[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Hellamaa1 [hella`maa] ‹-lePhlküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1565 Hellemaa, Hallemäky wacka, 1583 Helmeck Gresz, 1599 Hellemäki wacka, Hällamä Greels, 1798 Hellama.  C2
Pole võimatu, et nimi on siirik Muhust. L. Tiik on seletanud nime sõnadega hall : halla + mägi. P. Ariste järgi on algusosa hell : hella ’õrn, tundlik’, soome hellä ’tundlik, heatahtlik, pehme’, Soomes on ka Hellämäki. L. Kettunen seevastu on Ellavere nime puhul lähtunud isikunimest (H)ella, (H)ellu (algnimi Elias). Vrd murdeis ell : ella ’valkjas’ ja ka (h)ell : (h)elli ’väike kivine saareke’. Vrd Hellamaa2, Ellamaa1, Ellamaa2. – MK
Ariste 1938b: 10; EO: 117, 119, 292; HK: 42; Johansen 1951: 287; Tiik 1966: 549

Hellamaa2 [hella`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Ella`maa Muhküla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Hellama, 1570 Helame Matz, Heleme Peet, 1798 Hellama (mõis).  C1
Hellamaa mõis rajati tühjadele talumaadele 1733 ning eraldati Muhu-Suuremõisast ja Tamsest. Mõisa juures kagus oli samanimeline väike küla, mis kujunes ilmselt 1872, kui maad jagati talupoegade ja õigeusu kiriku vahel. 1920. a-tel kujunes kirikumaadele asundus, mis 1977 liideti Hellamaa külaga. Hellamaaga on 1977 liidetud ↑Võlla asundus. Vrd Hellamaa1. – MK
BHO: 111; EM: 123; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 37–38; SMF: 46

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur