Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 77 artiklit

b`oks <22e: boksi, b`oksi> latter, eraldatud ruum v ruumiosa; võistlussõiduki remondi ja tankimise koht. Haigla+boks, näituse+boks, garaaži+boks. info: dialoogi+boks, loendi+boks. Boksi+peatus

`eks. Eks see paranda(b), kes lõhkus. Eks me vaata. Päris ilus, eks v eks ole v eks ju? Eks te näe, et .. te ju näete, kas te ei näe, et ..

eks eksemplar

`eks1 <22e: eksi, `eksi> harv eksimine. Jälitajad aeti eksi

`eks2 <22e: eksi, `eksi> argi endine abikaasa v elukaaslane

`eks+ endine: eks+abikaasa, eks+kuningas, eks+minister, eks+maailmameister, eks+president; välja-, ära-: eks+matrikuleerima

f`aks <22e: faksi, f`aksi> faksiimileside; faksiimileside aparaat; faksiimilesaadetis. Faksi+aparaat, faksi+plank <-plangi>, faksi+paber. Faks+modem, faks+side <-side>, faks+sõnum

f`oks <22e: foksi, f`oksi> fokstrott

`iks <22e: iksi, `iksi> x. Iks+jalad mitm med räsasjalad

j`aks <22e: jaksu, j`aksu> suutlikkus, jõud. Jaksu+mööda = jaksu mööda

k`aks <22: kahe, k`aht ja eeskätt rõhuliselt k`ahte, k`ahte ja kahesse; k`ahtede, k`ahtesid, k`ahtedesse>. Kaks ja pool. Kaks kolmandikku. Kolmkümmend kaks. Kaks tuhat. Kell on kaks, pool kaks. Saabus enne (kella) kahte, (kella) kahe paiku. Kaks meetrit, inimest. Osta kaks-kolm pliiatsit. Käis siin korda kaks. Võttis kaasa kahed sokid. Töötab kahe eest. Laud on kaetud kahele. Lehekülg (number) kaks teine lehekülg. Sai matemaatikas kahe. Ei mõista v ei oska kahtegi lugeda ülek on nõutu. Ruutu kaks. Kaks+haaval = kahe+kaupa = kahe kaupa. Kaks+klemm el, kaks+liige mat binoom. Kaks+pea+lihas anat. ülek: kahe pere koer, kahe isanda teener. Vt ka kahe+

k`aks ühes argi kaks asja korraga. Kaks-ühes-toode, parem kaksiktoode; kaks-ühes-šampoon, parem palsamšampoon, palsamiga šampoon

k`eks <22e: keksi, k`eksi> uhkeldav-kerglane, edev. Keksilt

k`eks <22e: keksu, k`eksu>. Lõi rõõmu pärast keksu (keksis ringi). Lapsed mängivad keksu. Om-ga: keksu+mäng

k`iks <22e: kiksi, k`iksi> lastek hammas, kiki, kiku

k`iks <22e: kiksu, k`iksu> murdes kartulikonks

k`oks1 <22e: koksi, k`oksi> kütuse utmisel saadav põletusaine. Kõrgahju+koks, turba+koks. Koksi+gaas, koksi+tehas

k`oks2 <22e: koksi, k`oksi> argi kokteil

k`oks. Koks! läks muna katki

k`õks <22e: kõksu, k`õksu> kerge löök; seda saatev heli. Lõi haamriga paar kõksu. Lõi muna ühe kõksuga katki

k`äks <22e: käksi, k`äksi> etn väike pootshaak hülgejahiks

k`öks <22e: köksi, k`öksi> väike (ja vilets) hunnik, hoone vm. Tõi luhast köksi heinu = heina+köksi. Sauna+köks saunauberik, traktori+köks traktoriloks, -logu

l`aks <22e: laksi, l`aksi> murdes lake, laga

l`aks <22e: laksu, l`aksu> ka argi annus. Annab laksu vastu põske. Ööbik lööb laksu (laksutab). Lainte laks luul lainete laksumine. On laksu all (narkouimas); kohvi+laks, vitamiini+laks, energia+laks, adrenaliini+laks

l`oks <22e: loksu, l`oksu ja loksi, l`oksi> logisev, vilets, kõlbmatu asi. Loksuks sõidetud auto. Auto+loks, püssi+loks

l`uks1 <22e: luksi, l`uksi> valgustustiheduse ühik. Luks+meeter valgustustiheduse mõõtur

l`uks2 <22e: luksi, l`uksi> argi luksuslik. Luks värk (miski luksuslik). Luks+hotell, luks+number luksushotell, -number

l`uks <22e: luksu, l`uksu> luksatus. Lapsele tuli luks peale, lapsel käivad luksud. Luksti

l`õks1 <22e: lõksu, l`õksu; seisundivorm l`õksus ja lõksus> (püünis); (kinnitusvahend). Hiir läks, langes lõksu. Luuraja on lõksus ülek. Hiire+lõks, roti+lõks; vedru+lõks, kast+lõks. Juukse+lõks, pesu+lõks. ülek: turisti+lõks, vaesus+lõks. Lõks+püünis ka kal, lõks+side <-sideme> (suusal). Sisseü-ga: lõksu+langemine

l`õks2 <22e: lõksu, l`õksu> lõksatus, lõksuv heli. Hambad löövad külmast lõksu

l`äks vt minema

m`aks <22u: maksa, m`aksa>. Mul läks v kargas kops üle maksa, ajas mul kopsu üle maksa ülek (vihastasin). Sea+maks, tursa+maks, hane+maks. Maksa+karva tumepruun, maksa+laik <-laigu> = maksa+plekk pigmendilaik nahal. Maksa+kaste <-k`astme>, maksa+pasteet, maksa+vorst. anat: maksa+arter, maksa+sagar. med: maksa+koolikud = maksa+voolmed mitm sapivoolmed, maksa+põletik, maksa+tsirroos. Maksa+samblad bot

m`aks <22e: maksu, m`aksu> maj makse, mis rahvatulu osana laekub riigile v kohalikule omavalitsusele; üldkeeles ka tähenduses: tasu. Nõuab maksud sisse, kasseerib maksud. Palgast võetakse maksud maha. Kas ilma rahata või maksu eest? Aktsiisi+maks, auto+maks, käibe+maks, maa+maks, sotsiaal+maks, tulu+maks, õppe+maks. Ette+maks, osa+maks, oskuskeeles täpsemad ette-, osamakse. Altkäe+maks, kätte+maks. Maksu+ametnik, maksu+koorem, maksu+kuritegu, maksu+võlg, maksu+võlgnik. maj: maksu+alune, maksu+haldur, maksu+inspektor, maksu+määr, maksu+poliitika, maksu+seadus, maksu+soodustus, maksu+vabastus. Maksu+koguja hrl aj

m`iks1 määrs, nimis <22e: miksi, m`iksi>. Miks ta nii teeb? Laps ja tema miksid

m`iks2 <22e: miksi, m`iksi> segustatu, nt mikseriga töödeldud muusikapala

m`uks <22e: muksu, m`uksu; seisundivorm m`uksus> (kõva) kühmuke, mügar; müks. Muksus rindadega = muks+rindadega tüdruk. Oksa+muks, rinna+muks, sarve+muks

m`öks <22e: möksi, m`öksi> argi püdel mass, möga, mögin. Kohupiima+möks

m`üks <22e: müksu, m`üksu>, müksak <2: -u> kerge löök, tõuge. Andis mulle müksu selga

n`aks <22e: naksi, n`aksi; seisundivorm n`aksis> tragi, traks, kraps. Tõi naksi nooriku majja. Naksis vanamees

n`aks <22e: naksu, n`aksu> naksatus. Vajutas trukid naksuga kinni. Olen iga naks nõus tulema (igal juhul, iga kell). Ühe naksuga ühe ropsuga, kiiresti

n`iks <22e: niksi, n`iksi> etn pulk lõnga kerimiseks

n`iks <22e: niksu, n`iksu>. Tüdruk tänas ja tegi niksu

n`õks <22e: nõksu, n`õksu> nõksatus; argi: kaval võte; natuke. Rong liikus nõksuga paigast. Mis nõksuga see sul õnnestus? Läheb veel nõks aega. Nõks+haaval

n`äks <22e: näksi, n`äksi> pisike suutäis; kerge hammustus. Näksid on kartulikrõpsud, popkorn, soolaküpsised, maapähklid jm pisisuupisted. Juustu+näksid

`oks <23i (ja 22i): oksa, `oksa; `okste (ja `oksade), `oksi ja `oksasid>. Rätt ripub puu oksas v oksa küljes. Tõmbas end oksa argi poos end üles. On haljale oksale jõudnud v saanud ülek elab jõukalt. Kuuse+oks, sõstra+oks, ladva+oks, vilja+oks, pook+oks; mets: tubak+oks, tuli+oks. Oksa+auk, oksa+haru, oksa+koht (puidus), oksa+raag, oksa+saag, oksa+käärid mitm aiand, oksa+lõikur, oksa+puur tehn. Oks+pistik, oks+sööt <-sööda> põllum

p`aks <22e: paksu, p`aksu; keskv paksem, üliv kõige paksem ja paksim>. Paksu nahaga = paksu+nahaline. Paksude huultega = paksu+huuleline. Tekitas paksu verd v paksu pahameelt. Läheb läbi paksu(st) ja vedela(st) (läbi hea ja halva). Kohvi+paks kohvipära, supi+paks. Paksu+poolne = paksu+võitu. Paksuke(ne)

p`eks <22e: peksu, p`eksu>. Rehe+peks, vilja+peks, ristiku+peks. Keele+peks. Peksu+karistus; aj: peksu+pink, peksu+sammas. Peksu+masin viljapeksumasin

p`oks <22e: poksi, p`oksi> sport. Profi+poks, amatöör+poks, varju+poks, kikk+poks, Tai poks. Poksi+harjutus, poksi+kinnas, poksi+matš, poksi+meister, poksi+ring, poksi+treener, poksi+võistlus

p`uks <22e: puksi, p`uksi> tehn (masinaosa). Ratta+puks, vaguni+puks, juht+puks, klapi+puks, laagri+puks, vahe+puks

p`uks <22e: puksu, p`uksu>. Sokk lõi sarvedega paar puksu

p`õks hüüds, nimis <22e: põksu, p`õksu>. Süda teeb põks-põks. Kuulis lauatennise põkse

p`üks <23e (ja 22e): püksi, p`üksi; p`ükste (ja p`ükside), p`ükse ja p`üksisid, p`ükstesse (ja p`üksidesse); hrl mitm>. Kolmed püksid. Paar pükse = püksi+paar. Pane särk püksi, särk on püksis. Püksata poisike (vrd püksteta ei ole ülikonda). Istub pükste väel. Tegi v lasi püksi, püksid täis. Sisseü-ga: püksi+tegemine. Nagu sipelgad püksis (rahutu). Sai vastu v mööda pükse ülek sai tüssata. Triibulised püksid ülek nahatäis. Peres on püksid naise jalas ülek (võim naise käes). Püksid sõeluvad püüli ülek (kartmise kohta). Nahk+püksid, siid+püksid, alus+püksid, dressi+püksid, fraki+püksid, golfi+püksid, karu+püksid, kints+püksid, kuke+püksid, põlv+püksid, laste+püksid, madruse+püksid, mängu+püksid, puhv+püksid, päevitus+püksid, ranna+püksid, ratsa+püksid, spordi+püksid, sipu(tus)+püksid, sukk+püksid, ujumis+püksid, viigi+püksid, võimlemis+püksid. Ainsuses: vesi+püks meteo, kikka+püks murdes nurmenukk; ülek: jänes+püks = arg+püks pelgur; kehken+püks, keks+püks, pasa+püks. Püksi+auk, püksi+haak, püksi+haru = püksi+säär, püksi+kandja mees, püksi+lapp = püksi+paik, püksi+lukk <-luku>, püksi+põlv, püksi+reis <-reie>, püksi+rihm, püksi+tagumik = püksi+perse argi, püksi+traksid mitm, püksi+värvel. Särk+püksid. Püks+kleit, püks+kostüüm, püks+mähkmed, püks+saapad, püks+seelik

r`aks <22e: raksu, r`aksu> raksatus; argi kord, puhk. Oks murdus raksuga. Käisime mitu raksu kalal. Oh sa raks, kus alles ütles!

r`õks <22e: rõksu, r`õksu>. Lõi muna rõksuga katki

r`äks <22e: räksi, r`äksi> tuleraud

s`aks <23u (ja 22u): saksa, s`aksa; s`akste (ja s`aksade), s`aksu ja s`aksasid> härra; mõisnik; vmo sakslane. Saksemad inimesed. Mõisa+saks. Linna+saks vmo linlane. Metsa+saks vmo metsaülem, metsnik v metsavaht; euf karu. vmo: pati+saks = supel+saks suvitaja. Kadaka+saks halv end sakslaseks pidav eestlane. Saksa+elu kerge elu, saksa+kamber = saksa+tuba (kõrtsis). Saksa+vaenulik, saksa+vaenulikkus

s`aks <22e: saksi, s`aksi> aj. Germaani hõim saksid

s`eks selleks. Seks korraks aitab. Tee suu seks maitse, proovi, meki. Vt s`ee

s`eks <22e: seksi, s`eksi> seksuaalelu; seksuaalsus; seksapiil. Grupi+seks = rühma+seks, oraal+seks = suu+seks, turva+seks. Seksi+huviline, seksi+nälg, seksi+sõltlane, seksi+sümbol, seksi+turism, seksi+äri. Seks(i)+ajakiri, seks(i)+film, seks(i)+lelu, seks(i)+pood, seks(i)+raamat. Seks+maniakk, seks+partner, seks+vahekord, seks+revolutsioon seksuaalmaniakk, -partner, -vahekord, -revolutsioon. Seks+pomm argi eriti seksapiilne inimene

sks saksa keeles

s`uks <22i: sukse, s`ukse> kangaspuude tallalaud

t`aks1 <22e: taksi, t`aksi> taksikoer. Taksi+kutsikas

t`aks2 <22e: taksi, t`aksi> norm, määr, kindel hind. Maksab taksi järgi, üle taksi, alla taksi. Kuulsa ansambli taks on kõrge (esinemise eest nõutav tasu). Tartu üüri+taksid. Taksi+hind kännuraha, taksi+auto vmo takso

t`eks1 <22e: teksi, t`eksi> tõmbimisnael. Tõmbimis+teks = teks

t`eks2 <22e: teksi, t`eksi> kiu ja lõnga jämeduse ühik

t`iks <22e: tiksu, t`iksu>. Kell ei teinud enam tiksugi

t`oks. Lõi haamriga toks ja toks. Lind nokib toks-toks teri

t`oks <22e: toksu, t`oksu> toksatus. Rähn lõi nokaga paar toksu

t`uks <22e: tuksu, t`uksu> tukse, tuksatus. Süda lõi paar kiiremat tuksu

t`äks <22e: täksi, t`äksi> kerge täksiv löök; selle tulemus (auk, sälk). zool linnunimetustes: kadaka+täks, kivi+täks. eh: täks+meisel, täks+vasar (kivide vm pinna töötlemiseks)

`uks <14: ukse, `ust, uksesse; uste, `uksi, ustesse ja uksisse>. Paneb, keerab ukse lukku. Jäta võti ukse ette. Uksest, ukse kaudu pääseb koridori. Seisab uksel, ukse peal = ukse+lävel, tuli uksele, ukse peale = ukse+lävele vastu. Lõpetamine seisab ukse ees ülek (on väga lähedal). Näitas mehele ust ülek viskas mehe välja. Jäi konkursiga ukse taha (välja). Kool avab uksed 1. septembril (hakkab tööle). Ülikoolis on lahtiste uste päev (tutvustuspäev). Asja arutati kinniste uste taga (üksnes asjaosaliste juuresolekul). Ahju+uks, bussi+uks, kapi+uks, köögi+uks, rõdu+uks; all+uks, külg+uks, taga+uks, välis+uks, õue+uks; klaas+uks, metall+uks, tiib+uks, topelt+uks, lükand+uks, pöörd+uks, pendel+uks. Ukse+ava = ukse+avaus, ukse+esine, ukse+hing, ukse+hoidja, ukse+kell, ukse+künnis = ukse+lävi, ukse+link, ukse+lukk <-luku>, ukse+pakk <-paku> lävepakk, ukse+pool <-poole> = ukse+tiib, ukse+post = ukse+piit, ukse+riiv, ukse+silm <-silma>, ukse+silt, ukse+tagune, ukse+tahvel, ukse+võti

v`aks <22u: vaksa, v`aksa> väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahe pikkusmõõduna. Vaks vahet tunduv vahe. Vaksa+kõrgune, vaksa+laiune, vaksa+pikkune

v`iks1 <22e: viksi, v`iksi> korralik, tubli; kärmas. Viks tüdruk. Viks käsku täitma. Viksilt, viksisti

v`iks2 <22e: viksi, v`iksi> kingamääre. Saapa+viks

`äks <22e: äksi, `äksi> märul (action ingl)

`üks <22: ühe, `üht ja eeskätt rõhuliselt `ühte, `ühte ja ühesse; `ühtede, `ühtesid, `ühtedesse>. Õhusooja on pluss üks kraad. Üks neljandik. Kakskümmend üks. Üks tuhat ükssada. Kell sai, on pool üks. Saabus enne (kella) ühte, (kella) ühe paiku. Osta üks-kaks pliiatsit, osta üks pliiats või kaks. Võttis kaasa ühed püksid. Kolm paari jalatseid ühe inimese kohta. Laud on kaetud ühele. Jätkuks siit ühelegi. Lehekülg (number) üks esimene lehekülg. Sai füüsikas ühe. Ühel (heal, ilusal) päeval kunagi. Oled ikka üks rumaluke. Sega purgi sisu veega vahekorras üks ühele (1 : 1). Sattusime ühtede välismaalastega kokku (mingite). Sinna on üks kolm kilomeetrit maad (umbes). Üks kahest emb-kumb. Anna pakk ühele tulijale v ühele tulijaist. Üks Eesti tuntuim poliitik v tuntuimaid poliitikuid. Ta on (üks) klassi nõrgemaid õpilasi. Üks on selge ‒ minna tuleb. Üks ja teine käis abi otsimas. Vaatas ühele ja teisele poole (mõlemale). Ei näinud üht ega teist (kumbagi). Üks ei saanud ühest ega teine teisest aru. Üks töö ajab teist taga. Olime ühel arvamusel (samal). Riis on tatraga ühes hinnas, riis ja tatar on ühe hinnaga (sama). Juhtusime olema ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas. Üks ja (see)sama lugu. Teeb ühe välja, kas ta tuleb või mitte (on ükskõik). Viimane kui üks olgu kohal (kõik ilma erandita). Üks+liige mat monoom. Vt ka ühe+, `ükski

X, x <22: x-i, x-i>, nimi: `iks <22: iksi, `iksi; `iksisid> x-täht

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur