[KNR] Dictionary of Estonian Place names

Vanaküla1 [vana‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kõnnu mõis), 1630–1631 Wanaküla Jack, 1637 Wannaküll Jaack (Kolga mõisa vabatalupoeg), 1683 Wannakül (küla), 1699 WanaKÿla.  B3
● Pole päris selge, mille alusel on Vanaküla hakatud nii nimetama. G. Vilbaste on arvanud, et Vanaküla tekkis XVI saj sõdades hävitatud Valgejõe küla maadel XVII saj I poolel. E. Tarvel oletab, et kohale võidi viidata juba 1290 nimega Witena, mis tähendas Valgejõge. Kuna see asus vana küla maadel, hakati seda kutsuma Vanakülaks. Valgejõe silla lähedal olevat külaosa, mis praegu ulatub jõe mõlemale kaldale, loetakse omaette ↑Valgejõe külaks. – MJ
EAA.1.2.940:40, L 32; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 27; Stuart 1699; Tarvel 1983: 92; Vilbaste 1956: 189–190

Vanaküla2 [vana‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Mar – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Martna vallas (Suure-Lähtru mõis), 1687 Alten dorff, 1726 Alte Dorff Lechtigal, 1798 Wan̄akülla.  B1
● 1977–1997 oli Uusküla osa. Vanaküla ja Uusküla asuvad umbes poolel teel Palivere ja Martna vahel, teine teisel pool maanteed. – MK
EAA.1.2.941:350, L 341p; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 178

Vanaküla3 [vana‿küla] ‹-`külla ~ -sse› = Gambyn [`gam`bü(ü)n] ‹-i›, kohalikus pruugis Gamben Noa – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas (Riguldi mõis), ? 1642 Gammelby, 1798 Gam̄alby.  C2
● 1977–1997 oli Höbringi osa. Eesti- ja rootsikeelne nimi on sama sisuga, rootsikeelne koosneb sõnadest gammal ’vana’ ja by ’küla’, mis justkui viitaksid vanale asustusele. Ent nii see ei ole. E. Lagmani tõlgendus tundub usutav: vanas Riguldi külas oli enne ilmselt külaosi, millel olid oma nimed, sh *Gambyn ehk ’küla vana osa’. Kui Riguldi 1604 anti äsja rajatud mõisale, siis senine küla viidi tasapisi laiali. Kohalikud elanikud aga mäletasid N. Tibergi teatel veel 1940. a-tel vana külaosa algset kohta mõisamaal. See oli suur põld nimega Bystället (kohalikus häälduses biistääle) ehk ’külapaik’. Suurem osa talupoegadest pagendati mõisa haritava maa laienedes ja nad pidid uue asupaiga leidma metsaserva. Ümberasujad võisid vana külanime kaasa võtta. Vana koha nimeks jäi Riguldi. Külanimi Gambyn esineb määratud vormis, mis viitab sellele, et nimi on noorem kui näiteks Enby (Einbi), Hosby ja Österby. Vanaküla piiresse kuulub ↑Metsküla, liidetud 1977, ning endised külad Kiritse (Ris, rts Kervit, 1694 Kirrimit, 1844 Kirrits), Klaanemaa (↑Metsküla) ja Viluvere (LNg, 1498 Vylyver, 1514 Villever, 1798 Willower). Vrd Kürema. – MB
Johansen 1951: 251–252, 254, 257; KNAB; Lagman 1964: 53, 55–56; Mellin; Russwurm 1855: I, 123–124, 149; Tiberg 1951: 43–44, 224, 284–286

Vanaküla4 [vana‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Vana‿külä ‹-`küllä› Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas (Vana-Koiola mõis), 1627 Wanna Kuella, 1638 Wannakülla.  B1
● Vanaküla paistab silma hiiglasliku territooriumiga XVII saj. Selle all on tollal üles loetud ka Lutsu, Kiisakülä ja Holvandi algtalud, viimase kahe piirkonda on 1627 nimetatud *Peräküläks (Perra Kuella). Ka XIX saj kruntimisel on taludele lahustükkide jagamise aluseks võetud see suursaras. Võib tekkida küsimus, mis oli Vanaküla nimi enne. Tõenäoliselt pole see nimi naaberkülade nimedes säilinud, sest tegemist pole asustuse teise kohta liikumisega, vaid igasse suunda laiali siirdumisega soodsast orujärve äärsest algkülast (1627 Wanna kuella Jerw). Vanaküla läänepoolsed, põlistalude kruntide otstesse rajatud talud kannavad nime Mõtsanukk. – ES
EAA.308.6.332:2, L 1p; Rev 1624/27 DL: 56–57; Rev 1638 I: 144