|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
alamus <11: -e> alam olek; vmo, argi alam. Oskab olla nii ülemuste kui ka alamustega. Alamus+tunne. Alamuslik
ava+m`aa lage, tarastamata maa; aiand katmata maa. Kurki kasvatatakse nii avamaal kui ka katmikel. Avamaa+kurk <-kurgi> peenrakurk, avamaa+kultuur, avamaa+köögiviljandus
erinema millest <27>. See mudel erineb teistest, need mudelid erinevad üksteisest nii suuruselt kui ka värvi poolest
`etlema <30: etelda, `etlen> deklameerima, ilulugema. Eteldi nii luulet kui ka proosat
hinge+häda hinge vaevav mure. See rohi aitab nii hinge- kui ka ihuhädas. Oli suures, viimases hingehädas
j`aatama <27>. Noogutasin jaatades pead. Seda põhimõtet on nii jaatatud kui ka eitatud. Jaatav vastus, suhtumine. Jaatav kõne keel. Vastas jaatavalt
kodu <17: koju ja kodusse (ja argi kodu), kodus (ja argi kodu), kodunt ja kodust (ja argi k`ottu)>. Rajas v lõi oma kodu maale. Meremeeste kodu (öömaja). Teised läksid kinno, Mari jäi kodu hoidma. Tuli koolivaheajaks koju käima. Peab kodust lugu, vrd läks kodust v kodunt ära v kottu ära argi. Tundke end nagu kodus (vabalt, mugavalt). Ta on nii matemaatikas kui ka keeltes kodus ülek. Isa+kodu, lapsepõlve+kodu, linna+kodu, päris+kodu, vanemate+kodu. Alg+kodu, ürg+kodu. Laste+kodu, vanade+kodu, hoolde+kodu, puhke+kodu, päeva+kodu, turva+kodu. Võrgu+kodu veebisait. Kodu+aed, kodu+apteek, kodu+baar alkoholjookide kapp v riiul, kodu+kleit, kodu+sisustus, kodu+ümbrus. Kodu+töö, kodu+keemia, kodu+keel, kodu+murre. Kodu+kant, kodu+koht = kodu+paik, kodu+küla, kodu+linn, kodu+maja, kodu+muld, kodu+saar, kodu+sadam. Kodu+perenaine, kodu+abiline, kodu+põetaja. Kodu+kasvatatud tubakas (omakasvatatud), kodu+villane riie, kodu+vein, kodu+õlu. Kodu+lähedane kool, kodu+kultuur, kodu+majandus vmo kodundus, kodu+rahvas kodused. Kodu+armastus, kodu+rahu, kodu+tunne. Kodu+arest. Kodu+oblikas bot. Kodu+jänes (kodu)küülik. zool: kodu+hiir <-hiire>, kodu+kakk, kodu+kass, kodu+kits, kodu+rott, kodu+veis, kodu+varblane. Kodu+igatsus = koju+igatsus. Kodus+istuja (käib vähe väljas). Vt ka koju
k`ui. Vait kui sukk. Jüri on pikem kui Jaan. Ülesanne oli raskem, kui arvati. Tulen siis, kui töö lõpetan. Kui soovite, (siis) tulge kaasa. Peamine, kui mitte ainus võimalus. Kui ilus aed! Kui ta ometi terveks saaks! Viimane kui üks. Teab kunstist üht kui teist (üht-teist). Sündmusest räägiti nii raadios kui ka TVs. Nii(pea) kui vihm üle jäi, asuti teele. Räägi kui tahes v kui+tahes palju v kui palju tahes v kui+palju tahes, ikka ta ei kuula. Söögu nii palju kui tahes. Kui palju see maksab? Lähme ruttu, enne kui pimedaks läheb. Jõudsime kohale enne, kui pimedaks läks. Just+kui = just kui, muud+kui, otse+kui
k`ui+palju kuivõrd; kuidas (ka). Tunnen seda tööd niipalju (ka nii palju), kuipalju (ka kui palju) ise olen teinud. Isa ei andnud järele, kuipalju (ka kui palju) Jüri ka ei palunud. Pahandust kuipalju (ka kui palju)! Vrd Kui palju leib maksab?
kõrguti. Kasvab kõrguti (kõrgusesse). Kapp on nii kõrguti kui ka laiuti poolteist meetrit (kõrguse poolest)
lähi+l`iin, parem kui linnalähedane liin. Sõidab nii kaug- kui ka lähiliini (III v) v -liinil. Lähiliini+buss lähibuss
midi <17 ja 16; os midi ja midit> argi keskmine pikkus, sellise pikkusega rõivas. Kandis nii midi(t) kui ka mini(t)
n`ii. Nii ja naa. Temast räägiti nii head kui ka halba. Temast ei räägitud {nii head kui ka halba} → head ega halba. Mul on nii hea meel! Aega on tund või nii (umbes tund), aega on nii tund-poolteist. Peame sinna nii või teisiti pääsema (igal juhul, ükskõik kuidas). Nii kui koitis, asuti teele. Valetab nii et suu suitseb
n`ii+kaua seni. Ootame siin, niikaua (ka nii kaua) kui vihm üle jääb. Vrd Kus sa nii kaua olid?
n`ii+kauaks seniks. Jätan asjad niikauaks (ka nii kauaks) siia, kui tagasi tulen. Vrd Kuhu ta nii kauaks jääb?
n`ii+palju niivõrd. Tüdruk ei olnud niipalju (ka nii palju) vihane, kuipalju (ka kui palju) nördinud. Püüab aidata, niipalju (ka nii palju) kui võimalik. Vrd Kust ta nii palju raha sai?
n`ii+p`ea. Ära niipea tülita (lähemal ajal). Asume teele, niipea (ka nii pea) kui koidab
patustama <27>. Patustab seaduse vastu. Patustatakse nii teo, sõna kui ka mõttega v nii teos, sõnas kui ka mõttes
pika+m`eelne kannatlik, leplik; aeglane. Ole haigega pikameelne. On pikameelne nii tegudes kui ka mõtlemises. Pikameelsus
sama+`aegselt, parem samal ajal, korraga. Vastand eri aegadel, üksteise järel. Bänd kerkis esile biitlitega samaaegselt, parem samal ajal. Tõmbas {samaaegselt} → korraga mõlemast nöörist. Matk on {samaaegselt} → ühtaegu nii hariv kui ka meelelahutuslik
sarnane <10: -se>. Lapiku pudeli sarnane torn. Pika täiendi puhul ka sarnane millega: Nii näolt kui ka hääle poolest ühe poliitikuga peagu äravahetamiseni sarnane mees. Sarnased, aga mitte samased teooriad. Mul ei ole sarnast, parem sellist v säärast v niisugust mõtetki olnud. Selle+sarnane, tolle+sarnane, mille+sarnane selle-, tolle-, milletaoline
voolas <3 ja 5: v`oolsa, v`oolsat ja voolast> vmo ägedasti voolav. Sääl oli nii kõrgeid mägesid kui ka voolsaid jõgesid
v`oorus <11 ja 9: -e>. Ettepanekul on nii puudusi kui ka voorusi. Vooruse verstapost ülek väga vooruslik inimene. Eba+voorus pahe, nõrkus. aj: rüütli+voorused; vooruse+vöö
võrgu+toide el. Töötab nii patarei- kui ka võrgutoitega, nii patarei- kui ka võrgutoitel
ühe+`aegselt, parem samal ajal, ühel ajal, (ühe)korraga. Vastand eri aegadel, üksteise järel. Lapsed jõudsid kohale õpetajaga üheaegselt, parem samal ajal, ühel ajal. Kõik hakkasid {üheaegselt} → (ühe)korraga rääkima. Film on {üheaegselt} → ühtaegu nii kurb kui ka ilus
üle+kanne <-k`ande> (ühekordne) ülekandmine; tehn ülekandemehhanism. Keharaskuse ülekanne jalalt jalale. Tasuda saab nii sularahas kui ka (panga+)ülekandega. Vere+ülekanne. Raadio+ülekanne, tele(visiooni)+ülekanne, ooperi+ülekanne, posti+ülekanne, otse+ülekanne. Soojus+ülekanne. tehn: hammas+ülekanne, hõõrd+ülekanne, kett+ülekanne, rihm+ülekanne, tigu+ülekanne; ülekande+arv, ülekande+suhe, ülekande+rihm, ülekande+võll. el: ülekande+jaam, ülekande+liin
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|