[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

abi <abi, abi>
1. nimis abi, aitamineMia palusi sõbralt abi Ma palusin sõbralt abi; Sio abissõ mia enäm ei usu Sinu abisse ma enam ei usu; Pojad raskõd kasvata, aga poegõst suab vanadusõs abi kua Pojad on rasked kasvatada, aga poegadest on vanaduses abi ka; Lastõst juba abi käe Lastest on juba abi käes (saab juba abi)
2. määrs appi, abiksTulõ'nd korra abi! Tule nüüd korraks appi!; Ta lähäb oma sugulast abi Ta läheb oma sugulasele appi

ain <aena, .aina> ain, võrgu kinnitusaasAena piäl oli mõni räim kua Aina peal [võrgu servas] oli mõni räim ka

ein <eenä, .einä>
1. hein; talvine loomasöötEnnemä akati einä ikka piäle juani tegemä, nüüd ju kõik varasõm Vanasti hakati heina ikka peale jaanipäeva tegema, nüüd ju kõik varasem; Piäb laidu einä tegemä minemä Peab minema laiule heina tegema; Eenäd kubus Heinad on saos; Eenä pepred Heinapebred; Eenäd taris ää karguta Heinakaared on vaja ümber pöörata (kaarutada)
2. heinateguPäräst einä aamõ lehmäd aida Pärast heinategu ajame lehmad koplisse

kabin <kabina, kabinad> väike hoog; sahinÜks kabin tuult tuli Üks väike tuulehoog tuli

kiin1 <kiini, .kiini> tali, ankru tõstukSuurdõ laevõss ond ankru kiinid, käsitsi’mte jõva enäm tõsta Suurtes laevades on ankru tõstukid, käsitsi ei jõua neid tõsta

kiin2 <kiini, .kiini> kiin, peerunugaKiinigä iä piirga lõegata Kiiniga on hea peerge kiskuda (pakust). Vrd lets

kobin <kobina, kobinad> kobin || kobina .piäle kobina peale, umbropsuSie osas küll kobina piäle See läks küll kobina peale täppi (sai pihta)

lain <laenu, .lainu> laen; võlgKümme rubla lainu oli anda Kümme rubla tuli [riigi]laenu anda; Murõtsõti sellepäräst, kas vaalitsus olga pangast lainu luban Muretseti sellepärast, kas valitsus on pangast laenu lubanud

lein <leenä, .leinä> lein, kaotusvalu; leinamineLeenä aegõs pannassõ sinise riibuline kört selgä, muedu ikka punasõ riibuline Leina ajal pannakse sinisetriibuline kört selga, muidu on ikka punasetriibuline; Miol ond sugulasi naa vähäks jäen, et leinä enäm tulõgi tihti ede Mul on sugulasi nii väheks jäänud, et leinamist ei tulegi enam tihti ette

liin <liini, .liini>
1. liin, nöör; trossLae tahtn liinigä taha võtta, aga läin ennemä põhja Laev tahtnud [teist] trossiga taha võtta, aga [see] läinud enne põhja
2. (laeva- või side)liin; trassTalinas sai liini piäle minnä, käösime Englismua ning Suõmõ vahõt Tallinnas sai liini peale minna, käisime Inglismaa ja Soome vahet; Elekri ning tillevoni liinid väeti üle suarõ Elektri- ja telefoniliinid veeti üle saare

lobin <lobina, lobinad> lobin, ladinMia kuulasi ikka, kas vee lobinad kulda ond Ma kuulasin ikka, kas vee ladinat on kuulda; Suur laenõ tuli lobinaga mäele Suur laine tuli lobinaga randa

piin <piina, .piina> piin; valuLapsõd tegäd mio südämele siokõst piina et Lapsed teevad mu südamele nii suurt piina et

sein <seenä, .seinä; mitm om sende> seinSiia seinä lähtväd eledäd tapiedid Siia seina lähevad heledad tapeedid; Torm viis puõe sildi seenä piält ää Torm viis poesildi seina pealt ära; Riägi siolõ või seenäle, sie üks Räägi sinule või seinale, see on sama

uba <uba ~ ua, uba> uba; põlduba (Faba bona) ▪ Vastlapäe kiedetässe ua suppi ning siasõrgu Vastlapäeval keedetakse oasuppi ja seajalgu; Tuõ sõelaga ubõ kua supissõ Too sõelaga ube ka supi sisse; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Sellised kartulid olid nagu herneterad või oad || suurõd ubad põldoad || türgi uba aedubaKuevaga kasusid türgi ubad üsä pissiksed Kuiva ilmaga jäid aedoad päris väikeseks

ubanõ <ubasõ, ubast> hubane, mõnusKahengõst paelu ubasõm tied käüä Kahekesi palju hubasem teed käia. Vrd ubav

ubav <ubava, ubavad> van hubane, mõnusNda iä ubav olla Nii hea hubane olla. Vrd ubanõ

udi <udja, .utja> hudi, ritvAa külä kaᵉss udjaga aeda alt vällä Aja võõras kass hudjaga aida alt välja

uhen <uhena, uhenad> vuhinTuulõ uhenad oli tuba kulda Tuule vuhinat oli tuppa kuulda

ui <ui, uid> ui, võrgunõelAᵉtt, äkest tied miolõ uiõ ui Isa, äkki teed mulle uue ui; Kalamiestel talistõ õhtatõ jaoks tüed küll, muutku anna uilõ valu Kalameestel on talviste õhtute jaoks tööd küll, muudkui anna uile valu; Ennemä kuõti uidõga võrku Vanasti kooti uidega võrku

uig <uiu, .uigu> uig, rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidulRaudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Raudkäsi pani mulle juba aidas uiu pähe, et ma ei näeks pulmarongi; Egä tüdrik ei sua uiu alla Iga tüdruk ei saa uiu alla (iga tüdruk ei saa mehele); Eedä sie uigu õrdõ piäle, piäljõna pardõ piäle (rahvalaulust) Heida see uig õrte peale, pealina parte peale

umik <umiku, umikud>
1. hommikKui õhta väsün nahaga sängü suad, tulõb umik ruttu Kui õhtul väsinud ihuga sängi saad, tuleb hommik ruttu; Teste lehm rüegib umikust lautõs, ikka lüpsmätä Naabri lehm karjub hommikust saadik laudas, ikka lüpsmata; Umiku puõlõ Hommiku poole ||Mia umikust maitsmata Ma ei ole hommikusööki söönud
2. (tervitusena)Tere umikud! Tere hommikut!

und2 ~ unn <unna, .unda> sumpPanimõ angõrjad unnassõ Panime angerjad sumpa; Ju nendel angõrjad kua unnass ond Ju neil angerjaid ka sumbas on

uni <unõ, und> uniMia nägi ingelt unõs Ma nägin unes inglit; Mia nägi sjõnd ette sandist unõs Ma nägin sinust halba und; Uni piäle ei tulõss Uni peale ei tulnud; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (knk) Istu ka, muidu viid meie laste une ära

uninõ <unisõ, unist> unineUnisõ piägä ei maksa mõtlõma akata Unise peaga ei maksa mõtlema hakata; Jäi unisõss Jäi uniseks; Siol siokõ uninõ njagu piäs et! Sul on nii unine nägu peas et!

vein <veeni, .veini> vein; armulauavein (Kihnus ka kirikuviina nime all)Viin või vein oli laevas ikka Viin või vein oli laevas ikka [olemas]; Väljäma veenid olid Välismaa veinid olid

viin <viina, .viina> viinPipra viin kõhuvaluga iä võtta Pipraviin on kõhuvaluga hea võtta; Nuõriku viina andassõ kua, tips valatassõ täüde Nooriku viina antakse ka, tops valatakse täis (pulmakomme); Asunik viina Veerandliitrine viinapudel || viinaga kosjas käimaMinevä üese käüdüd Turul viinegä Möödunud ööl käidud Turul (Turu talus) [kosja]viinadega

väin <väenä, .väinä> väinMuhu väines paelu puagi tulõsi Muhu väinas on palju tuletornitulesid; Õhtaks jõutud Väikse väinä ning mindud mäele Õhtuks oli jõutud Väiksesse väina ja oli randutud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur