Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 3 artiklit
k`iil1 <22e: kiilu, k`iilu> (tööriist); kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud riidesiil; zool rinnaluu kõrge hari (linnul, nahkhiirel); keel kiillause. Ajas kasepakud kiiluga lõhki. Kiiludega seelik. Neem ulatub kiiluna merre. Püüdis sõprade vahele kiilu taguda v lüüa ülek (sõpru tülli ajada). Puu+kiil, teras+kiil, istutus+kiil, varruka+kiil. Kiilu+kujuline. Kiil+labidas (puutaimede istutamiseks), kiil+luu anat, kiil+rihm tehn
k`iil2 <22e: kiilu, k`iilu> mer andur (andru), emapuu, laevapõhja peamine pikitala
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |