[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Hara2`Harga ~ -le›, kohalikus pruugis Ara = Harga-sseNoaküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas (Paslepa mõis), 1422 Lutteke Herge, 1437 Harge, 1549 Harcke-laid, 1565 Stor Harghen, 1586 Harakyll-Holma, 1667 Hargen, 1798 Gr. u. Kl. Harga, 1913 Harja.  C3
Nimega on P. Johansen ühendanud kahtlemisi 1341. a kirjapaneku Kerkenlayde, mida ta on soovitanud lugeda *Herkenlayde. Esmamainingu seostab P. Johansen sõnaga härg : härja ja laid ’väike saar’, ala oli kasutusel karjamaana. Küla arvatakse olevat sinna tekkinud 1351. ja 1422. a vahel. Selle eesti keelest lähtuva nimeseletusega, mida toetavad oma sisuga ka nime mainivad dokumendid, vaidleb P. Johansen vastu A. Schücki vanarootsi keelest lähtuvale nimeseletusele harg ’ohverdamiskoht’. M. Blomqvistile tundub usutavaim E. Lagmani seletus, et rts Harga pärineb sõnadest harg, harj või keskaegsest ia-liitelisest tuletisest haerghe ’kivine, raskesti läbitav maa’. Nimetüüp esineb ka Rootsis, nt kihelkonnanimena Harg ja linnanimena Torshälla (*Thorsherghe). Nende nimede vanimad kirjapanekud on Rootsi kohanimeleksikoni järgi a-test 1291 ja 1252. Eesti Hara küla oli keskajal tuntud mereröövlite paigana, mida Lagmani arvates tunti nime all *Harg või *Haerge kivise künka järgi. Püsiasustuse tekkides olevat külale antud nimi Harga, mille a-lõpp on paikkonna talunimedele omane. Rootsi pruugis on õieti kaks Hara küla: Stor-Harga ’suur Hara’, eesti tavas lihtsalt Hara, ja Lill-Harga ’väike Hara’, eesti tavas ↑Vööla küla. Erinevalt Hara külast kuulus viimane Vööla mõisa alla. Vööla küla liideti Haraga 1977.MB, MK
BHO: 103; Danell 1951: 153; Johansen 1951: 115, 122, 124, 241, 243, 253, 257–259, 261–264; Lagman 1964: 34, 48, 49, 72, 211; Russwurm 1855: I, 115, 120; SOL: 111, 323; Tiberg 1951: 36, 224, 225

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur