[KNR] Eesti kohanimeraamat

Rõuma [`rõuma] ‹`Rõuma ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Reopä Kul – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, karjamõis (Kalju-Leila mõis, Koluvere mõis), sks Reopa, XVI saj I poolel Rhoudenphæe, Roudenphe, 1601 Ruemeck, 1844 Reope.  C4
● Rõuma mõis (Reopeh) oli olemas juba XVII saj, hiljem muudeti Koluvere mõisa karjamõisaks. Risti alevik ja raudtee jagasid küla kaheks: Rõuma I põhja pool, Rõuma II lõuna pool raudteed. Need ühendati 1977. Nimi võib pärineda loodusnimest (Rõuma on paikkonnas ka nõmmenimi), talupoja lisanimest või talunimest. 1726 olid Koluvere lossi all külas nimega Hartz talupojad Reoma Tönnis ja Reoma Jürri ning eraldi Reoma Rein. L. Kettunen tunneb nime ka kujul Reoba ja peab järelosist -ma hiliseks. A. Saareste on nimega samastanud Kullamaa vakuraamatus esineva nimekuju Roudenphe, mille aluseks peab Kettunen küsimärgiliselt mitmuse omastavat *Revoden-. Ta esitab oletusliku nime *Revonpää, mida võrdleb Reomäe ja Reosilla nimega. Siiski, lähtudes esimesest kirjapanekust ja eeldades, et esisilbis oligi algselt õ, võiks nime seostada Rõude nimedega, mille lähtekohaks on pakutud sõna rõud : rõua ’külmunud maa’. Rõuma I ehk Ristist põhja pool oleva külaosa vana nimi (1689 Hartz, 1798 Harze, 1844 Haatsi, 1871 Aartsi) võib tuleneda eesti keelest. Vrd Rehemäe, Rõude. – MK
BHO: 496; EAA.1.2.941:1645, L 1635p; EO: 325; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 97, 98; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, R:13; Saareste 1923b: 141; Schmidt 1844; Schmidt 1871