[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Lüüste1 [`lüüste] ‹-leVänküla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas (Uue-Vändra mõis), 1500. a-tel Luysten, 1638 Lyzikylle, 1797 Lüüste.  C3
1970 Lüüste I küla, 1977–1998 oli Oriküla osa. Pärnu jõe ääres oleva küla nime puhul võiks lähtekohaks olla lüüs ’paisusilm’. Nime esmamaininguga vrd luist ’lahja olend’ (luine, -se). 1970. a nimekirjas oli ka Lüüste II küla, mis 1977 liideti Tagassaarega. Vrd Luiste. – MK
BHO: 327; Rev 1638 II: 13

Lüüste2 [`lüüste] ‹leRõupaik (küla) Võru maakonnas Võru vallas (Vana-Kasaritsa mõis), 1627 Lusi Jurri, 1638 Lüsy Jürgen, 1684 Lysi, 1765 Dorf Kaujerw-Lüsi.  C2
Liideti 1977 Meegomäe külaga. Lüüste on vanimaid neist talurühmadest (Vähä, Hindo, Roodsi, Raudsepa, Meegomäe), mida veel XVIII saj tunti üheskoos *Kaugjärve külana Kubija järve vana nime *Kaugjärv järgi. 1684 oli kaks Lüüsi talu nelja poolemehega ehk neli majapidamist. Lüüste nimi pärineb talupoja lisanimest Lüüs. Võrumaal küllalt levinud vana lisanimi võib olla tulnud alamsaksa laensõnast paisu jaoks (keskalamsaksa sluse). Teine võimalus on praegu tundmatu laennimi samast suunast. Vrd Lüüsa, Lüüste1. – ES
EAA.308.2.178; EAA.1268.1.401:38, L 34p; Rev 1624/27 DL: 89; Rev 1638 I: 204; Saar 2008: 121

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur