Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit

Jaama1 <16: kuhu -sse> (küla)

Jaama2 <16: kuhu -sse ja J`aama> Kingissepa (endise Jamburgi) vadjapärane nimi

j`aatama <27>. Noogutasin jaatades pead. Seda põhimõtet on nii jaatatud kui ka eitatud. Jaatav vastus, suhtumine. Jaatav kõne keel. Vastas jaatavalt

jagama <27>. Jagas õuna pooleks, marjad viide hunnikusse. Jaga kaheksa neljaga! Mari jagas kommid teistele. Kuningas jagas riigi poegade vahel. Jüri jagas tuba noorema vennaga. Jagan teie leina. Sel poisil pea jagab argi. Ei mina jaga keemiast midagi, ma ei jaga keemiat argi (ei saa aru). Jagavad puid ja maid ülek jagelevad, klaarivad vahekordi

jaguma <27> jätkuma, piisama; mat jagatav olema. Ruumi jagub kõigile. Vett jagub kaheks päevaks. Kaheksa jagub neljaga. Jagumatu. Jagumatus

j`ahmuma <27> ehmuma, kohkuma. Ootamatust pakkumisest jahmunud. Jahmunult

j`ahtima <28: j`ahtida, jahin>. Kass jahib hiiri. Poiss jahtis tüdrukuid. Mul pole aega sinuga jahtida argi (tegelda, jännata)

j`ahtuma <27>. Toit, ahi on jahtunud. Armastus, vaimustus hakkab jahtuma. Mees jahtus lõpuks maha ülek (rahunes). Maha+jahtumine

jahuma <27> argi lobisema, jahvatama

j`ahvama <29: jahvata, j`ahvan> murdes jahvatama

j`aksama <29: jaksata, j`aksan> suutma, võimeline olema. Taat ei jaksa enam käia, kasukat osta. Tee, nagu jaksad

jama1 <17> murdes ühenduskoht, liitekoht. Võrgu jama

jama2 <17> argi: loba; sekeldus, tülin; rumal, totter. Ära aja jama! Rahaga on igavene jama. Jama lugu

jamama1 <27> murdes ühendama, jätkama. Jamavad võrku

jamama2 <27> argi: lobama; sekeldama, jändama

{j`andama} j`ändama

j`an'tima <28: j`an'tida, jan'din>, j`an'tlema <30: jan'delda, j`an'tlen> sekeldama; hullama, vigurdama, tembutama

januma mida <27> harv janunema. Vihma januv põld. Süda janub armastust

j`aotama <27> jagama, osadeks tegema. Saak jaotati pooleks. Matkajad on jaotatud kolme salka. Jaotame töö mitme peale ära

j`aotuma <27> jagunema

{j`atkama} j`ätkama

j`aurama <29: jaurata, j`auran> mõttetut juttu ajama, jorama; lärmama; jändama. Purjus mehed jaurasid poliitikast. Jaurati laulda. Ei tasu temaga jaurata

jobama <27> argi joba rääkima, lobama. Mis sa jobad! Millest sa seal jobad!

j`ohtuma millest <27> tulenema, põhjustatud olema. Eksimus johtus teadmatusest. Sellest johtuvalt peame .., parem seetõttu, selle tõttu, seepärast v selle pärast peame ..

j`oiguma <28: j`oiguda, joiun> joigu laulma

j`onnima <28: j`onnida, jonnin>. Laps jonnis maiustusi. Tüdruk jonnib ainult emaga. Jonnib isa järele

j`oobuma millest <27> joobnuks muutuma, purju jääma; muud unustama, vaimustuma. Veinist, lõhnast, kevadest joobuma. Kirest joobunud nooruk

j`oodima <28: j`oodida, joodin> keem joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima; med jooditinktuuriga peitsima. Joodib haava ümbrust määrib haava ümbrust joodiga

j`ooksma <32: j`oosta, jooksen, j`ooksin, j`ooksis, j`ooksku, j`ooksev, j`ooksnud, j`oostakse, j`oostud>. Poiss, vesi, jutt jookseb. Karile, liiva, orki, tühja jooksma. Vt ka järele j`ooksma, läbi j`ooksma, maha j`ooksma, t`ormi j`ooksma, ära j`ooksma, üle j`ooksma, üles j`ooksma

j`ooma <38i: j`uua, j`oon, joome, j`õin, jõime, j`õi, joogu, j`oov, joonud, juuakse, j`oodud>. Joob klaasi vett. Joob tarvitab alkoholi. Joob end v ennast purju, täis. Joob kogu palga maha. Joogem sõpruse terviseks pid

j`oonima <28: j`oonida, joonin> jooni tõmbama, lineerima. Jooniti teekatet. Joonitud ja joonimata vihik. Joonin tähtsad kohad alla

j`ootma <34: j`oota, joodan> juua andma; joodise vahelesulatamise teel ühendama, parandama v kinnitama. Perenaine joodab lehmi. Joodan traadiotsad kokku, augu tinaga kinni, kruusile kõrva külge

jorama <27> jora ajama, jorisema. Jorab laulu v laulda

j`orrama <29: jorrata, j`orran> jorisema, jorama. Jorras laulu v laulda. Laps jorrab (on viril v jonnib)

j`uhmuma <27> juhmiks minema. Koerad on hirmust juhmunud

j`uhtima <28: j`uhtida, juhin>. Ei oska autot juhtida. Metall juhib hästi elektrit ja soojust

j`uhtuma <27>. On juhtunud äpardus. Juhtusin temaga kokku v teda kohtama. Kätte, näppu, pihku; ette, peale, vastu juhtuma (sattuma). Viskab riided kuhu juhtub. Sööb millal juhtub

j`ulgema <27: j`ulgeda, j`ulgen; j`ulgenud (ja argi julenud), j`ulgetakse (ja argi juletakse), j`ulgetud (ja argi juletud)>. Julgeb oma arvamust avaldada

j`ulguma <27> julgeks minema

julmastuma <27>, j`ulmuma <27> julmaks minema

j`ultuma <27> jultunuks, häbematuks minema; jultumust ilmutama. Jultub veel teisi õpetama (jätkub jultumust õpetada)

j`upsima <28: j`upsida, jupsin> argi jukerdama, tembutama. Süda, mootor jupsib

jurama <27> argi jamama, jorama

j`utlema <30: jutelda, j`utlen> juttu ajama, vestlema

j`uttima <28: j`uttida, jutin> mets puid ribaviisi koorima

j`uurima <28: j`uurida, juurin> juurtega koos välja võtma; mat antud astme ja astendaja järgi astendatavat leidma. Juurib raiestikku põllumaaks, juurib kände välja v üles

j`õlkuma <28: j`õlkuda, jõlgun> kõlkuma; argi käima, lonkima, hulkuma. Pang jõlgub kaevuvinna küljes. Jõlgub mööda linna, küla vahel, arstide vahet

j`õl'lama <29: jõl'lata, j`õl'lan> argi jõllis silmadega vahtima

jõma <17> jõmin. Meeste vaikne jutu+jõma

jõrama <27> jõrisema

j`õrrama <29: jõrrata, j`õrran> jõrisema. Traktor jõrrab künda. Muudkui jõrrad mulle vastu

j`õudma <34: j`õuda, jõuan>. Jõuame enne pimedat ära käia (aega on). Kas jõuad tõsta (jaksad)? Poiss ei jõua isale järele. Romaan on jõudnud {lugejani} lugeja kätte. Jõuti {arusaamiseni, üksmeeleni} arusaamisele, üksmeelele. Jutt ei jõudnud kohale v pärale jutust ei saadud aru. Edasi, ette, välja jõudma

j`õuduma <27> harv edenema, hoogu saama. Kõigest paistab, et elu on jõudunud

j`õurama <29: jõurata, j`õuran> möirgama, lõugama, jõrisema. Mehed jõurasid laulda

j`õutama <27> harv edendama, hoogu andma, intensiivistama. Hea nõu jõutab iga tööd

j`õõrama <29: jõõrata, j`õõran> murdes kiima rahuldama, hoorama

j`äl'gima <27>. Poiss jälgis auto parandamist. Ei suuda nii segast arutlust jälgida. Keskkonna seisundi jälgimine. Jälgija

j`ämmima <28: j`ämmida, jämmin> ühiselt musitseerima; argi lõbusalt pidutsema

j`ändama <29: jännata, j`ändan>. Jändas lukuga, luku kallal terve õhtu

järama <27> närima. Järab kuiva leiba. Järas mehe elukommete kallal

j`ärgima mida <27> millegi järgi toimima. Järgib seadust, nõuandeid, moejoont

j`ärkama <29: järgata, j`ärkan> mets puutüve tükkideks lõikama

j`ätkama <29: jätkata, j`ätkan> midagi edasi tegema; jätku külge panema; aiand (pookima)

j`ätkuma <27> edasi kestma; piisama. Tal jätkus alati külma verd, närvi. Ei jätkunud südant palujale ära öelda. Uut esimeest, uuest esimehest jätkus igale poole

j`ätma <35: j`ätta, jätan, j`äetakse, j`äetud>. Võta või jäta just v täpselt nii (kui). Seda ma talle ei jäta (tasun). Jätan enda teada. Jätab hüvasti, jumalaga, nägemiseni. Elu, tervist, hinge jätma. Vt ka `alla j`ätma, järele j`ätma, l`ahti j`ätma, maha j`ätma, v`älja j`ätma, ära j`ätma

j`ääma <37i: j`ääda, j`ään, jääme, j`äin, jäime, j`äi, jäägu, j`ääv, jäänud, j`äädakse, j`äädud>. Jääme õhtule. Jäi vastuse võlgu. Jää hüvasti, jumalaga, terveks! Eemale, ilma, kõrvale, külge, taha, vahele, välja, üle jääma. Vt ka `alla j`ääma, `ellu j`ääma, järele j`ääma, k`inni j`ääma, maha j`ääma, p`eale j`ääma, ära j`ääma

j`äärama <29: jäärata, j`ääran> argi naistekütina elama

j`äätama <27> jääks muutma, jäätuma panema; jäätuma. Pakane on vee panges jäätanud. Jäätanud trepiastmed

j`äätuma <27> jääga kattuma, kinni külmuma; jääks muutuma, läbi külmuma. Jäätunud kõnnitee, jõgi, pesu

jürama <27> järama, närima. Koer jürab konti, kondi kallal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur