Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

kaabe <6: k`aape, kaabet> kaapimine. Tegi kaabet argi läks ära. Kaape+nuga med, vet kürett. Vt ka k`aap+

kaabe vt k`aapmed

kabe <16> kabemäng; kabestatud kabekivi. Rahvusvaheline kabe. Kiri+kabe, probleem+kabe. Kabe+laud, kabe+nupp, kabe+mängija, kabe+partii, kabe+turniir

kabe <2: -da> käbe, kärmas; puhas, korralik. Kabeda käiguga tüdruk. Kabedad riided

k`aebe+ kaebamis-: kaebe+hääl, kaebe+hüüd, kaebe+kiri, kaebe+laul, kaebe+sõna; jur: kaebe+menetlus, kaebe+õigus. Vt kaeve <k`aebe>

k`albe <1> kahvatu, kaame, kahkjas. Kuuvalgusest kalbe pale. Kalbelt

kibe <4: kibeme, kibet> kübe. Ei kibetki. Hammas on kibeke valus (natuke). Tule+kibemed, lume+kibemed

kibe <2: -da>. Pipar on kibe, pipral on kibe maitse. Kibe kogemus, kibedad pisarad. Teeb meele kibedaks. Kibe töömees (kange, kõva). Kibe heinaaeg (tööpingeline). Lonks kibedat argi (viina). Kus on alles kibe taga argi (kiirus, rutt)! Mul endalgi kibe käes (häda). bot taimenimetustes: kibe tulikas, kibe piimalill. Tuli+kibe = kibe kui tuli. Kibeda+maitseline = kibeda maitsega = maitselt kibe. Kibeda+võitu. Kibe+hapu, kibe+magus, kibe+soolane. Kibe+kiirelt = kibe+kiiresti = kibe+kähku = kibe+kärmesti

k`irbe <1> terav, mõrkjas. Kirbe lõhn, maitse. bot seenenimetustes: kirbe pilvik, kirbe kõrges. Kirbelt

kobe <2: -da> kohev, kohe; argi tubli, kopsakas, korralik. Kobe muld, kivim. Ostis üsna kobeda maja. Pane midagi kobedamat selga!

Kōbe [koobe] <16: kuhu -sse> linn Jaapanis

k`ombe vt komme; k`ombes

kombe <6: k`ompe, kombet> kompimine

kombe <16> argi, kombekas1 <2: -ka, -kat> argi kombinesoon, türp. Talve+kombe

kribe <4: kribeme, kribet> argi kübe, raas. Või+kribe

krobe <2: -da>, krobeline <12: -lise> kergelt konarlik; ülek karune, kohmakas. Krobeda v krobelise koorega = krobeda+kooreline puu. Tööst krobedad v krobelised = töö+krobedad käed. Krobe v krobeline (hääle)toon. Krobedus = krobelisus

krõbe <2: -da>. Krõbe koorik. Krõbe külm, trahv. Krõbe+kartul, krõbe+kuiv hein, krõbe+külm ilm. Krõbedalt = krõbedasti

kräbe <2: -da> käbe, tragi. Kräbe töötegija. Kräbeda jutuga naine. Kräbedalt = kräbedasti

kube <4: kubeme, kubet>. Kubeme+kanal anat, kubeme+song med

k`õrbe+1 kõrbenud, kõrbemis-: kõrbe+hais, kõrbe+lõhn, kõrbe+maitse

k`õrbe+2, k`õrbeline <12: -lise> kõrbele omane. Kõrbeline kliima = kõrbe+kliima

käbe <2: -da> tragi, kärmas. Käbe eideke. Käbe+kähku kibekähku, kärmesti. Käbedalt = käbedasti

kärbe <6: k`ärpe, kärbet> kärpimine; väljajätt. Teeb artiklis kärpeid (kärbib), avaldab artikli kärbetega, kärbeteta. Palga+kärbe, maksu+kärbe, eelarve+kärbe, kulu+kärbe

kübe <4: kübeme, kübet>. Jutus on kübe tõtt; ei ole tõe kübetki. Mitte üks kübe sugugi, raasugi, teragi. Lume+kübe, tolmu+kübe, lootuse+kübe. Kübe+rooste (taimehaigus)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur