[ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006

See sõnaraamat on vananenud ning sobib kasutamiseks vaid teadustöös.
Kehtivat keelenormi kajastab "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018"

Kasutusjuhend, kohanimevalimik jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

Leitud 9 artiklit

ainu+jumal ainult üks jumal, ainus jumal. Usk ainujumalasse monoteism

eba+jumal väärjumal; imetlus-, ihalusobjekt. Ebajumala+kuju, ebajumala+kummardamine

jumal <8:-a> ▪. Ristiusu jumala nimi on suure algustähega: Jumal, ka Issand, Jehoova, Looja. Kummardab, teenib, palub, usub jumalat. Loodab jumalale, annab end jumala hoolde. Taganeb jumalast. Rahvapärastes ütlustes: annaks jumal, (tule) jumal appi, jumal hoidku, jumal paraku, jumal halasta, jumal tänatud, jumalale tänu. Jumala ilm, loomake. Iga jumala päev. Jumal teab keegi ei tea, pole aimugi. Jumal temaga las olla, olgu (pealegi). Jumala eest tõesõna, tõepoolest. Jumalast mahajäetud üksildane. Maa+jumal, mere+jumal, pikse+jumal, päikese+jumal, sõja+jumal. Eba+jumal, pool+jumal, pea+jumal, ainu+jumal. Jumala+kartlikkus = jumala+kartus. bot: jumala+puu, jumalate+lill. Vt ka jumala pärast

jupi+jumal argi jaoülem (sõdurikeeles), pisiülemus

puu+jumal puidust jumalakuju. Istub, vahib nagu puujumal (liikumatult, tardunult)

.päikese+jumal müt. Egiptuse päikesejumal Ra

.taeva+jumal (taevast valitsev) jumal. Maa- ja taevajumalad

vana+jumal. Elab nagu vanajumala seljataga (kindlalt, kaitstult)

väär+jumal ebajumal. Väärjumala+kummardaja

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur