[KNR] Словарь эстонских топонимов

Kärla1 [`kärla] ‹-le› Kär – alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, mõis, sks Kergelhof, XVI saj keskel Kergel (mõis), 1923 Kärla (asundus).  C4
● Kärla alevik moodustati 1977 Kiriku asundusest ja osast endisest Kärla asundusest. Kiriku nimi tuleneb Kärla kirikumõisast, mille juurde kuulus aleviku põhjaosa. Kärla asundus moodustati 1920. a-tel Kärla mõisa maale ja oli pärast 1930. a-id liidetud Jõekülaga. Kärla mõis oli rajatud XVI saj keskel. Kärla alevikuga on 1977 liidetud põhiosa Jõekülast (u 1900 Іоэ-кюля) ja alevikust 2 km edelas paiknev ↑Sõmera asund. Viimane on endine sanatooriumiasula, mis 1950. a-te lõpuni oli Nõukogude sõjalennuvälja juurde ehitatud linnak (rajamist alustatud 1939). Asumit on 1950. a-te kaartidel nimetatud ka Kogulaks, sest selle nime all tunti lennuvälja. Vrd Kärla2. – MK
KNAB; EM: 123; SK I: 56, 151; ÜAN

Kärla2 [`kärla] ‹-le› Kär – kihelkond ajaloolisel Saaremaal, sks Kergel, 1438 Kargell, 1454 Kargel.
● Iseseisev kirikukihelkond XIV saj-st, ajalooallikais 1438. L. Kettunen on rekonstrueerinud *Kärgela(n), mille vasteks ta on küsimärgiliselt toonud kärg : kärje ja võrrelnud nime soome isikunimega Kärki ning kohanimega Kärkölä. E. A. Tunkelo on nime võrdluseks toonud soome kohanime Kärkälä ja Aunuse karjala Kärkälänkülä, arvates, et mõlemad kohanimed on lähtunud eesti Kärlast. Hiljem on siiski sm Kärkölä ~ Kärkälä lähtekohaks peetud sõna kärki ’ots, tipp’. Eesti sõnadest võiks võrdluseks tuua kärg : kärje ’urbne tükk, kohr’, kärg : käru ~ käre ~ kärje ’musträhn’, merekärg ’toonekurg’. – MK
Bfl: I, 220; BHO: 214; EO: 89; LUB: IX, 326; SK I: 151; SPK: 210; Tunkelo 1951: 7