[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

Jõgeva1-leLaialevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, mõis, sks Laisholm, 1599 wieś Jagiwa, 1638 Jeggiwa, 1739 Jöggewah, 1795 Joeggewa.  A2
A-ni 1977 Jõgeva asund (rahvasuus tuntud ka Sordiaretusjaama nime all), enne seda asundus, mis rajati 1920. a-tel Jõgeva mõisa asemele. Esimest korda tuli nimi ette 1590, kui küla maadele rajati riigimõis, mille saksakeelne nimi oli XVII saj II poolest Laisholm. Jõgeva mõisast kujunes Eesti sordiaretuskeskus. Mõisa kõrval säilis samanimeline küla (↑Vana-Jõgeva). L. Kettunen on nime käsitlenud v-tuletiste all ja ühendanud tüve sõnaga jõgi. A. Saareste on pidanud võimalikuks, et nime lõpujärjend -va on tekkinud sõnast vahe lühenemise teel. Seega Jõgeva on tekkinud liittüvest. Tõenäoliselt on nime etümoloogiliseks vasteks kõige sobivam Wiedemanni sõnaraamatus leiduv tuletis jõgev ’voolav, tulvav’. Vrd saksakeelne nimi Laisholm ’Laiuse jõesaar’ (Jõgeva mõis asus Pedja jõe saarel). Vrd Vana-Jõgeva. – VP
EO: 258, 342; PTK I: 43; P XVI: 129; Tarvel 1964: 283

Jõgeva viipenimi. Kohanime kirjapildiga sarnaneva sõna tõlge, viibe „jõgi“.
Jõgeva2-leLailinn Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 linn omaette haldusüksusena (Jõgeva mõis).  A2
Asula tekkis raudteejaama ümber pärast raudtee rajamist (1876), nime sai raudteejaam Jõgeva mõisa järgi. Eriti hakkas asula suurenema, kui mõis alustas ehituskruntide müümist (1903). Asula nimetati aleviks 1919 ja linnaks 1938.VP
ENE-EE: XII, 170

Jõgevamaa [jõgeva`maa] ‹-le› = Jõgeva maakondmaakond Ida-Eestis.
Maakond moodustati 1949 Tartumaa põhjaosa ja Viljandimaa kirdeosa alal. Haldusreformiga 1950 tekkis Jõgeva rajoon, mis nüüdse ulatuse omandas pärast seda, kui temaga liideti 1959 suurem osa Mustvee rajoonist, 1962 Põltsamaa rajooni kesk- ja idaosa ning osi Tartu rajoonist. Rajoon nimetati maakonnaks 1990.VP
ENE-EE: IV, 150–151, XII, 171

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur