga, ära+oleval pilgul. Minu ära+olekul oli õde mehele läinud. Teeb endale mõnusa ära+olemise. Ära+olija

ärima <27> argi. Poiss äris turul õunu (müüs õunu, kauples õuntega). Äris vana jope maha (müüs ära). Äris endale uue jope (ostis, hankis)

üles+anne <-`ande>. Teeb alluvale ülesandeks koostada aruanne (kohustuseks). Seab endale ülesande v ülesandeks, parem eesmärgi v eesmärgiks ülikool kiiremini lõpetada. Tegi seda sõprade ülesandel (palvel v käsul). Seisab oma ülesannete kõrgusel paberl saab edukalt hakkama. Purk täitis lillevaasi ülesannet, parem otstarvet. Eri+ülesanne, lisa+ülesanne, põhi+ülesanne, aasta+ülesanne; elu+ülesanne, töö+ülesanne, kooli+ülesanne, õppe+ülesanne, arvutus+ülesanne, male+ülesanne, tõlke+ülesanne, tootmis+ülesanne. Kodune ülesanne = kodu+ülesanne. Ülesannete kogu = ülesande+kogu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur