[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

aruta määrs vägaTämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, kangesti hea mees oli

elu|.aanõ <elu|.aasõ, elu|aast>
1. väga vana; kauaaegne; terve elu kestevSie üks vana eluaanõ särk, pang mitte sedä selgä See üks terve elu kantud särk, ära seda selga pane; Papal ning mammal olid ühed eluaasõd sõbrad ljõnnas Isal ja emal olid Pärnus ühed eluaegsed sõbrad
2. vastupidavNied ju eluaasõd Need ju eluaegsed (asjad)

enge määrs
1. üsna, päris; vägaSellest puust suab enge äid rehä piisi Sellest puust saab väga häid rehapulki; Mia sai puõest kleedile enge torõda kurdi Ma sain poest kleidile väga toreda vöö; Teil enge mehine apu tuaᵉr Teil on väga hea hapu kali; Enge noᵉtt Imeväike tükk (väga vähe). Vrd elu
2. ainusNied ühed enged tal olidki, uiõd ljõnna riided Need ühed ja ainsad tal olidki, [need] uued linnariided

.ette õige, päris; vägaMeie piäme ennästest ette paelu lugu Me peame endist väga lugu; Tormaga ette ramp laeva laadi Tormiga on õige halb laeva lastida; Küll mia tänä ette pahulõ võeti Küll mind võeti täna kohe päris pihile; Küll aga saks mind ette kiite (rahvalaulust) Küll aga saks mind väga kiitvat ||Oidko ette! Oh hoidku küll!. Vrd ete; vägä

igävene <igävese, igävest>
1. igavene, lõputuIgävene põlõ kiegid Igavene pole mitte keegi; Päräst surma tullõ igävene elu Pärast surma tulevat igavene elu
2. (rõhutava sõnana) väga, tohutu, hiiglamaNendel ju siäl Piälrandõs igävene lahmakas muad Nendel seal Piälrannas ju tohutu lahmakas maad; Igävene jõlus pidu oli Hiiglama ilus pidu oli || igävest (hüüatuses)Igävest asja! Igavest asja! (oh, pole midagi, ära pane tähele)

igävest
1. igavesti, lõputultInime'mte elä igävest Inimene ei ela igavesti
2. väga, tohutultIgävest torõdast oli riimi pandud Väga toredasti oli [tekst] riimi pandud

.iäste ~ .iästi
1. hästi, korralikultSie ahõ ei küpsetä iäste leibä See ahi ei küpseta hästi leiba; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi
2. hästi, täiesti, väga (rõhutavalt)Saun tieb kondid iästi pehmes Saun teeb kondid päris pehmeks; Peseme ennätsi iästi puhtas Peseme end täiesti puhtaks

jumala|muedu
1. päris ilma tasuta; väga odavaltÄä nokotag selle tühjä asja kallal jumala muedu Ära selle tühja asja kallal jumalamuidu jokuta
2. asjatult; ilmaaeguSia'ka tahad jumala muedu töenätä Sa tahad ikka ilmaaegu töinata (nutuks pole põhjust)

jõlma2 määrs ilmatu, tohutu; tohutult; vägaJõlma paelu saemõ madaru Ilmatu palju saime madaraid; Jõlma iä! Tohutult hea!; Siäl oli jõlma kenä möllätä Seal oli hästi tore möllata (jõulupõhkudest); Saia ning levä konsod jõlma iäd seüä Saia- ja leivakontsud on hirmus head süüa; Jõlma unnikas vilja oli tunaeele rihalõ väätüd Tohutu hunnik vilja oli üleeile rehalasse veetud. Vrd jõlmatu

jõlmatu tohutu, väga suurKäristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ sisse Käristasid ankruga mu võrgu sisse ilmatu suure augu; Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks [hüljes] oli nagu vaat, tohutu suur keha tuli paadi taga [vee] peale. Vrd jõlma2

jõrmus <.jõrmsa, jõrmust ~ .jõrmsad>
1. hirmus, õudne, koleMioksi jõrmsi tjõmpa kloostris tehtüd Milliseid hirmsaid tempe on kloostris tehtud; Ai kui jõrmus uata ond kui Kihnu riided rambast selges ond Oi kui kole vaadata, kui Kihnu riided on korratult seljas; Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis kole
2. väga; tohutuJõrmus jõlus Hirmus ilus; Juaᵉn tahtis mjõnd jõrmsat muõdi Jaan tahtis mind hirmsat moodi (kohe kangesti naiseks võtta)

.jõõgõr <.jõõgri, .jõõgrid> (väga) ulakas, vallatuPanad nagu jõõgri pari Lähevad nagu kari üleannetuid (rahututest lehmadest)

jäletu <jäletuma, jäletumad> (väga) suur; tohutuJäletu suur Tohutu suur

kahe|käe|kannikas <kahe|käe|kannika, kahe|käe|kannikast> leivapätsist lõigatud väga õhuke viilakas (mida ühe käega on võimatu hoida) ▪ Mia taha ühti sio kahekäekannikast Ma ei taha sinu kahekäekannikat (lõika üks korralik leivakäär)

.kievä määrs ägedalt, kangesti; vägaMioga akati kievä taplõma Minuga hakati ägedalt riidlema; Sai mioga kievä vihalõ Ta sai minu peale väga vihaseks; Ikka kievä rutt, ei põlõ aega ümber uata Alati tuline rutt, pole aega ringi vaadata; Lastõl oli kievä iä miel Lastel oli kangesti hea meel

kiht|apu <kiht|apu, kiht|apud> väga hapuKihtapud õmbõonad olid Väga hapud õunad olid

kiht|magus <kiht|magusa, kiht|magusad> väga magusMoᵉrss oli kihtmagus Morss oli väga magus

kiht|suõlanõ <kiht|suõlatsõ, kiht|suõlast> väga soolane, tulisoolaneSupi terven ää reostan, kihtsuõlatsõss tein! Ta on supi täiesti ära rikkunud, on tulisoolaseks teinud

kolõ <kolõda, kolõdad>
1. kole; hirmuäratavKüll võib ikka jõlmõs kolõdi inimesi olla Küll võib ilmas ikka hirmsaid inimesi olla; Küll tuli ond üks kolõ asi Küll [kahju]tuli on üks kole asi; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kolõ oln üese Seal olnud nii palju hunte, karjunud ja ulgunud öösel mis kole
2. väga, hästi; tohutuKolõdad muõdi aab lund maha Lund sajab hirmsat moodi (erakordselt palju); Kolõ torõ koera poeg Hästi tore koerakutsikas; Sii mätästess kolõ vjõsa ein Siin mätaste vahel on väga visa hein

kolõdast hirmsasti, vägaSuapakengäd ruaᵉsvad kolõdast sukkõ Kinnised kingad kulutavad koledasti sukki (läbi); Käsitsi õmmõldõs lähäb kolõdast aega, masinaga paelu jõutsam Käsitsi õmmeldes läheb õudselt palju aega, masinaga [on töö] palju jõudsam; Metsess kolõdast siäski Metsas on tohutu palju sääski. Vrd kolõtumast

kolõtumast koledasti, väga (palju)Juanipäe oli Kihnus kolõtumast muajõlma kogo juõsn Jaanipäeval oli Kihnu väga palju maailma[rahvast] kokku jooksnud (terve ilm kokku tulnud); Taevas kasus kolõtumast Taevas kasvas hirmuäratavalt (kattus mustade pilvedega)

koᵉnt <kondi, .konti>
1. kont, luuLülle kondid oln jäletumalt suurõd Lülle kondid olnud hirmus suured (Lüll on Kihnu müütiline kangelane); Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Magus koᵉnt Krõmpsluu; Luupiosõ koᵉnt Pahkluu
2. keha tervikunaMio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kere hakkas niimoodi värisema et (hirmust); Kondid nuõrna tüegä ää tapõtud ning venütet Ihu [juba] noorest peast tööga ära tapetud ja välja venitatud || piltl väga kõhnKondid välles Ribikondid on väljas (näha); Kaks konti ning kusõ ais Kaks konti ja kusehais (väga kõhnast inimesest) || .koᵉntõ pärä keha järgiSie jaᵉkk suan üsä koᵉntõ pärä See jakk on saanud üsna keha järgi (hoiab taljesse)
3. puuviljakiviKoᵉmpu marjõl suurõd kondid siss Viirpuumarjadel on suured kivid sees
4. pikkusmõõt (pöidla ülemise lüli pikkus)Mia mõõda kõiki kondiga Mina mõõdan kõike kondiga; Suka peüä pitkust piäb vähämält viis konti olõma Suka pöid peab olema vähemalt viis konti pikk

kuum1 <kuuma, .kuuma> kuum; väga soeKuum pala Lämmatavalt palav; Tädi laskis pannid üks uõbilt ahjusuus kuumaks ning õerus siis pekitükügä rasvatsõks Tädi lasi pannid ükshaaval ahjusuus kuumaks ja hõõrus siis pekitükiga rasvaseks; Sui külm, talvõ kuum (mõistatus) Suvel külm, talvel kuum (= ahi)

luu2 määrs väga, täiesti, päris (intensiteedisõnana)Puᵉnn oli luu viksist piäl Punn oli väga tugevasti peal; Luu nälgäs Päris näljas (püstinäljas); Luu jumala muedu Päris jumala muidu; Vesiaolt leüdsi luu jumala terve kanistri Mereajust leidsin täiesti jumala terve kanistri

luu|kaarikas <luu|kaarika, luu|kaarikast> väga kõhn olend, luukarnits; piltl luukere, kondibukettLehm siokõ nagu luukaarikas Lehm näeb välja nagu luukere (küljekondid väljas); Lambad üsä luu kaarikad piltl Lambad on päris kondibuketid

mua <mua, muad>
1. (mais)maa; sisemaaSioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält vällä minnä Sellise uduse ilmaga ei maksa maalt merele minna; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maa äärest küüsi lahti lasta (merele minna)
2. maakoht, kantMeie käösime räämetegä Talina muass Me käisime räimedega Tallinnamaal (st räimi müümas)
3. maapind, pinnas; põllumaaMeite suarõ mua ond üsä kivine ning liivanõ Meie saare pinnas on päris kivine ja liivane; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas nii koledasti tuiskama, et ei olnud maad ega taevast näha || muani maani, väga pikkKört muani loha selges Maani kört seljas [järel] lohisemas
4. maatükk (omandina), kruntEede mua piäl kasvab paelu kasõpuid Vanaema maa peal kasvab palju kaski; Muadõ rent oli maksõtud Maarent oli makstud
5. muast madalast maast madalast, lapsest saadikKihnu tüdrikud kasun muast madalast suurõ tüegä Kihnu tüdrukud on maast madalast kasvanud suure tööga

muestõ, muestõgi muiste, (väga) ammuSie oli ühekorra muestõ, kissi'ka nda täpselt enäm mäletäb See oli ükskord ammu, kes seda nii täpselt enam mäletab; Tädit põlõ enäm muestõgi nähä oln Tädi pole enam ammugi näha olnud

munga|põline <munga|põlisõ, munga|põlist> (enne)muistne, iidne; (väga) vanaMungapõlisõ põllõ ning rätikuga käüäkse kirikus ning pulmas Muistse põlle ja rätikuga käiakse kirikus ja pulmas; Mõni ei täü uusi riidi pidädä, ikka mungapõlisõd selges Mõni ei täi uusi riideid selga panna, ikka [ammused] vanad seljas; Nied kua siis mungapõlisõd, vanasõst pärändet Need on ka veel ennemuistsed, vanast ajast pärandatud (kodaratega kaelarahadest). Vrd põᵉlv2

.paksu paksult, tihedasti; (väga) paljuSiäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kole oln üese Seal olnud nii palju hunte, [need] karjunud ja ulunud öösel mis hirmus

podi|laisk <podi|laesa, podi|.laiska> väga laisk, purulaiskSie tüelõnga'mte viisi tehä, üsä podilaisk Tema ei viitsi töölõngagi teha, ta on purulaisk

põlõtaja <põlõtaja, põlõtajad> piltl põletav; väga vali, käreIdä tuulõga läks põlõtajaks külmäks Idatuulega läks [ilm] väga külmaks (kärekülmaks); Ühekorra oli torm jõlm, läks sioksõss põlõtajass liänest Ükskord oli tormine ilm, edelast tõusis sihuke väga kõva torm

rambast määrs (väga) halvasti, kehvasti; oskamatult; lohakaltNied kjõndad nda rambast kuõtud, et sündügid käde võtta Need kindad on nii kehvasti kootud, et ei sünnigi kätte võtta (ei kõlba kasutada); Siis muedugi kui rambast riisvad, vahesi vahelõ jätväd ning Siis muidugi, kui nad lohakalt riisuvad ja vahesid vahele jätavad; Üsä rambast kua rätiku pähä sjõdun On väga lohakalt ka rätiku pähe sidunud

ränk2 <rängä, .ränkä>
1. omds ränk, väga raskeSie oli küll üks ränk pauk See oli küll üks ränk pauk (õnnetusest)
2. (muutumatu sõna) väga; tohutuMinevä aasta oli ränk iä vilja-aasta Möödunud aastal oli väga hea vilja-aasta; Puõdis oli ränk torõdi jakiriidi Poes oli väga toredaid jakiriideid

taᵉtt <tati, .tatti> tattNaa suur noho oli, et taᵉtt juõsis lõugakaodu alla Nii tugev nohu oli, et tatt jooksis mööda lõuga alla || taᵉtt ljõbõ väga libeTie oli taᵉtt ljõbõ Tee oli väga libe

tulinõ <tulisõ, tulist>
1. tuline; kiireAnn ette tulinõ vardu kuduma Ann on väga kiire varrastega kuduma; Kura vana oli kolõ tulinõ käüäjä Kura-vana oli väga kiire käija
2. väga, kõvaOma kohtast tulinõ iä olla Omast kohast on väga hea olla; Nüüd akkas meitel tulinõ pala rutt Nüüd hakkas meil väga kiire

varatu <varatu, varatud> väga haige, suremas; vaeneÜsä varatu vaenõ Väga haige; Sie pere ette varatu See pere on väga vaene

vägä vägaSie meite jaoks vägä vähä Seda on meie jaoks väga vähe || vägä .liiga meeleldi; liiastOnd ju vägä liiga On ju natuke liiast. Vrd .ette


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur