Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 865 artiklit, väljastan 140.

C, c <26: c, c-d; muus 26: c, c’d, c’sse; c’de, c’sid, c’desse>, nimi: ts`ee <26: ts`ee, ts`eed> c-täht; muus do. Vrd C-duur Do-mažoor ja c-moll do-minoor; c-võti do-võti. IIIc = 3.c klass. Tähe tänav 4c

t tund; tonn; talu

t° temperatuur

T, t <26: t, t-d>, nimi: t`ee <26: t`ee, t`eed> t-täht

T teisipäev; füüs tesla; tera- (1012), nt TW (teravatt)

ta vt tema

Ta keem tantaal

taadi k`eel (taatlastel)

t`aak <22u: taaga, t`aaka> kandam, koorem, raskus. Murede taak ülek

t`aak <22e: taagi, t`aaki> mer (toestustross)

Taali <16: kuhu -sse ja T`aali>

taane murdes täna varemalt

taane <6: t`aande, taanet> trük tühi ruum taandrea ees; luul taandumine. Alusta uuelt realt taandega. Väed on taandel

Taani <16: kuhu -sse ja T`aani>, Danmark taani riik Euroopas

taani k`eel

t`aar <22e: taari, t`aari> hapendatud jahujook. Taari+astja

taara <16> pakendid (kogumina); pakendi mass; argi pakend, nt pudel, kast. Klaas+taara, metall+taara, plast+taara; müügi+taara, veo+taara, ringlus+taara, säilitus+taara, ühekorra+taara. Taara+automaat, taara+ladu, taara+materjal, taara+punkt, taara+ringlus

Taara `usk. Taarausuline

t`aarn <22u: taarna, t`aarna> geogr kitsas püstloodis seintega kuristik

t`aas jälle, uuesti. Teos avaldati taas v teos taas+avaldati. Tuleb taas luua v taas+luua Eesti paetööstus. Taas+asustama, taas+avama, taas+elustama, taas+elustuma, taas+esitama, taas+kehtestama, taas+puhkema, taas+ühinema, taas+nakatuma med, vet. Taas+erastama, taas+riigistama. Taas+teke, taas+loomine. maj: taas+eksport = taas+väljavedu. keem: taas+õli, taas+vill <-villa> regenereeritud õli, vill

t`aas k`ord, hrl parem taas. Taas+kordne, parem järjekordne. {Taas+kordselt} taas

t`aat' <22e: taadi, t`aati>. Küla+taat, sauna+taat, talu+taat, vana+taat, äia+taat äi. nalj: ilma+taat, kõue+taat, külma+taat, sarvik+taat, taeva+taat, talve+taat. Taadi+kõbi = taadi+köbi, taadi+näss

taba <17>, taba+l`ukk <-luku> ripplukk. Pani ukse tabasse. Raud+taba, ukse+taba

tabav <2: -a>. Tabav ütlus (leidlik, teravmeelne). Tabavalt

tabel <2e: -i>. Tabel koosneb tabeli+peast ja lahtritest, tabelil on read ja veerud. Koond+tabel, rist+tabel; ede+tabel, turniiri+tabel, võistlus+tabel, punkti+tabel, rekordi+tabel; häälestus+tabel, korrutus+tabel, käänamis+tabel, määramis+tabel. Tabeli+andmed, tabeli+pidaja, tabeli+seis, tabeli+kujuline. Tabel+arvestus, tabel+arvutus, tabel+kalender

tabu <17> etn: puutumatuskäsk, tegevus- v sõnakeeld; keelatud ese, olend, tegevus v nimetus (loodusrahvastel). Tabu toitu puudutada = toidu puudutamise tabu. Jahilooma nimi oli tabu. ülek: kuulutas viina oma majas tabuks, pani tabu alla. Tabu+sõna keeldsõna, tabu+teema

Taegu [tägu] <16: kuhu -sse> vt Daegu

tae kwon do, taekwondo [täkvond`oo] korea Korea maadlus ja võitluskunst

t`ael <22u: taela, t`aela; t`aelu ja t`aelasid> kuiv puukäsn; bot (parasiitseen). Taelast nakatatud, taelaga v taeladega v taeltega kaetud puu. Lõi tule taela (sisseü), taelale, taela külge. Läks põlema nagu kuiv tael ka ülek. Kase+tael, kännu+tael, tule+tael

t`aft <22e: tafti, t`afti> (riidesort). Taft+kleit

taga. Veab kelku taga (järel). Koeral on saba taga. On töödega naabrist taga. Kell on kaks minutit taga. Minekuga on kiire taga. Sunnib, kihutab, ässitab teisi taga v tagant. Taga külmemaks läheb (järjest, üha külmemaks). Taga paremaks v targemaks ikka järjest halvemaks v hullemaks, see veel puudus. Istub laua, rooli, näputöö, luku taga. Kelle või mille taga asi seisab? Kes on selle mõtte taga? Üks gramm ees või taga (rohkem või vähem, siia või sinna). Asja ees, teist taga põhjuseta. (Kedagi, midagi) taga kahetsema, nutma, nõudma. Taga+kahetsemine, taga+nutmine, taga+nõudmine. Tagumine, taga(pool) asetsev: taga+aed, taga+iste <-`istme>, taga+jalg, taga+ratas, taga+rida, taga+sein, taga+tasku, taga+tiib (putukal, lennukil), taga+trepp, taga+õu, taga+äär, taga+vokaal keel. Tagaosa: taga+aju anat, taga+lava (teatris). zool: taga+jäse, taga+vööde vaagnavööde. sport: taga+laud (korvpallis), taga+liin (jalgpallis). Vt ka taga ajama, taga h`oidma, taga k`iusama, taga `ot'sima, taga r`ääkima; tagant, taha

taga ajama. Kass ajas hiirt taga (jahtis). Poisid ajavad õues palli taga. Mees ajab naisi taga argi. Ajasin kinki mitmest poest taga (otsisin). Ajab kõiges täpsust taga (taotleb). Peremees ajas sulaseid (tööga) taga (sundis). Üks töö ajab teist taga tööd on palju. Taga+aetav, taga+aetu, taga+ajaja, taga+ajamine

taga h`oidma vmo kalliks pidama, taga igatsema

taga k`iusama. Ketsereid kiusati vaadete pärast taga. Taga+kiusatu

tagal <2e: -i> tagalog

taga `ot'sima. Otsib prille taga. Kurjategija taga+otsimis+kuulutus

taga r`ääkima klatšima. Räägib naabreid taga. Taga+rääkija, taga+rääkimine

tagi1 <17> tehn raudoksiidi kiht raua v terase pinnal. Tagi+kiht = tagi+kord

tagi2 <17; hrl mitm> tkst sakiline kaunistus, tikand. Tagi+ääristus (nt kätisel)

tagi3 <17> argi (lühike jakk v jope). Nahk+tagi, teksa(s)+tagi

tagu+ taga-: tagu+jalg, tagu+külg, tagu+osa, tagu+tükk

taha. Vaatas taha. On teistest taha jäänud. Kell jääb taha. Paneb nõelale niidi taha, paneb niidi nõela taha. Istus klaveri taha. Minu taha asi (seisma) ei jää. Taha+panemine vulg suguakti sooritamine (mehe kohta). sport: taha+hoog, taha+painutus. Vt ka taga, tagant

tahe <6: t`ahte, tahet> tahtmine. Tahe töötada = töö+tahe. Tegi seda vabal tahtel, vabast tahtest. Õppis vanemate tahtel muusikat. Hea tahte avaldus. Saadik esindab oma valijate tahet (tahtmisi). Elu+tahe, teo+tahe, võidu+tahe. Tahte+avaldus, tahte+vabadus, tahte+häire med

tahe <2: -da> kuiv, kuivaks tõmbunud; soolane, toekas. Maa on tahe. Tahaks suutäie tahedat (toitu). Teeme valmis ja asi tahe argi (ja asi korras)

tahes. Otsib mis tahes v mis+tahes tööd v mis tööd tahes. Tehku mis tahes, öelgu mida tahes, rääkigu millest tahes. Tulgu kes tahes, kellega tahes, millal tahes. Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes, milline tahes. Otsi kust tahes. Võta kui tahes v kui+tahes palju v kui palju tahes. Söögu nii palju kui tahes. Tahes või tahtmata = tahes-tahtmata paratamatult. Iga+tahes

t`ahk1 <22e: tahu, t`ahku> kant, külg. Kuubi tahud. Probleemi mitu tahku ülek (külge, aspekti). Tahk+mööbel, tahk+kandur eh

t`ahk2 <22e: tahu, t`ahku> ihumiskivi. Tahu+kivi = tahk

t`ahke <1> kuiv, kõva. Tahke aine, keha, olek. Tahke leib. Tahke+kütus tehn. Tahke+võitu tahkjas

t`ahm <22u: tahma, t`ahma>. Küünal ajab tahma. Ahju+tahm. Printeri+tahm argi tooner. Tahma+klaas tahmatud klaas, tahma+klapp (korstnajalas), tahma+kord. Tahma+nina = tahma+nägu sepp, korstnapühkija vms. tehn: tahma+puhur, tahma+püüdur. Tahm+värv keem

t`aht <22e: tahi, t`ahti> ka tehn masinate vms õlitamise pael. Küünla+taht, lambi+taht. Tahi+käärid. Taht+lamp, taht+määrimine

t`ai <26> tailiha. Tai ja pekk

T`ai <26: kuhu -sse>, Thai tai riik Aasias; T`ai l`aht, S`iiami l`aht (Lõuna-Hiina mere osa)

taibu <16> taibukas inimene

t`aid <22e: taiu, t`aidu> oskus, tarkus

t`aide vt taie

taie <6: t`aide, taiet> harv kunst. Taide+teos taies

taies <9: -e> kunsti-, taideteos. Pronks+taies

t`aig <22u: taia, t`aiga> folkl nõiatemp. Teeb taigu. Taia+märk <-märgi>, taia+tark

taiga <16> Siberi põlismets. Mägi+taiga. Taiga+asula, taiga+loom <-looma>, taiga+vöönd

t`ai k`eel

t`aim <22i: taime, t`aime>. Istutab kuuse+taimi, tomati+taimi. Taime leht, vars, juur. Toa+taim, vee+taim. Emas+taim, isas+taim, tütar+taim. Kultuur+taim, nugi+taim = parasiit+taim, mürk+taim. Õis+taim, eos+taim, roht+taim, kõrs+taim, roni+taim, vään+taim. Ilu+taim, maitse+taim, ravim+taim. Taime+kasv, taime+määraja, taime+sort. Taimedest saadav: taime+rasv, taime+toodang, taime+vill <-villa>, taime+värv, taime+õli. biol: taime+kude, taime+rakk <-raku>, taime+liik <-liigi>, taime+perekond, taime+vorm; taime+füsioloogia, taime+geneetika, taime+geograafia, taime+ökoloogia. põllum: taime+kahjustus, taime+karantiin, taime+patoloogia. Taime+tekkeline maavara paleont. Taim+organism biol, taim+parkaine tehn. Taimedega tehtav: taim+park taimedega parkimine, taim+ravi. bot: taim+hõljum = taim+plankton

t`aine <10: t`aise>. Ostab ainult taist liha

t`aip <22e: taibu, t`aipu> aru, arusaamine, nutt (nuti). Aeglase taibuga inimene. Ei saa millestki taipu ei taipa midagi. Poisil oli taipu ära joosta

t`ait <22u: taida, t`aita> zool (lind)

Tajo [tahho] <16> hisp vt Tejo

taju <17> psühh esemete ja nähtuste vahetu peegeldus teadvuses. Aja+taju, ruumi+taju, liikumis+taju, valgus+taju. Taju+foneetika keel, taju+pilt

tajur <2e: -i> tehn tundlik element. Anduri, mõõteriista tajur

t`akk <22e: taku, t`akku> kiu-sasi. Ketrab takku. Juuksed on nagu takud (pulstunud). On nagu kana takus v nagu takus kana (hädas, saamatu). Tõttab, nagu oleks tuli takus. Lina+takud, kanepi+takud, ropsi+takud, suge+takud. Taku+hark (vokil takukoonla hoidmiseks), taku+kiud, taku+koonal, taku+riie, taku+tort = taku+tuust

t`akka argi tagant. Lükka takka! Kohtusime pika aja takka. Ükski v mitte üks koer ei haugu takka ülek juhtunu ei lähe kellelegi korda

t`akka+järele argi, t`akka järele argi tagantjärele. Üks läks ees, teised takkajärele v takka järele

tako <16> täidisega tortilja, Mehhiko toit

t`aks1 <22e: taksi, t`aksi> taksikoer. Taksi+kutsikas

t`aks2 <22e: taksi, t`aksi> norm, määr, kindel hind. Maksab taksi järgi, üle taksi, alla taksi. Kuulsa ansambli taks on kõrge (esinemise eest nõutav tasu). Tartu üüri+taksid. Taksi+hind kännuraha, taksi+auto vmo takso

takso <16>. Võttis takso. Sõidu+takso, veo+takso, liini+takso. Takso+juht <-juhi>, takso+meeter sõidutasu arvesti, takso+park, takso+peatus, takso+sõit

t`akt1 <22e: takti, t`akti> muus. Laulu algus+taktid. Lööb kepiga takti, loeb takti. Astuti marsi taktis v marsi+taktis. Orkester hoiab v peab takti, langeb taktist välja. Takti+joon, takti+kepp, takti+löök, takti+mõõt, takti+osa. Takt+samm

t`akt2 <22e: takti, t`akti> delikaatsus, peenetundelisus, taktitunne. Takti+küllane, takti+pärane, takti+vaene käitumine

tala <17> eh (kandur v tugi). Alus+tala, ema+tala = pea+tala, kande+tala, liit+tala, põik+tala, side+tala; lae+tala, silla+tala; betoon+tala, raud+tala. Tala+kraana, tala+sillus, tala+tarind = tala+konstruktsioon

Talas [tal`as] <19: -i, -i; kuhu -i> oblastilinn Kõrgõzstanis

t`alb <22u: talva, t`alba> kiil (kiilu). Talvaga lõhuti puupakke. Talb+kude bot, talb+luu anat (pöialuu)

t`ald <22u: talla, t`alda>. Toetub taldadele v tallule. Andis taldadele tuld v valu ülek jooksis kiiresti, põgenes. Kulutab asjatult taldu käib asjatult v tühjalt. Jala+tald, saapa+tald, soki+tald; kork+tald, kummi+tald; pool+tald, sise+tald. Talla+laud (nt vokil, kangastelgedel), talla+nahk (jalal v jalatsil), talla+lihas anat

tali <17> tehn liitplokk. Ankru+tali, paadi+tali, elektri+tali, käsi+tali, pneumo+tali, tigu+tali

tali <24i: talve, t`alve; t`al'vi ja t`alvesid> eeskätt liitsõnus talv. Tali+nisu, tali+rukis, tali+sibul bot (köögiviljataim), tali+sort põllum, aiand, tali+(tera)vili põllum, tali+õun. Tali+ talve-: tali+müts <-mütsi>, tali+tee. Tali+kuurort, tali+püük kal. Tali+(spordi)mängud mitm, tali+olümpia = tali+olümpiamängud mitm

Tali <17: kuhu -sse ja -le>

talje <16> vöökoht, piht; vmo pihik. Peene taljega v taljest peenike neiu. Kleit on taljes, on taljesse võetud v tõmmatud v töödeldud. Sipelga+talje. Alus+talje vmo pihik. Talje+joon

t`al'k <22e: tal'gi, t`al'ki> (mineraal); sellest tehtud pulber

talk show [t`ook š`õu] ingl jutusaade (televisioonis, raadios)

t`all <22i: talle, t`alle>. Süütu, vaga nagu tall. Talle+kiituse laul Jeesuse kui jumala ohvri+talle kiituseks. Kitse+tall, lamba+tall, oinas+tall = oinik+tall, ute+tall = utt+tall; paasa+tall, tapa+tall. Talle+karusnahk, talle+nahk, talle+vill <-villa>, talle+kotkas van.t habekotkas

t`al'l <22e: talli, t`alli>. Hobuse+tall, mõisa+tall, talu+tall, tapa+tall vmo tapamaja. Talli+mees, talli+poiss

Talsi <16: kuhu -sse> linn Lätis

talu <17: t`allu ja talusse>, talu+k`oht. Peab Tõrvaahju talu. Asuniku+talu, isa+talu, metsa+talu, naaber+talu, ostu+talu (päriseks ostetud), rendi+talu, suur+talu. Talu+aed, talu+hoone, talu+maa, talu+maja, talu+omanik, talu+pere, talu+peremees, talu+perenaine, talu+rentnik, talu+sulane, talu+taat, talu+tare, talu+teenija, talu+töö, talu+või. Talu+turism; turismi+talu

talum <2e: -i> eh kivitarindi osa, mis juhib kaarelt v taladelt tuleva koormise püsttoele. Talum+plokk

t`al'v <22i: talve, t`alve>. Sündis vastu talve, kevade poole talve = kevad+talvel. Oli talv otsa v läbi, terve v kogu talve haige. Kari peeti üle talve v üle+talve. Autosõit talve tingimustes paberl v talvel. Talve+perioodil paberl, talvel v talve+kuudel piimatoodang väheneb. Kesk+talv = süda+talv, sügis+talv, vara+talv; kooli+talv, polaar+talv, tuuma+talv ülek. Talve+hommik, talve+hooaeg, talve+ilm, talve+külm, talve+lõbu = talve+rõõm, talve+maastik, talve+puhkus, talve+päev, talve+päike, talve+tee, talve+õhk; talve+aed, talve+karv (loomal), talve+müts <-mütsi>, talve+rehv (autol), talve+saabas; talve+kartul(id), talve+küte, talve+moon <-moona>, talve+varu; talve+kahjustus põllum, aiand, talve+temperatuur meteo, talve+õli tehn. Vrd tali

talva vt t`alb

Taman [tam`an] <19: -i, -i; kuhu -i> poolsaar Venemaal, eraldab Aasovi ja Musta merd

tamil <2e: -i>. Draviidi rahvas Lõuna-Indias tamilid

Tamil Nadu [tamil naadu] <16: kuhu -sse>, Tamil̮nāṭu tamili India osariik

tamka <16> argi kabe

t`amm <22i: tamme, t`amme>. Tammest kirst = tamme+kirst. Jändrik tamm = tamme+jändrik. Hiie+tamm, põlis+tamm. bot: korgi+tamm, kivi+tamm. Tamme+leht, tamme+tõru, tamme+koor <-koore> ka farma, tamme+mets tammik, tamme+laud, tamme+palk <-palgi>, tamme+vineer, tamme+pärg, tamme+kedrik zool (liblikas)

t`amm <22e: tammi, t`ammi> vallitaoline vesiehitis veevoolu suunamiseks v üleujutuste eest kaitsmiseks; tee muldkeha. Kalda+tamm, poldri+tamm, sadama+tamm, veski+tamm; kaitse+tamm, tõkke+tamm, ühendus+tamm; muld+tamm. Raudtee+tamm

Tamme <16: kuhu -le>

t`amne <2: t`amse> tammine, tamme(puu)st

t`amp <22e: tambi, t`ampi> tambits; tampimine; (toit); argi hoog, kiirus, aju. Mehed töötavad igavese, kõva, täie tambiga, meestel on tamp peal. Pudru+tamp. Herne+tamp, kanepi+tamp herne-, kanepitemp. Tamp+ tampimis-: tamp+masin, tamp+nui. Tamp+savi eh tambitud savi

tamsa <16>, tamsa+l`õng kal (võrguniit)

tan mat tangens

t`ang <22e: tangu, t`angu; seisundivorm t`angus; hrl mitm> (toiduaine); ka zool (paelussi arenguvorm). Kilo tangu v tange. Siga jäi tangu v tang+tõppe vet, on tangus v tang+tõves vet. Odra+tangud, tatra+tangud, kruubi+tangud kruubid. Sea+tang, veise+tang; põis+tang, vagel+tang. Tangu+puder, tangu+sõel (veskis), tangu+tera, tangu+vorst

tango <16> (tants)

t`ank <22e: tanki, t`anki> (vedelikumahuti); (sõjamasin); tanksaabas. Aero+tank, happe+tank, ilmutus+tank fot. Amfiib+tank, kerge+tank, raske+tank. sõj: tanki+lahing, tanki+meeskond, tanki+roomik, tanki+rusikas, tanki+tõke, tanki+väeosa, tanki+vägi

tanka <16> (jaapani klassikaline luulevorm)

t`anke+ tankimis-: tanke+püstik, tanke+püstol

t`an'n <22e: tanni, t`anni> murdes suur tõrs; aiand ilutaimede kasvatamise nõu

tanta <16> argi tädi. Kohvi+tanta

tante <16> argi tädi. Kohvi+tante

t`ants <22e: tantsu, t`antsu>. Lööb, keerutab, vihub tantsu. Palus neiu tantsule. Eesti meistrivõistlused Ladina-Ameerika tantsudes. Tants teatri ehituse ümber ülek (sekeldused, vaidlused). Rahva+tants, seltskonna+tants, võistlus+tants; pulma+tants, sõja+tants; hüppe+tants, kükk+tants, varvas+tants; kõhu+tants, posti+tants, süle+tants; paaris+tants, rivi+tants, rühma+tants; sport: jää+tants, suusa+tants. Tantsu+juht <-juhi>, tantsu+klubi, tantsu+kursus(ed), tantsu+laul, tantsu+lugu = tantsu+tükk, tantsu+meister, tantsu+muusika, tantsu+partner, tantsu+pidu, tantsu+põrand, tantsu+rühm, tantsu+samm, tantsu+seade <-s`eade>, tantsu+süit, tantsu+tehnika, tantsu+tuur <-tuuri>, tantsu+võistlus, tantsu+õpetaja. Vrd tantsu+ansambel tantsiv ansambel ja tantsu+orkester tantsuks mängiv orkester

tanu <17> etn. Sabaga tanu linuk(as). Neiu sai tanu alla (mehele). Argi+tanu, kikk+tanu, kiri+tanu, liht+tanu, nudi+tanu, pits+tanu, ratas+tanu, toru+tanu; müüja+tanu, õe+tanu. Tanu+kiri, tanu+seen bot

tanum <2: -a> murdes külatänav. Karja+tanum, küla+tanum

t`aoti vahetevahel, mõnikord, aeg-ajalt. Taoti sündis talus imelikke asju

tapa <16; hrl mitm> (Hispaania suupiste). Sööb tapasid. Tapa+vaagen

Tapa <16: kuhu -le>

tape <6: t`appe, tapet> tapmine. Mürgi tappe+toime

t`apja <1>. Enese+tapja, inimese+tapja, venna+tapja. Sea+tapja ka ülek viin

t`apma <35: t`appa, tapan>. Mõrvar tappis ohvri noaga. {Orkaan tappis kümme inimest} orkaanis hukkus kümme inimest. Kiskja tappis, parem murdis inimese. Tööga v tööst tapetud tervis (laostatud, kurnatud). Tappis kõik kärbsed maha. Aega on nii et tapab argi (väga palju). Tappev igavus argi (väga suur)

t`app <22u: tapa, t`appa> tapmine. Loomad veeti tapale. Tapa+jäätmed mitm, tapa+kaal <-kaalu> = tapa+mass (oskuskeelsem), tapa+kadu, tapa+kari <-karja>, tapa+lava, tapa+liha, tapa+loom <-looma>, tapa+maja, tapa+riist, tapa+soe liha, tapa+töö, tapa+saagis põllum, tapa+himuline

t`app1 <22e: tapi, t`appi> eh, tehn. Kalasaba+tapp, kald+tapp, keel+tapp, nurga+tapp, ots+tapp, peit+tapp, sooja+tapp etn. Tapi+keel, tapi+masin, tapi+peitel, tapi+pesa. Tapp+frees, tapp+liide = tapp. Tappi+panek

t`app2 <22e: tapi, t`appi> aj vangitapp. Saadeti tapiga sunnitööle. Tapi+vagun, tapi+vangla

t`app1 <22e: tapu, t`appu> vääntaim, nt humal. bot: kassi+tapp, sea+tapp, lehter+tapp. Tapu+aed (humalakasvatuseks), tapu+väät

t`app2 <22e: tapu, t`appu> tapmine. Enese+tapp, häda+tapp, sea+tapp, venna+tapp ülek, rahva+tapp genotsiid. Tapu+töö tapatöö

t`appa peksa, kolki, naha peale. Juku andis v tegi Atsile tappa, Ats sai Juku käest v Jukult tappa

tara <17> aed; astr (atmosfäärinähtus). Lattidest tara = latt+tara. Ajas loomad tarasse (tarandikku, karjaaeda). Tara Kuu, Päikese ümber. Elektri+tara, lipp+tara, raud+tara, roigas+tara, võrk+tara; kaitse+tara, piirde+tara; põim+tara, püst+tara, rõht+tara. Elav+tara hekk. Valgus+tara fot. Tara+ aia-: tara+latt, tara+lipp <-lipi>, tara+post, tara+võrk. Tara+lõng bot (rohttaim)

Taraz [tar`az] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Kasahstanis, Žambõli oblasti keskus

t`arbe vt tarve

t`ard+ tardunud, tardumis-: tard+kivim geol magmakivim, magma tardumisel tekkinud kivim, tard+uni letargia

tare <16: t`arre ja taresse>. Rehe+tare, suitsu+tare, talu+tare

targu targalt, ettenägelikult, ettevaatlikult. Talitas targu. Jättis mõne asja targu ütlemata

Târgu Mureş [tõrgu mureš] <2e: -i; kuhu -isse> ehk Tîrgu Mureş rum, Marosvásárhely ung linn Rumeenias

tari <24u: tarja, t`arja; t`arju ja t`arjasid> kobar; vits-, varb- vm punutis; etn helmestikand seeliku alläärel. Pihlakate punetavad tarjad. Randlased kuivatavad tarjadel kala. Marja+tari, õie+tari. Tari+nõges bot

tari+ monteeritav, osadest kokkupandav; kokkupanemis-, ühendus-. Tari+betoon, tari+ehitis, tari+detail, tari+raud, tari+programm info

Tarim [tar`im] <19: -i, -i> jõgi Hiinas Xinjiangis

t`ark <22u: targa, t`arka; keskv targem, üliv kõige targem ja targim>. Tark inimene = tark+pea. Tark raamat, masin. Mindi targa käest nõu küsima. Pidas targemaks vaikida. Taga targemaks see veel puudus. Elu+tark, kirja+tark, mõtte+tark, tähe+tark; nina+tark. Vormi+tark info

t`arm <22e: tarmu, t`armu> tahtejõud, tegutsemisind, energia. Töötab tarmuga. Noorus+tarm

t`arn <22u: tarna, t`arna> bot (rohttaim). Jalg+tarn, liiv+tarn, mätas+tarn, pudel+tarn, rebas+tarn, soo+tarn. Tarna+soo, tarna+turvas

tarne <6: t`arne, tarnet> maj: (ühekordne) tarnimine; tarnitu. Tehas on ühistu tarned kätte saanud. Eksport+tarne, kauba+tarne, relva+tarne. Om-ga: tarne+kohustus, tarne+leping, tarne+tähtaeg. Vrd hange

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur