[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Vööla [`vööla] ‹`Vööla ~ -sseNoapaik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas, mõis, rts Bysholm [`büsholm], erts Bisholm [`bisholm, bisulm], 1557 Gorysz Boysholm (talupoeg), 1576 Hinrich van Bisholm, 1591 Biszholm, 1627 Bysholm, 1798 Wöla M. (mõis), 1913 Wööla m, 1923 Vööla (asundus ja küla).  C3
Lääne pool rannajärve endisel saarel asus Vööla mõis (rts Bysholm), mis 1782 oli Uugla mõisa karjamõis ja 1783 sai iseseisvaks, ja ida pool rannajärve paiknes Vööla küla (1922 Võõla, rts Lill-Harga). Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel Vööla asundus (Vöölamõisa), mis 1977 liideti Kudaniga; Vööla küla liideti samal ajal Haraga. Eestikeelse nime päritolu on teadmata, C. Russwurm esitab 1855 nimekujud Wöle, Wöla, Wola ja vasteks sõna voolas : voola ’veekeeris, vool’. Võib-olla on nimi olnud kaheosaline, kus liigisõna laid on lühenenud la-ks. Rootsikeelne nimi Bysholm tähendab külasaart, vahest Kudanile kuulunud saart. Veel Russwurmi ajal eraldasid kitsad väinad saart Paslepast, Kudanist ja Harast. Saar kuulus kaua tagamaana eri mõisatele, kuni sellele 1775 ehitati oma häärber. Nii küla kui ka mõis said nime laiu järgi, mis XIX saj II pooleks kasvas Noarootsiga kokku. Mõis on eestirootslastele oluline, kuna seal peeti 19. II 1909 Rootsi Hariduse Sõprade ühingu (Svenska Odlingens Vänner, SOV) asutamiskoosolek. 2009 tähistati seal saja aasta juubelit. Vrd Hara2. – MB, MK
Aman 1992: 247–257; BHO: 47; EM: 87; KNAB; Lagman 1964: 34, 48, 72; Mellin; Russwurm 1855: I, 115–116; ÜAN

Vööla meri [`vööla meri] = Bysholmsvike [`büsholmsviike] Noajärv Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.  C3
Jäänukjärv Vöölamõisa ja Hara vahel, mis varem on olnud laht. Nimeks on olnud ka Vahelaht. Vrd Vööla. – MK
KN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur