[KNR] Eesti kohanimeraamat

Hellamaa1 [hella‿`maa] ‹-le› Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1565 Hellemaa, Hallemäky wacka, 1583 Helmeck Gresz, 1599 Hellemäki wacka, Hällamä Greels, 1798 Hellama.  C2
● Pole võimatu, et nimi on siirik Muhust. L. Tiik on seletanud nime sõnadega hall : halla + mägi. P. Ariste järgi on algusosa hell : hella ’õrn, tundlik’, soome hellä ’tundlik, heatahtlik, pehme’, Soomes on ka Hellämäki. L. Kettunen seevastu on Ellavere nime puhul lähtunud isikunimest (H)ella, (H)ellu (algnimi Elias). Vrd murdeis ell : ella ’valkjas’ ja ka (h)ell : (h)elli ’väike kivine saareke’. Vrd Hellamaa2, Ellamaa1, Ellamaa2. – MK
Ariste 1938b: 10; EO: 117, 119, 292; HK: 42; Johansen 1951: 287; Tiik 1966: 549

Hellamaa2 [hella‿`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Ella‿`maa Muh – küla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Hellama, 1570 Helame Matz, Heleme Peet, 1798 Hellama (mõis).  C1
● Hellamaa mõis rajati tühjadele talumaadele 1733 ning eraldati Muhu-Suuremõisast ja Tamsest. Mõisa juures kagus oli samanimeline väike küla, mis kujunes ilmselt 1872, kui maad jagati talupoegade ja õigeusu kiriku vahel. 1920. a-tel kujunes kirikumaadele asundus, mis 1977 liideti Hellamaa külaga. Hellamaaga on 1977 liidetud ↑Võlla asundus. Vrd Hellamaa1. – MK
BHO: 111; EM: 123; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 37–38; SMF: 46