Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Leitud 3 artiklit

p`ind1 <22u: pinna, p`inda>. Sondeerib, katsub pinda ülek kuulab maad, hangib eelteavet. Sünnimaa püha pind. Kohtuti neutraalsel pinnal. Kaotas pinna jalge alt, tal kadus pind jalge alt ülek kaotas kindlustunde. Tõusis pinnale, püsib pinnal ka ülek. Käib pinna peale v pinda ülek käib peale, tüütab, tülitab. Naha+pind. Mulla+pind, maa+pind, vee+pind. Lõike+pind, murde+pind, puute+pind, pealis+pind, välis+pind, rõht+pind, tasa+pind. Kui palju sul pinda on? argi kui suur on su eluruumi(de) pindala? Korteri üld+pind (üldpindala). Büroo+pinnad, tootmis+pinnad, parem büroo-, tootmishooned v büroo-, tootmisruumid. Pinna+energia füüs, pinna+karedus tehn, pinna+kiht, pinna+pragu, pinna+tuisk, pinna+töötlus. Pind+struktuur keel. Vt ka pinnal

p`ind2 <22u: pinna, p`inda> argi pind (pinnu), pindlaud. Koorem pindu, pind+laudu = pinna+koorem

p`ind <22e: pinnu, p`indu> terav killuke, pilpake; pindlaud. Pind läks sõrme. Luuavars ajab, annab pinde. Hinges torkis valus pind ülek. Olen talle pinnuks silmas ülek ärritan teda. Koorem pinde = pinnu+koorem

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur