[KNR] Eesti kohanimeraamat

Labõritsa ‹-`ritsa ~ -sse›, rahvakeeles varem ka Porovinka ‹-he›, kirjakeeles ka Laberitsa Se – küla Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa, Seeridsä nulk), vn Бураве́нки, u 1790 буравенка, u 1866 Боровеньки, 1885 Laweritsa, Боровенки, u 1900 Буровенка, 1901 Porovinka, 1903 Боровиковская (kool), 1904 Laberitsa, Бураве́нки, u 1920 Borovenki, 1922 Buravenki, 1999 Labõritsa.  A2
● Küla kõrval on samanimeline järv (озеро Буравенское). XIX saj kuulus küla Vilo kogukonda ja Saalessa (Залесье) kogudusse. Kohanime lähtena vrd Võru ja Lutsi labõrits ’lauritsapäev’, Seto labõra ’lohakas’. P. Päll pakub kohanime lähteks eesnime Laurits ‹ Laurentius. Vene nime seletuseks pakkus J. Truusmann läti sõna burvis ’võlur, nõid, maag’. Vene lähtena võivad sobida бурав ’puur, terava otsaga (metallist) tööriist’, боров ’kult, siga’ või бор (vanavene борове) ’mets’. A. Šteingolde ei pea viimaseid tõenäoseks. Mitu Borovenkõ (Борове́ньки) küla on Ukrainas, idaosas voolab Borova (Борова) jõgi. Vrd Puravitsa, Laura. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Eesti TK 42; Hurt 1903; Hurt 1904: XXIII; Hurt 1904–1907: II, 381; KN; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 65; Setomaa kaart 1999; Truusmann 1890: 55; Truusmann 1897a: 45; Truusmann 1897b: 6; Vasilev 1882: 37; Vene TK 126; VMS