[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Urvaste3-sse›, kohalikus pruugis Urvastõ-lõ, -nUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas, mõis, sks Urbs, 1516 Urbes (küla), 1541 Urbs (mõis), 1582 Urbstfier, 1585 Urwasth, 1627 Uhrast, 1716 Urwase walast, Urwast (seestütlev), 1752 Urwasto.  A3
Nii mõisale kui ka kihelkonnakirikule on nime andnud Urvaste (*Urbaste) küla, mis on paiknenud hajali mõisa ja kiriku vahelisel alal. *Urvastvere on olnud tõenäoliselt mõisa nimi (1585 Dwor Hanus Seia Urbstfier). Praeguse Urvaste küla tuumiku kohta on nimetatud Lauri talude järgi ka Lauri külaks. XIX saj tekkis siia vallakeskus. 1920. a-test Urvaste asundus, al 1977 küla. Praeguste piiride järgi jääb Urvaste kirik Kirikukülla ja mõis Ruhingu külla (↑Urvastemõisa). Urva talunimesid ja lisanimesid on esinenud ka mujal Võrumaal. Külanime tekkimise ajendiks pole Urvaste kiriku kaitsepühak Urbanus, pühakunimi on valitud kirikust vanema külanime järgi. Küll peetakse ka Soomes esinevat vähemalt keskaegset isikunime Urpa või Urpo Urbanuse muganduseks. Muinasaegse omakeelse nimena (urb : urva) kasutamine pole siiani tõendust leidnud. Urvaste nimi on igal juhul ste-lõpuline tuletis küllalt vanast isikunimest. Juba A. V. Forsman tõi sm Urpo üheks näiteks selle kohta, kuidas ristiusustamise algusjärgus läksid hõlpsamini käibele need pühakunimed, mis meenutasid vanu isikunimesid või mida sai omakeelse sõnaga samastada. Urvastega on 1977 liidetud Horma-Kärstnä (1970 Horma-Kärsna, koosnes Horma ja Kärstnä talurühmast), Keema-Kerge (koosnes Keema ja Kerge külast) ning Lauri küla. Vrd Kirikuküla3, Urvastemõisa. – ES
BHO: 623; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.2:134, L 133p; Forsman 1894: 71, 83; LGU: II, 861; PA I: 86, 178, 179; Rev 1624/27 DL: 104; Sukunimet 1992: 659

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur