[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

.vaagad van vajaka, puuduSellel natukõ mõistust vaagad Sellel on natuke mõistust puudu; Kaks anõ jäen vaagad Kaks hane on jäänud vajaka (on kadunud); Mia panõskid püttä na täüs, jätsi piält natukõ vaagad Ma ei pannudki pütti väga täis, jätsin pealt pisut vajaka

Vaegu <Vaegulõ, Vaegul> talu Linakülas

vaga1 <vaa, vaga>
1. vaikneÕhta jääb vaaks, päevä ikka torm Õhtul jääb vaikseks, päeval on ikka torm; Tormaga loksotab rohkõm, vaga jõlmaga põlõ kedägid Tormiga loksutab [laeva] rohkem, vaikse ilmaga ei ole midagi
2. vagurVagu lambu mahub paelu ühte lauta (vns) Vagasid lambaid mahub palju ühte lauta

vaga2 <vagava, vagavad>
1. vagurMeil olid naa vagavad lehmäd Meil olid nii vagurad lehmad
2. vaikneMede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart); Varssi jäeb vagavaks, võemõ mere minnä Varsti jääb vaikseks, võime merele minna; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl Tuulevaikne, muidu mõned veevirvenduse laigud on vee peal

vagu <vao, vagu> vaguAdraga aetassõ sisse vaod, õonad pannassõ vaossõ ja aetassõ umpsõks jälle Adraga aetakse vaod sisse, kartulid pannakse vakku ja aetakse jälle kinni; Mies künnäb üed ning pääväd, aga vagu sisse ei jäe (mõistatus) Mees künnab ööd ja päevad, aga vagu sisse ei jää (= meresõit) || rukki|vagu vagu talirukkipõllul liigvee äravooluks

.valgus <.valgusõ, .valgust> valgus; valgeLambi eli tuõdi, nüüd ond kõikõl valgust küll Lambiõli hakati tooma, nüüd on kõikidel valgust küll; Kõik tegäd piiru valgusõga Kõik teevad peeruvalgel; Jõstub kui isänd, seesäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust (mõistatus) Istub kui isand, seisab kui saks, kõikidele näitab valgust (= tuletorn)

.valgõ <.valgõ, .valgõd>
1. valgePunanõ värv oli suka valgõ piäle akkan Punane värv oli suka valge [lõnga] peale hakanud (ära värvinud); Ää õerug oma riidi vasta seinä valgõks Ära hõõru oma riideid vastu seina valgeks; Oli njaost valgõ nagu ipsi kuju Oli näost valge nagu kipskuju || mere värvusestTänä nda valgõ vaga meri Täna on nii valge vaikne meri || piltl valge silmaga, õelaltUatas piäle mjõnd valgõ silmägä Vaatas mind pealegi õelalt
2. valgusAkna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi; Kärbläsed tegäd vihalõ, ei lase enäm magada, kui valgõks lähäb Kärbsed ajavad vihale, ei lase enam magada, kui valgeks läheb; Kuuvalgõ Kuuvalge

vaᵉng <vangi, .vangi> vang; vangistusJuaᵉn sai vangist lahti Jaan sai vangist lahti; Vahed sjõduvad vaᵉnga Vahid seovad vange; Suurõlt mualt tuõdud inimesi Kihnu jälle elämä, vaᵉnga ning kõiki Mandrilt oli toodud inimesi jälle Kihnu elama, vange ja kõiki; Luõmõl ikka küll vae talvõ otsa lautõs vangi muõdi kindi olla piltl Loomadel on ikka küll vaev kogu talv laudas vangi moodi kinni olla

.vargas, .vargast vargil, varastamas; vargiltKäüsi vargas Käisin vargil; Me saemõ veneläsed vargast käde Me saime venelased vargilt kätte (st vene sõdurid)

viga <via, viga>
1. viga, korrast ära olek, kahjustusSüdämess oli suur viga, sellepäräst suri ää Südames oli suur viga, sellepärast suri ära; Laps võttis salaja puᵉssnua ning tegi oma käele viga Laps võttis salaja pussnoa ja vigastas oma kätt; Kjõndakirjass oli viga siss Kindamustris oli viga sees
2. viga; miski häirivEi põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Sasja siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et nii kurb oled?; Poᵉnksõl oli mõnda viga ve? Kas kommidel oli midagi viga?

vigla <vigla, viglad> käsipuur; oherdiVigla pärä läks lõhki Oherdikaba läks lõhki

ving <vingu, .vingu> ving; haisSie ving tieb silmäd kjõbõdaks ning aab läkästämä See ving teeb silmad kibedaks ja ajab läkastama; Tuas vingu, piä akkab valutama Toas on vingu, pea hakkab valutama

.vingu piltl vingu, sompu, pilviseksEdäläst vääb taeva vingu Lõunakaarest tõmbab taeva sompu

võlg <võla, .võlga> võlgVõlg tahab maksa Võlg tahab maksmist; Meite uus lae läks madalikulõ ning jääsime võlgõssõ Meie uus laev läks madalikule ja me jäime võlgadesse; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg on võõra oma

võrgõ <.võrkõ, võrgõt> pasmas (lõnga pikkuse ühik, u 100 meetrit)Keri üks võrgõ lõnga ää Keri üks pasmas lõnga ära. Vrd sebädüs

vägi <väe, väge>
1. vägi, (elu)jõudEtte paelu väge ond siss kui sie ond madarajuurikatõga kiedetud Väga palju väge on [lõngal] sees, kui see on madarajuurikatega värvitud (lõnga raviomadustest); Kel kukkur, sel kohos, kel vägi, sel võimus (vns) Kel kukkur, sel kohus, kel vägi, sel võimus
2. vägi, rühm inimesi või asjuKaks pulma väge läin vastamisi Kaks pulmaväge oli läinud vastamisi; Umiku aeti raha pulma väe siäst, suajavanõm pidi kõik vällä maksma, mis vägi kulutas Hommikul koguti raha pulmaväelt, saajavanem pidi kõik välja maksma, mis vägi kulutas || sõjavägiMia läksi selle aasta sõjaväese Ma läksin sel aastal sõjaväkke

vägä vägaSie meite jaoks vägä vähä Seda on meie jaoks väga vähe || vägä .liiga meeleldi; liiastOnd ju vägä liiga On ju natuke liiast. Vrd .ette

.vänge <.vänge, .vänged> vängeVänge ond siis, kui mõni süemine nda ull ond Vänge öeldakse siis, kui mõni söök nii hull on; Vänged aisu oli tuba täüde Vänget haisu oli tuba täis || piltlSai ühe karbi vängesi angõrja õngõsi piltl Sain karbi häid angerjaõngi

.värgel <.värgli ~ .värli, .värgelt> värvelPunasõ kördi värgelt tehässe ikka valgõ riidest Punase kördi värvel tehakse ikka valgest riidest; Värgligä aluskörti kanti ennevanasti Vanasti kanti värvliga alusseelikut; Katsimõ vett, juba oli püksi värlist suaᵉt Mõõtsime vett, juba oli püksi värvlist saadik; Värgel oli piäl nagu naestõ kördil Värvel oli peal nagu naiste kördil


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur