Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit

ale <16> etn: metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa, sõõrd. Põletab, teeb alet aletab. Mets raiuti alesse. Ale andis head saaki. Ale+põllundus = ale+viljelus, ale+põletamine, ale+tegu, ale+tuli, ale+maa, ale+põld

`eele vt `eel

eile. Nagu eile sündinud lihtsameelne, kogenematu. Tuna+eile = üle+eile. Eile+hommikune, eile+lõunane, eile+õhtune rong

hale <16> vaserooste

hale <2: -da>. Hale meel tuli peale, meel läks haledaks, hakkas hale. Hale+armas, hale+armetu, hale+naljakas, hale+kuulus. Haleda+meelne = hale+meelne. Haleda+võitu

hele <2: -da>. Hele tuli, kevadpäev. Hele lagi, nahk. Vaip oli heledaks pleekinud. Hele naer, kisa. Kere on hele argi kõht on tühi. Hele+blond, hele+roheline, hele+sinine, hele+valge säravvalge. Hele+kõrb <-kõrvi>, hele+raudjas, hele+võik hobune. Hele+laiksus (taimehaigus). Heledate juustega, silmadega, heleda häälega = heleda+juukseline, heleda+silmaline = heleda+silmne, heleda+hääleline = heleda+häälne. Heleda peaga = heleda+päine. Heledalt = heledasti

jõle argi väga, eriti, hiigla(-). Jõle vihane, põnev. Kukkus jõle plassilt välja (väga kehvasti, armetult)

jõle <2: -da> kole, hirmuäratav, kohutav, nurjatu; argi: vastik, jälk; eriti suur, koletu. Jõle roimar, laim. Jõle ilm. Panime jõleda tambiga ajama argi. Jõledalt = jõledasti

jäle <2: -da> vastumeelne, eemaletõukav, vastik; argi koletu, jõle. Jäle hais, elukas. Pani jäleda auruga ajama argi. Jäledalt = jäledasti

kale <16> etn järelveetav tiibadega mõrd v võrk. Kale+mutt, kale+mõrd, kale+võrk. Kale+püük

kale <2: -da> kõle; karm, kalk; kõva. Kale põhjatuul, pilk. Kale traat. Kaledalt

kile1 <16> õhuke painduv lehtmaterjal; anat membraan. Plast+kile. Õli moodustab kile, parem kelme. Kilest kott = kile+kott <-koti>; kile+jope, kile+sussid; kile+kaaned mitm, kile+tasku. Kile+pakendis piim = kile+piim <-piima>. Kile+kattega hall = kile+hall <-halli>. Kile+pool <-poole> (naha) lihapool, kile+poolne. anat: trummi+kile; kile+labürint (sisekõrvas)

kile2 <16> kiisel. Kaera+kile

kile <2: -da> kõrgetooniline, terav. Kile karjumine. Kileda häälega = kileda+hääleline = kileda+häälne naine. Kiledalt = kiledasti

kole argi tohutult, väga, hirmus. Kole suur, vähe

kole <2: -da> hirmus, kohutav. Kole unenägu. Sajab koledal kombel, sajab nii mis kole argi (koledasti)

kõle <2: -da>. Kõle tuul, ilm. Suur kõle ruum. Kõledalt. Kõledus

LE liikluseeskiri

Le Havre [lö`aavr] <2e: Havre’i, Havre’it; kuhu Havre’isse> linn Prantsusmaal

Le Mans [lö m`aan] <22e: -i; kuhu -i> linn Prantsusmaal

male <16>. Mängib malet. Kiri+male, pime+male, probleem+male, välk+male. Male+ajakiri, male+haige ülek, male+huviline, male+kell, male+ülesanne; male+matš, male+partii, male+simultaan, male+turniir

Male [maale] <16: kuhu -sse>, Maale maldiivi Maldiivide pealinn

Mlle pr mademoiselle (neiu)

pale <6: p`alge, palet, p`algesse ja p`alge; 16: pale, palet> põsk; (silm)nägu. Pisarad veeresid üle palge. Veri tõusis palgesse v palge. Pani, tõstis püssi palge. Palgest palgesse silmast silma, näost näkku. Ilmus isa palge ette (silma alla), seisab isa palge ees. Palge+joon

pele. Tohoo pele, kus tuleb võõrast last peksma!

pole ei ole. Pole viga

sale <2: -da>. Sale keha. Saledad sääred. Peab saledat joont hoiab figuuri. Täis+sale nalj täidlane. Sale+pihtne = saleda+pihaline

sele <16> illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms

sile <2: -da>. Sile lõug (habemeta). Sile näolapp (päris kena). Võrdlustes: klaas+sile, laud+sile, marmor+sile, peegel+sile. Sileda+juukseline, sileda+karvaline koer, sileda+servaline. Sile+kalju geol. Siledalt = siledasti. Siledus

tele <16> argi televisioon. Töötab teles

tele+1 kaug-, kauge-, kaugus-: tele+objektiiv fot (pikkfookusobjektiiv), tele+meetria tehn kaugmõõtmine, tele+meeter füüs kaugmõõtur

tele+2 televisiooni-: tele+antenn, tele+esinemine, tele+film, tele+jaam, tele+kaamera, tele+kanal, tele+kava, tele+lavastus, tele+mast = tele+torn argi, tele+operaator, tele+programm, tele+reporter, tele+saade, tele+saatja, tele+seriaal seriaal, tele+stuudio, tele+täht, tele+vaataja, tele+ülekanne; televiisori-: tele+ekraan

vale <16>. Räägib valet valetab, mõtleb valesid välja. Kell näitas valet aega. Andsid pakid valele inimesele. Sattus valedele jälgedele = vale+jälgedele. On vale arvata, et .. Häda+vale. Vale+andmed, vale+arvamus väärarvamus, vale+arvestus, vale+häbi, vale+häire, vale+lubadus, vale+mängija (kaardimängus), vale+nimi, vale+pass, vale+prohvet, vale+süüdistus, vale+teade <-t`eate>, vale+võti, vale+õmblus (sukkadel), vale+õpetus väärõpetus, vale+ütlus jur, vale+ühendus (telefonis). sport: vale+lähe = vale+start. Vale+ tehis-, võlts-: vale+habe, vale+hammas, vale+juuksed mitm

vile <16>. Laseb, lööb, ajab vilet. Oreli+vile, paju+vile pajupill. Vabriku+vile, veduri+vile, rongi+vile, laeva+vile. Udu+vile, hoiatus+vile, häda+vile, lõpu+vile sport. Vile+kontsert ülek = vile+koor <-koori> ülek, vile+mees argi kohtunik, vile+nöör, vile+poi mer, vile+signaal

vile1 <2: -da> hõre(daks kulunud). Püksipõlved on viledaks kulunud

vile2 <2: -da> väle, nobe, kärmas. Viledad jalad, käed

väle <2: -da> kiire, kärme, nobe, vilgas. Väledad sõrmed. Väle rohima, rohimise peale väle. Väle+jalgne = väleda+jalgne

õile <5: `õilme, õilet> vmo, luul õis. Kirsipuud olid täies õilmes, õilmeid täis. Õilmes, õilmetes v õilmeis toomingad. Pärna+õilmed. Õilme+kuu õiekuu, õilme+leht õieleht

üle. Üle tee, jõe. Tuntud üle kogu maa. Üle Atlandi lend. Sõitis {üle Riia} Riia kaudu Vilniusse. 300 m üle merepinna. Üle küla tüdruk. Üle hulga aja. Üle saja aasta vana, üle saja-aastane. Kohti on üle sajale inimesele. Kell on viis minutit {üle seitsme} seitse läbi, kaheksa peal. Üle keskmise andekas. Üle jõu käiv töö. Käisin tööl üle päeva v üle+päeviti. Ema kummardub lapse üle. Järelevalve seaduste täitmise üle. Kurtis tervise üle. Olen kingituse üle rõõmus. Vihm on üle (möödas). Üks taldrik jääb üle (on ülearu). Pingutab, koormab end tööga üle. Küsis üle kordas küsimust. Üle+karjumine, üle+minemine, üle+tulek, üle+vise. Üle kullatud = üle+kullatud ehe (kullatud). Üle+ uuesti: üle+joonistamine, üle+valgendamine. Üle+ kogu-: üle+baltiline, üle+venemaaline. Üle+ liig-, vastand ala-, vaeg-: üle+kütmine, üle+tarbimine, üle+valmimine, üle+pingutus, üle+kulutus, üle+kulu, üle+püük, üle+raie <-r`aie>, üle+hindama. Vt ka üle+aisa l`ööma, üle `andma, üle `astuma, üle elama, üle j`ooksma, üle k`andma, üle k`asvama, üle k`eema, üle k`oormama, üle k`uulama, üle kuumenema, üle k`äima, üle lugema, üle l`ööma, üle p`akkuma, üle s`aama, üle s`oolama, üle t`oitma, üle t`õmbama, üle t`öötama, üle ujutama, üle vedama, üle v`iima, üle v`oolama, üle v`õtma; üle+h`indama, üle+ilmastama, üle+ilmastuma, üle+küllastama, üle+küllastuma, üle+oletsema, üle+rahvastama

üle+aisa l`ööma, üle aisa l`ööma kergemeelselt käituma (abielumehe v -naise kohta). Üle aisa löömine = üle+aisa+löömine

üle `andma. Andis vahikorra üle teisele tüürimehele. President {andis üle} andis kätte ordenid

üle `astuma. Astus kraavist üle. On keelust üle astunud. Astub seadusest üle rikub seadust. Üle+astumine, üle+astuja

üle elama taluma, välja kannatama, vastu pidama; läbi elama, läbi tegema, kogema. Elasid raske talve üle. Ma ei ela seda üle. Majandus elab üle kriisiaega. Üle elatud = üle+elatud sõda. Üle+elamine, üle+elatu

üle+h`indama, üle h`indama liiga hindama. Vastand alahindama. Ülehindab oma võimeid, jõudu, tähtsust v hindab oma võimeid, jõudu, tähtsust üle. Üle+hindamine

üle+jala, üle jala. Viskas töö ülejala valmis (kiiruga ja hooletult). Vrd Sipelgas jooksis üle jala. Ülejala+jooks, ülejala+sõit (kiiruisutamises)

üle j`ooksma. Sõdur jooksis vaenlase poolele üle. Vihmaveetünn jookseb üle. Viljast jooksis üle tugev tuulehoog. Üle+jooksmine, üle+jooks

üle+kaela, üle kaela. Jalgrattur käis ülekaela v üle kaela (uperkuuti, ülepeakaela). Vrd Turvavöö jooksku üle õla, mitte üle kaela

üle k`andma. Noormees kandis neiu jõest üle. Kannab raha poja kontole üle. Kontsert kantakse televisioonis üle. Üle kantav = üle+kantav veri. Üle kantud = üle+kantud tähendus

üle k`asvama. Laps on muinasjuttudest üle kasvamas. Aplaus kasvas üle ovatsiooniks. Kasvatajast üle kasvanud jõmpsikad (kasvatajale kuuletumatud). Üle kasvanud = üle+kasvanud istikud (istutamiseks liiga suured)

üle k`eema. Piim kees üle. Katel kees üle. Vaimustus keeb üle ülek keegi on ülemäärases vaimustuses. Üle keev = üle+keev supp. Üle keev = üle+keev energia ülek

üle k`oormama ülearu koormama. Koormab end lisakohustustega üle. Üle koormatud = üle+koormatud töötaja. Südame üle+koormamine

üle k`uulama kedagi üksikasjalikult küsitlema. Kohus kuulas tunnistajad üle. Üle+kuulamine, üle+kuulatav, üle+kuulaja. Üle+kuulamis+protokoll

üle kuumenema üleliia kuumenema. Mootor kuumenes üle. Üle kuumenenud = üle+kuumenenud mootor. Üle+kuumenemine

üle+k`äe, üle k`äe lohakalt, hooletult. Ülekäe tehtud töö. Vrd Koer limpsas keelega üle käe

üle k`äima. Ema käis põranda märja lapiga üle. Linnast oleks nagu katk üle käinud. Ojast käib üle purre. Minu jõud ei käi temast üle

üle+küllastama, üle küllastama liigsel määral varustama. Mööbliga, mööblist üle küllastatud = üle+küllastatud tuba. Üle küllastatud = üle+küllastatud lahus. Üle+küllastatus

üle+küllastuma, üle küllastuma. Üle küllastunud = üle+küllastunud aur. Hapnikuga, hapnikust üle küllastunud = üle+küllastunud vesi

üle+k`üps põllum, üle+k`üpsenud <2: -k`üpsenu; täiendina ei käändu>, üle k`üpsenud liiga küps. Üleküpsed, üleküpsenud = üle küpsenud marjad. Üleküpsus

üle lugema üle kontrollima, mitmendat korda lugema. Luges kauba üle. Lugege raha üle kassa juures. Üle loetud = üle+loetud raha. Üle+lugemine

üle l`ööma. Lõi palli väravast üle (kõrgemalt kui vaja). Lõin silmad üle, polnud aega lugeda (tutvusin põgusalt). Uks löödi plekiga üle. Ärimees püüab konkurenti üle lüüa (üle trumbata). Tahab teise mehe naist üle lüüa (endale võtta). Üle+löömine

üle p`akkuma rohkem pakkuma; liialdama. Vanakraamikaupmees pakkus oksjonil teistest üle. Pakub oma familiaarsusega üle. Üle pakutud = üle+pakutud tunded. Üle+pakkumine. Üle+pakutult kirevad rõivad

üle+p`ea, üle p`ea. Mis see ülepea teie asi on (üldse)? Vrd Tõmbas teki üle pea; Tegemata tööd kasvavad üle pea

üle s`aama. Sai hädaga jõest üle (ületas jõe). Sai kaotusest üle (jagu). Üle+saamine

üle s`oolama liigsoolama; uuesti soolama; ülek liialdama, üle pakkuma. Ema on supi üle soolanud. Soolas magedavõitu kalad üle. Reklaamiga soolati üle ülek

üle+talve, üle talve sügisest kevadeni, talv läbi, talv otsa. Peab kogu karja ületalve v üle talve. Suviõunad ei seisa ületalve v üle talve. Üle+talve+pidamine

üle t`oitma ülearu toitma. Alatoidetud ja üle toidetud = üle+toidetud lapsed. Üle+toitmine

üle t`õmbama. Tõmba põrand tolmuimejaga üle. Lagi on valge värviga üle tõmmatud. Konkurendi juurest üle tõmmatud töötajad (üle meelitatud). Töötajate üle+tõmbamine, üle+tõmbaja

üle t`öötama liiga palju töötama. On üle töötanud ja väsinud. On üle+töötamisest kurnatud

üle ujutama. Jõeäärsed alad on tulvaveest üle ujutatud. Turg on Hiina kaupadega v kaupadest üle ujutatud argi. Üle ujutatavad = üle+ujutatavad alad

üle vedama. Väike laev ei suuda kõiki soovijaid üle vedada. Üle+vedamine, üle+vedaja, üle+vedu

üle v`iima (ühest kohast teise). Brasiilia pealinn viidi üle sisemaale. Viiakse üle teisele tööle. Õpilase üle+viimine järgmisse klassi. Üle viimata = üle+viimata üksus

üle v`oolama. Vesi voolab vanniservast üle. Ülevoolav optimism ülek (liialdatud). Üle+vool <-voolu>

üle v`õtma. Leitnant võttis juhtimise üle. Võttis üle võõrad kombed (võttis omaks). Üle võetud = üle+võetud tavad. Kogemuste üle+võtmine = üle+võtt

üle+õla, üle õla. Vaatab klassiõdede peale v klassiõdedele üleõla v üle õla ülek suhtub klassiõdedesse üleolevalt. Vrd Vaatab üle õla tagasi; Koti rihm käib üle õla. Üle+õla+kott <-koti>

üle+`öö, üle `öö. Sai üleöö v üle öö rikkaks (järsku, kiiresti). Vrd Lasta seista üle öö. maj: üle+öö+laen laen üheks ööks, üle+öö+turg

`ülle vt `üll

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur