[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Asuküla1 [asuküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Asu Kaaküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma mõis).  B4
Pärast Kaarma mõisa maade jagamist tekkinud asundusküla sai 1925 nime, mille tähendus võiks olla ’asujate või asunikkude küla’. Küla piires asus XVI saj rajatud Kaarma mõis (sks Karmelhof), mida pärast Uue-Kaarma mõisa eraldamist 1872 nimetati ka Vana-Kaarma mõisaks. Asukülaga on 1977 liidetud osa Väljakülast (1798 Welja). Vrd Kaarma2, Nõmme12. – MK
EM: 121; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; Mellin; SK I: 31–32

Asuküla2 [asuküla] ‹-`külla ~ -sseRidpaik Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas, mõis, sks Assoküll, 1591 Assokyle, 1598 Assekyle By (küla), 1642 Assokul.  C1
Mõisasüda asus tänapäeva Metsaküla ja Suure-Ahli küla piiril. Mõis oli olemas XVII saj. Nimi pärineb kunagiselt külalt, vrd Ahli all arvatavasti päritolu näitava lisanimena 1541 Asekul Han, Asekull Mick, umbes samast ajast Hinrick Aßokull. Vrd asuma. XVII–XIX saj omanikusuguvõsa Klickenite (Klickide) järgi on mõisat eesti keeles varem nimetatud ka Kliki mõisaks (1732 klikki mois). Vrd Asuküla1. – MK
BHO: 32; EAA.1.2.937:86, L 86; EAA kinnistud; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:155, L 153; Stackelberg 1928: 201; Thor-Helle 1732: 320

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur