Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Leitud 1 artikkel
`aim <22e: aimu, `aimu> (eel)aimus; ebamäärane kujutlus. Õnne, surma aim. Mul on selline aim, et midagi juhtub. Andis mulle juhtunust aimu, veidike aimu mul asjast on. Tal polnud juhtunust aimugi, vähematki aimu, õrna aimugi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |