[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Tarvastu1-sseTrvkihelkond ajaloolisel Viljandimaal, sks Tarwast, 1234 Tarwis, 1531 tractus Tarvestensis, 1583 Taurus, 1601 Tarwestische gebiete, 1782 Tarwaste, Tarwasto.
Kihelkond hõlmab nüüdse Tarvastu valla, v.a Kärstna ümbruse. 1225 on nimetatud esimest kirikukihelkonda, mis arvatakse olevat Tarvastu. 1234 oli seal preester Godefridus de Tarwis. Tarvastu ja Helme võisid moodustada kaksikkihelkonna. Esimesel olid linnamäed Voorus ja Tarvastus, teisel Tõrva Tantsumäel ja hilisema Helme lossi alal. XIII–XVI saj kuulus Tarvastu Viljandi komtuurkonda ning sinna rajati ordulinnus. Linnuse ja kiriku vahelisel alal Tarvastu jõe kaldal asus Tarvastu alevik, mis hävis Liivi sõjas. Poola ajal moodustas Tarvastu staarostkonna. XIX–XX saj vahetusel sai kihelkonna keskuseks Mustla. Vrd Tarvastu2. – MKu
ENE-EE: IX, 303; Hupel 1774–1782: III, 328; Rev 1601: 127; Tarvel 1968: 543–549

Tarvastu2-sseTrvküla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas, mõis, sks Tarwast-Schloß, 1414 Tarvest, 1599 Taurest.  B3
Küla asub Viljandi–Pikassilla maantee ääres Mustla alevikust kagus. Tarvastu jõe ääres asus eestlaste linnamägi, kuhu XIV saj rajati ordulinnus (esmamaining 1414). Tarvastu mõis rajati oletatavasti samal ajal. Tarvastu küla esines veel 1638. a revisjonis, 1680. a-tel olid paremad põllumaad läinud mõisa kätte ja küla kadus. Tarvastu kirik, mis jääb praegu Porsa külasse, ehitati XV saj. Kirik on korduvalt sõdades kannatada saanud, pärast 1892. a piksepõlengut rekonstrueeriti neogooti stiilis. Ametlikult kandis asula a-ni 1977 Mõisa asunduse (Mõisaküla) nime, olles rajatud Tarvastu mõisast väljajagatud maale. Tarvastu idaosas on omaette piirkonnad Vardja ja Nabaküla, endine popsiküla. Tarvastuga on 1977 liidetud ↑Sägä küla. Vrd Tartu, Tarvastu1. – MKu
BHO: 585; ENE-EE: IX, 303; KNAB; Liitoja-Tarkiainen 2000: 110; P XVI: 21

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur