Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

p`aisk+ paisatav, paiskuv: paisk+rivi sõj, paisk+määrimine tehn

p`ask <22u: pasa, p`aska>. Võtab pasa lahti, pasale teeb kõhu lahti. Elab pasa sees argi (mustuses). Pask mees argi (kõlbmatu, vilets). Keeras paska kokku argi tõi pahandust vm ebameeldivust kaela. Tuulis+pask tuulekeeris. Pask+hein bot, pask+rästas zool hallrästas. Sõimusõnu: pasa+püks, pasa+vasikas

p`iisk <22u: piisa, p`iiska>. Piisk vett, verd = vee+piisk, vere+piisk. Terve nädal ei sadanud piiskagi. Jõi oma klaasi piisatuks. Viimane piisk mu kannatuste karikas ülek. Pole piiskagi joonud (alkoholi). Higi+piisk, kaste+piisk, sülje+piisk, vihma+piisk, udu+piisk. Piisk+haaval piisuti

Pinsk [p`insk] <2e: -i, -it; kuhu -isse> linn Valgevenes

p`õs'k <22i: põse, p`õs'ke> ka: eseme külgmine osa. Pisarad veerevad üle põskede, mööda põski alla. Puhub punnis põsi tuld lõkkele. Aeg on midagi põske pista v panna (süüa). Kirve, kruustangide põsed. eh: akna+põsk aknaava külg, ukse+põsk ukseava külg. Puna+põsk, punn+põsk. Põse+lihas, põse+lohk, põse+nukk <-nuki> = põse+sarn sarn, põse+puna, põse+tasku zool (nt hamstril). Põsk+habe

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur